Kohtuasi C‑591/13

Euroopa Komisjon

versus

Saksamaa Liitvabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Maksuõigusnormid — Teatavate kapitalikaupade tasu eest võõrandamisel saadud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine — Maksu sissenõudmine — Asutamisvabadus — ELTL artikkel 49 — EMP lepingu artikkel 31 — Ühe liikmesriigi territooriumil asuvate püsivate tegevuskohtade ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi territooriumil asuvate püsivate tegevuskohtade erinev kohtlemine — Proportsionaalsus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 16. aprill 2015

  1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Komisjoni õigus esitada hagi – Teostamise tähtaeg – Puudumine – Vabadus valida hagi esitamise hetk – Erand – Kohtueelse menetluse ülemäärane kestus, mis kahjustab kaitseõigusi – Tõendamiskoormis

    (ELTL artikkel 258)

  2. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Vaidlusese – Kindlaksmääramine kohtueelses menetluses – Esialgsete väidete täpsustamine hagiavalduses – Lubatavus

    (ELTL artikkel 258)

  3. Asutamisvabadus – Asutamislepingu sätted – Kohaldamisala

    (ELTL artikkel 49)

  4. Asutamisvabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Teatavate kapitalikaupade tasu eest võõrandamisel saadud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine nende ülekandmise teel asendusvarale – Maksustamise edasilükkamine, mille tingimus on asendusvara kuulumine riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha vara hulka – Asutamisvabaduse piirang – Põhjendatus – Maksusüsteemi ühtsuse tagamise vajadus – Puudumine – Liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamine – Proportsionaalsuse puudumine

    (ELTL artikkel 49; EMP leping, artikkel 31)

  5. Rahvusvahelised lepingud – Euroopa Majanduspiirkonna leping – Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Maksuõigusnormid – Teatavate kapitalikaupade tasu eest võõrandamisel saadud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine nende ülekandmise teel asendusvarale – Maksustamise edasilükkamine, mille tingimus on asendusvara kuulumine riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha vara hulka – Asutamisvabaduse piirang – Põhjendatus – Maksusüsteemi ühtsuse tagamise vajadus – Puudumine – Liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamine – Proportsionaalsuse puudumine

    (ELTL artikkel 49; EMP leping, artikkel 31)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 14 ja 15)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 19–25)

  3.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 54–56)

  4.  Liikmesriik, kes võtab vastu ja jätab jõusse maksustamise korra, mille kohaselt lükatakse maksukohustuslase riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha põhivara hulka kuuluvate kapitalikaupade tasu eest võõrandamisel saadud kapitalikasumi maksustamine edasi tingimusel, et kapitalikasum reinvesteeritakse maksukohustuslase sama riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha põhivara hulka kuuluva asendusvara soetamisse, rikub ELTL artiklist 49 ja EMP lepingu artiklist 31 tulenevaid kohustusi.

    Selline erinev kohtlemine, mis puudutab kapitalikasumilt võetava maksu tasumise edasilükkamist, võib mõjuda ebasoodsalt selle maksukohustuslase likviidsusele, kes soovib kapitalikasumit reinvesteerida, et soetada mõne muu riigi territooriumil asuvale püsivale tegevuskohale mõeldud asendusvara. Erinev kohtlemine võib igal juhul muuta väljaspool riigi territooriumi tehtava reinvesteeringu vähem atraktiivseks võrreldes selles riigis tehtava reinvesteeringuga, ilma et see oleks põhjendatav olukorra objektiivse erinevusega.

    Olgugi et kapitalikasumi maksustamine selle reinvesteerimise korral asendusvara soetamiseks väljaspool riigi territooriumi võib olla põhjendatud liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamise vajadusega seotud põhjustel, lähevad siseriiklikud õigusnormid, mille toimel nähakse ette kõikidel juhtudel kapitalikasumilt võetava maksu viivitamatu sissenõudmine selle reinvesteerimisel väljapoole riigi territooriumi, igal juhul kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamise vajadusega seotud eesmärk, kuna olemas on ka asutamisvabadust vähem piiravad meetmed kui viivitamatu maksustamine.

    Maksukohustuslasele tuleb jätta võimalus valida maksusumma viivitamatu tasumise ja nimetatud maksusumma ajatatud tasumise vahel, millele võib vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele lisanduda intress.

    Kuna otsene seos asjaomase maksusoodustuse ja selle soodustuse konkreetse maksuga tasakaalustamise vahel ei ole tõendatud, ei ole kõnealune piirang põhjendatav ka riigi maksusüsteemi ühtsuse säilitamise vajadusega.

