15.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 45/22

Total Raffinage Marketingi õigusjärglase Total Marketing Services’e 4. detsembril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 13. septembri 2013. aasta otsuse peale kohtuasjas T-566/08: Total Raffinage Marketing versus komisjon

(Kohtuasi C-634/13 P)

2014/C 45/38

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Total Raffinage Marketingi õigusjärglane Total Marketing Services (esindajad: advokaadid A. Vandencasteele, C. Lemaire, S. Naudin)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—

tühistada kohtuotsus osas, milles Üldkohus ekslikult välistas selle, et Total Marketing Services (edaspidi „TMS”) osales rikkumises pärast 12. maid 2004;

—

tühistada kohtuotsus osas, milles Üldkohus ekslikult välistas selle, et TMS-i ja Repsoli koheldi põhjendamatult erinevalt seoses rikkumises nende osalemise kestusega;

—

tühistada kohtuotsus osas, milles Üldkohus ekslikult välistas selle, et TMS osales rikkumises ajavahemikus 26. maist 2000 kuni 27. juunini 2001;

—

tühistada kohtuotsus osas, milles Üldkohus ei vastanud väitele, et analüüsimata on jäänud tõendid turul TMS-i konkureeriva tegevuse kohta;

—

teha Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 kohane lõplik kohtuotsus ning selle raames tühistada otsus TMS-i puudutavas osas ja kohtu oma täieliku pädevuse alusel vähendada TMS-ile määratud trahvi,

—

juhul kui Euroopa Kohus ei tee käesolevas asjas lõplikku kohtuotsust, otsustada kohtukulude jaotamine hiljem ja saata asi tagasi Üldkohtusse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele uuesti läbivaatamiseks;

—

lõpuks mõista vastavalt kodukorra artiklile [184] komisjonilt välja kohtukulud nii Üldkohtus kui ka Euroopa Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks neli väidet.

Esimeses väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus ELTL artiklit 101, tõendite kogumise norme, süütuse presumptsiooni ja õiguskindluse põhimõtet ning põhjendamisnõuet, otsustades, et apellant osales rikkumises ajavahemikus 12. maist 2004 kuni 28. aprillini 2005, põhjusel et viimane ei tõendanud, et ta ei avaldanud, et selles ajavahemikus ei loe ta ennast kartelliga seotuks.

Teises väites, mis koosneb kahest osast, leiab apellant, et Üldkohus rikkus esiteks võrdse kohtlemise põhimõtet ja põhjendamiskohustust ning teiseks moonutas dokumentaalseid tõendeid, mis puudutavad TMS-i ja Repsoli saadud kutseid, kuna Üldkohus välistas TMS-i igasuguse lahkumise kartellist pärast 11.–12. mai 2004. aasta koosolekut, kuid kinnitas Repsoli lahkumist pärast 3.–4. augusti 2004. aasta koosolekut.

Kolmandas väites, mis koosneb kahest osast, väidab apellant, et Üldkohus rikkus ELTL artiklit 101, tõendite kogumise norme, süütuse presumptsiooni ja õiguskindluse põhimõtet ning põhjendamisnõuet, kui ta otsustas, et TMS ei katkestanud rikkumises osalemist ajavahemikus 26. maist 2000 kuni 26. juunini 2001, põhjusel et viimane ei tõendanud, et ta ei avaldanud, et selles ajavahemikus ei loe ta ennast kartelliga seotuks.

Lõpuks heidab apellant neljandas väites Üldkohtule ette, et viimane rikkus tõhusa kohtuliku kaitse ning karistuste ja sanktsioonide põhimõtet, samuti põhjendamiskohustust, kuna Üldkohus lükkas põhjendusi toomata tagasi väite, et arvesse ei ole võetud TMS-i konkureerivat tegevust puudutavaid tõendeid.