23.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 344/51

—

Eesti Vabariik leiab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (1) teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ sätted:

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.

1.

Eesti Vabariik esitab hagi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (edaspidi direktiiv) teatud sätete või alternatiivina kogu direktiivi tühiseks tunnistamiseks.

2.

Hagi on esitatud ELTL artikli 263 lõike 1 alusel direktiivi artikli 4 lõikes 6 sõnade „ja avalikustamise nõue sisaldub siseriiklikes maksualastes õigusaktides rangelt üksnes maksude kogumise eesmärgil.”; artikli 4 lõikes 8 sõnade „siseriiklike maksualaste õigusaktide kohaselt nõutavat” ja sõnade „millele on viidatud lõikes 6”; artikli 6 lõike 3 ja artikli 16 lõike 3 või alternatiivina direktiivi tervikuna tühiseks tunnistamiseks olulise menetlusnormi rikkumise ja aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumise tõttu.

3.

Olulise menetlusnormi rikkumine seisneb Eesti Vabariigi hinnangul direktiivi vastuvõtmisel ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamise kohustuse täitmata jätmises. Aluslepingu või selle rakendusnormi rikkumine seisneb Eesti Vabariigi hinnangul proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete rikkumises.

4.

Eesti Vabariik leiab, et direktiivi artikli 4 lõikes 6, koostoimes sama artikli lõikega 8 ja artikli 16 lõikes 3 võetud maksimumharmoneerivate meetmetega ei ole võimalik leida sobivat tasakaalu direktiivi kahe eemärgi — finantsaruannete selguse ja võrreldavuse parandamine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse vähendamise vahel. Seetõttu ei ole võetud meetmed soovitud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobivad.

5.

Direktiivi oluline eesmärk — finantsaruannete selguse ja võrreldavuse parandamine — ei ole võetud meetmetega saavutatav seetõttu, et direktiivi eelnõu koostamisel ei ole kohaselt viisil arvestatud erinevate liikmesriikide ettevõtlusstruktuuriga Direktiivi liikmesriigi õiguskorda ülevõtmise tulemusena oleks 97,9% ettevõtjatest, kell arvele langeb rohkem kui pool rahvamajanduses toodetavast käibest, vabastatud olulise osa finantsaruandluse kohustuses — see aga ei aita kaasa kogu liitu hõlmava finantsaruannete selguse ja võrreldavuse parandamise eesmärgi saavutamisele.

6.

Direktiivi oluline eesmärk — halduskoormuse vähendamine — ei ole võetud meetmetega saavutatav seetõttu, et direktiivi eelnõu koostamisel ei ole arvestatud liikmesriigis juba muul moel kui finantsaruandluse mahu vähendamise teel saavutatud halduskoormuse vähendamisega; samuti seetõttu, et ettevõtjatelt seni finantsaruandluse raames saadud teave, mille selles vormis nõudmisest artikli 4 lõike 6 regulatsiooni tõttu edaspidi loobuda tuleks, on endiselt vajalik teave nii eraettevõtjaile endile kui avalikule sektorile. Seetõttu peaks tulevikus lisateavet koguma ja avaldama muude kanalite kaudu — seeläbi paikneb halduskoormus ümber ja võib ka suureneda.

7.

Sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille sätestab direktiivi artikli 6 lõige 1 punkt h, on direktiivi keskse tähendusega põhimõte. Kui liikmesriikidel on tulenevalt direktiivi artikli 6 lõikest 3 võimalik loobuda sisu ülimuslikkuse põhimõttest ja seda võimalust direktiivi sätete liikmesriigi õiguskorda ülevõtmisel ka kasutatakse, siis ei ole põhimõtteliselt võimalik saavutada kogu liitu hõlmavat finantsaruannete võrreldavuse, selguse ning üldsuse usalduse parandamise eesmärki. Järelikult ei ole võetud meede kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

8.

Arvestades, et direktiivi artikli 4 lõigetes 6 ja 8 ning artikli 16 lõikes 3 võetud meetmete tulemuseks ei olete tingimata finantsaruannete selguse ja võrreldavuse parandamine liiduüleselt ning võetud meetmed võivad viia ka halduskoormuse vähendamise asemel selle ümberpaiknemisele liikmesriigis, ei võimalda võetud meetmed saavutada direktiivi eesmärke paremini liidu tasandil. Seetõttu ei ole nimetatud sätted kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.