    (vt punktid 58–60, 67, 72, 74, 83 ja resolutsioon)

  5.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 79–82 ja resolutsioon)


Keywords
Summary

Keywords

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Komisjoni õigus esitada hagi – Teostamise tähtaeg – Puudumine – Vabadus valida hagi esitamise hetk – Erand – Kohtueelse menetluse ülemäärane kestus, mis kahjustab kaitseõigusi – Tõendamiskoormis

(ELTL artikkel 258)

2. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Vaidlusese – Kindlaksmääramine kohtueelses menetluses – Esialgsete väidete täpsustamine hagiavalduses – Lubatavus

(ELTL artikkel 258)

3. Asutamisvabadus – Asutamislepingu sätted – Kohaldamisala

(ELTL artikkel 49)

4. Asutamisvabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Teatavate kapitalikaupade tasu eest võõrandamisel saadud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine nende ülekandmise teel asendusvarale – Maksustamise edasilükkamine, mille tingimus on asendusvara kuulumine riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha vara hulka – Asutamisvabaduse piirang – Põhjendatus – Maksusüsteemi ühtsuse tagamise vajadus – Puudumine – Liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamine – Proportsionaalsuse puudumine

(ELTL artikkel 49; EMP leping, artikkel 31)

5. Rahvusvahelised lepingud – Euroopa Majanduspiirkonna leping – Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Maksuõigusnormid – Teatavate kapitalikaupade tasu eest võõrandamisel saadud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine nende ülekandmise teel asendusvarale – Maksustamise edasilükkamine, mille tingimus on asendusvara kuulumine riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha vara hulka – Asutamisvabaduse piirang – Põhjendatus – Maksusüsteemi ühtsuse tagamise vajadus – Puudumine – Liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamine – Proportsionaalsuse puudumine

(ELTL artikkel 49; EMP leping, artikkel 31)

Summary

1. Vt otsuse tekst.

(vt punktid 14 ja 15)

2. Vt otsuse tekst.

(vt punktid 19–25)

3. Vt otsuse tekst.

(vt punktid 54–56)

4. Liikmesriik, kes võtab vastu ja jätab jõusse maksustamise korra, mille kohaselt lükatakse maksukohustuslase riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha põhivara hulka kuuluvate kapitalikaupade tasu eest võõrandamisel saadud kapitalikasumi maksustamine edasi tingimusel, et kapitalikasum reinvesteeritakse maksukohustuslase sama riigi territooriumil asuva püsiva tegevuskoha põhivara hulka kuuluva asendusvara soetamisse, rikub ELTL artiklist 49 ja EMP lepingu artiklist 31 tulenevaid kohustusi.

Selline erinev kohtlemine, mis puudutab kapitalikasumilt võetava maksu tasumise edasilükkamist, võib mõjuda ebasoodsalt selle maksukohustuslase likviidsusele, kes soovib kapitalikasumit reinvesteerida, et soetada mõne muu riigi territooriumil asuvale püsivale tegevuskohale mõeldud asendusvara. Erinev kohtlemine võib igal juhul muuta väljaspool riigi territooriumi tehtava reinvesteeringu vähem atraktiivseks võrreldes selles riigis tehtava reinvesteeringuga, ilma et see oleks põhjendatav olukorra objektiivse erinevusega.

Olgugi et kapitalikasumi maksustamine selle reinvesteerimise korral asendusvara soetamiseks väljaspool riigi territooriumi võib olla põhjendatud liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamise vajadusega seotud põhjustel, lähevad siseriiklikud õigusnormid, mille toimel nähakse ette kõikidel juhtudel kapitalikasumilt võetava maksu viivitamatu sissenõudmine selle reinvesteerimisel väljapoole riigi territooriumi, igal juhul kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada liikmesriikidevahelise maksustamispädevuse jaotuse säilitamise vajadusega seotud eesmärk, kuna olemas on ka asutamisvabadust vähem piiravad meetmed kui viivitamatu maksustamine.

Maksukohustuslasele tuleb jätta võimalus valida maksusumma viivitamatu tasumise ja nimetatud maksusumma ajatatud tasumise vahel, millele võib vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele lisanduda intress.

Kuna otsene seos asjaomase maksusoodustuse ja selle soodustuse konkreetse maksuga tasakaalustamise vahel ei ole tõendatud, ei ole kõnealune piirang põhjendatav ka riigi maksusüsteemi ühtsuse säilitamise vajadusega.

(vt punktid 58–60, 67, 72, 74, 83 ja resolutsioon)

5. Vt otsuse tekst.

(vt punktid 79–82 ja resolutsioon)