Kohtuasi C‑529/13

Georg Felber

versus

Bundesministerin für Unterricht, Kunst und Kultur

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof)

„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2000/78/EÜ — Artikli 2 lõige 1 ja lõike 2 punkt a ning artikli 6 lõiked 1 ja 2 — Erinev kohtlemine vanuse alusel — Avalik teenistus — Pensioniskeem — Riigisisesed õigusnormid, mis välistavad enne 18. eluaasta täitumist läbitud õppeaja arvessevõtmise”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 21. jaanuar 2015

  1. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Kohaldamisala – Vanaduspension – Ametnikele teenistuse eest tulevikus rahas makstav tasu – Hõlmamine

    (ELTL artikli 157 lõige 2; nõukogu direktiiv 2000/78, põhjendus 13 ja artikli 3 lõike 1 punkt c ning artikkel 3)

  2. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Siseriiklikud õigusnormid, millega nähakse ette erinev kohtlemine vanuse alusel – Enne ametniku 18. eluaasta täitumist õpingutele kulunud aja arvessevõtmise välistamine ametniku pensioniõiguste saamisel ja vanaduspensioni summa arvutamisel – Tööhõivepoliitikat ja tööturgu hõlmav õigustatud eesmärk – Asjakohane vahend selle eesmärgi saavutamiseks

    (Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 1 ja artikli 2 punkt a ning artikli 6 lõige 1)

  1.  Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tuleb selle artikli 3 lõike 1 punktile c ja artikli 3 lõikele 3 koosmõjus direktiivi põhjendusega 13 tõlgendada nii, et see ei hõlma sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitseskeeme, millega antavaid soodustusi ei loeta tasuks selles tähenduses, mis mõistele on antud ELTL artikli 157 lõike 2 kohaldamisel.

    Mõiste „tasu” ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses hõlmab kõiki tasumooduseid kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest ka kaudselt kas praegu või tulevikus saab.

    Vanaduspensioni summa sõltub avalikus teenistuses oldud ajast ja teenistusele eelnenud pensioniõigust andvast ajast ning ametniku palga suurusest. Vanaduspension kujutab endast tulevikus rahas makstavat tasu, mida tööandja maksab enda töötajatele nendevahelise töösuhte otsese tagajärjena. Nimelt käsitab riigisisene õigus seda pensioni palgana, mille maksmist jätkatakse teenistussuhte raames, mis jätkub pärast seda, kui ametnikul tekib õigus saada pensionihüvitist. Seetõttu kujutab selline pension endast tasu ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses.

    (vt punktid 20, 21, 23)

  2.  Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a ning artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei võeta ametniku pensioniõiguste saamisel ja vanaduspensioni summa arvutamisel arvesse enne tema 18. eluaasta täitumist õpingutele kulunud aega, kui sellel meetmel on esiteks objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat ja tööturgu hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on teiseks asjakohased ja vajalikud.

    Nimelt, kuigi nimetatud riigisisesed õigusnormid kehtestavad otseselt vanusekriteeriumi alusel erineva kohtlemise direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 ja lõike 2 punkti a tähenduses, võib selline erinev kohtlemine siiski olla põhjendatud selle direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel.

    Selles osas tuleb märkida, et selle sätte alusel enne 18. eluaasta täitumist õpingutele kulunud aja arvessevõtmise välistamine on sobiv selle õigustatud eesmärgi saavutamiseks, mis seisneb sellise tööhõivepoliitika rakendamises, mis võimaldab kõikidel ametnike pensioniskeemiga liitunud isikutel alustada sissemaksetega samas vanuses, saada õigus täisulatuses vanaduspensioni saamiseks ja tagada seega ametnike võrdne kohtlemine.

    Lisaks tunduvad eespool viidatud riigisisesed õigusnormid kooskõlas olevat õigustusega, nimelt välistada vanaduspensioni arvutamisest ajavahemikud, mille jooksul asjaomane isik ei ole teinud sissemakseid pensioniskeemi.

