Kohtuasi C‑584/13

Directeur général des finances publiques

versus

Mapfre asistencia compañia internacional de seguros y reaseguros SA

ja

Mapfre warranty SpA

versus

Directeur général des finances publiques

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa))

„Eelotsusetaotlus — Maksustamine — Käibemaks — Kohaldamisala — Maksuvabastus — Mõiste „kindlustustehing” — Mõiste „teenuste osutamine” — Kindlaksmääratud summa, mille eest pakutakse garantiid kasutatud sõiduki rikke korral”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 16. juuli 2015

1. Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Vajadus esitada Euroopa Kohtule faktilise raamistiku kohta piisavaid täpsustusi

   (ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 94)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused – Maksuvabastus kindlustus‑ ja edasikindlustustehingutele – Mõiste – Teenus, mis seisneb selles, et kindlaksmääratud summa eest antakse garantii mehaanilise rikke puhul, mis võib esineda kasutatud sõiduki teatavatel osadel – Kasutatud sõidukite edasimüüjast sõltumatu ettevõtja osutatud teenus – Hõlmamine – Teenus ja kasutatud sõiduki müük, mida tuleb pidada üheks või sõltumatuteks tehinguteks – Siseriikliku kohtu hinnang

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 13 B osa punkt a, muudetud direktiiviga 91/680)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 31–33)

2.  Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, muudetud direktiiviga 91/680/EMÜ, artikli 13 B osa punkti a tuleb tõlgendada nii, et selle sätte tähenduses maksust vabastatud kindlustustehing on niisuguse teenuse osutamine, mis seisneb kasutatud sõidukite edasimüüjast sõltumatu ettevõtja poolt kindlaksmääratud summa eest garantii andmises mehaanilise rikke puhul, mis võib esineda kasutatud sõiduki teatavatel osadel.

   Nimelt sõltumata küsimusest, kas kasutatud sõiduki ostja ja kasutatud sõidukite edasimüüjast sõltumatu ettevõtja vahel on lepinguline suhe, kas sõiduki edasimüüjal on üksnes vahendaja roll, kas edasimüüja sõlmib lepingu enda nimel, aga ostja arvel, või kas sõiduki edasimüüja annab ostjale üle sõltumatu ettevõtjaga enda nimel ja enda arvel sõlmitud lepingust tulenevad õigused, on mõiste „kindlustustehing” kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti a tähenduses piisavalt lai, et hõlmata kõiki eespool viidatud olukordi.

   Lisaks ei saa tehingu kvalifitseerimine „kindlustustehinguks” kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti a tähenduses sõltuda viisist, kuidas kindlustusandja hindab riski olulisust, mida ta kohustub katma, ja arvutab välja kindlustusmakse täpse summa. Kuuenda direktiivi artikli 13 B osa punkti a tähenduses „kindlustustehingu” olemus seisneb selles, et kindlustatu kaitseb end kindlustustasu maksmisega, mille makse on kindel, aga piiratud summas, sellise tulevase rahalise kahju riski eest, mille tekkimine ei ole küll kindel, kuid mille puhul kahju võib olla suur.

   Lõpuks tuleb sellise teenuse osutamist ja kasutatud sõiduki müüki põhimõtteliselt vaadelda eraldiseisvate sõltumatute teenustena, mida tuleb käibemaksu seisukohast käsitada eraldi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kindlaks teha, kas kasutatud sõiduki müük ja sõiduki edasimüüjast sõltumatu ettevõtja poolt antud garantii mehaanilise rikke puhul, mis võib esineda kasutatud sõiduki teatavatel osadel, on omavahel niivõrd seotud, et neid tuleb pidada üheks tehinguks või vastupidi, teineteisest sõltumatuteks tehinguteks.

   (vt punktid 38, 41, 42, 58 ja resolutsioon)