    Võttes siinkohal arvesse liikmesriikidele antud laiaulatuslikku kaalutlusruumi mitte üksnes selles osas, millist kindlat eesmärki peaksid nad sotsiaal- ja tööhõivepoliitika vallas järgima, vaid ka selle eesmärgi saavutamist võimaldada võivate vahendite valikul, on selline meede, nagu eespool mainitud, asjakohane eespool toodud eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

    (vt punktid 27, 28, 35, 37, 39, 40 ja resolutsioon)


Kohtuasi C‑529/13

Georg Felber

versus

Bundesministerin für Unterricht, Kunst und Kultur

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof)

„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2000/78/EÜ — Artikli 2 lõige 1 ja lõike 2 punkt a ning artikli 6 lõiked 1 ja 2 — Erinev kohtlemine vanuse alusel — Avalik teenistus — Pensioniskeem — Riigisisesed õigusnormid, mis välistavad enne 18. eluaasta täitumist läbitud õppeaja arvessevõtmise”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 21. jaanuar 2015

  1. Sotsiaalpoliitika — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Direktiiv 2000/78 — Kohaldamisala — Vanaduspension — Ametnikele teenistuse eest tulevikus rahas makstav tasu — Hõlmamine

    (ELTL artikli 157 lõige 2; nõukogu direktiiv 2000/78, põhjendus 13 ja artikli 3 lõike 1 punkt c ning artikkel 3)

  2. Sotsiaalpoliitika — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Direktiiv 2000/78 — Siseriiklikud õigusnormid, millega nähakse ette erinev kohtlemine vanuse alusel — Enne ametniku 18. eluaasta täitumist õpingutele kulunud aja arvessevõtmise välistamine ametniku pensioniõiguste saamisel ja vanaduspensioni summa arvutamisel — Tööhõivepoliitikat ja tööturgu hõlmav õigustatud eesmärk — Asjakohane vahend selle eesmärgi saavutamiseks

    (Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 1 ja artikli 2 punkt a ning artikli 6 lõige 1)

  1.  Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tuleb selle artikli 3 lõike 1 punktile c ja artikli 3 lõikele 3 koosmõjus direktiivi põhjendusega 13 tõlgendada nii, et see ei hõlma sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitseskeeme, millega antavaid soodustusi ei loeta tasuks selles tähenduses, mis mõistele on antud ELTL artikli 157 lõike 2 kohaldamisel.

    Mõiste „tasu” ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses hõlmab kõiki tasumooduseid kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest ka kaudselt kas praegu või tulevikus saab.

    Vanaduspensioni summa sõltub avalikus teenistuses oldud ajast ja teenistusele eelnenud pensioniõigust andvast ajast ning ametniku palga suurusest. Vanaduspension kujutab endast tulevikus rahas makstavat tasu, mida tööandja maksab enda töötajatele nendevahelise töösuhte otsese tagajärjena. Nimelt käsitab riigisisene õigus seda pensioni palgana, mille maksmist jätkatakse teenistussuhte raames, mis jätkub pärast seda, kui ametnikul tekib õigus saada pensionihüvitist. Seetõttu kujutab selline pension endast tasu ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses.

    (vt punktid 20, 21, 23)

  2.  Direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a ning artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei võeta ametniku pensioniõiguste saamisel ja vanaduspensioni summa arvutamisel arvesse enne tema 18. eluaasta täitumist õpingutele kulunud aega, kui sellel meetmel on esiteks objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat ja tööturgu hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on teiseks asjakohased ja vajalikud.

    Nimelt, kuigi nimetatud riigisisesed õigusnormid kehtestavad otseselt vanusekriteeriumi alusel erineva kohtlemise direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 ja lõike 2 punkti a tähenduses, võib selline erinev kohtlemine siiski olla põhjendatud selle direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel.

    Selles osas tuleb märkida, et selle sätte alusel enne 18. eluaasta täitumist õpingutele kulunud aja arvessevõtmise välistamine on sobiv selle õigustatud eesmärgi saavutamiseks, mis seisneb sellise tööhõivepoliitika rakendamises, mis võimaldab kõikidel ametnike pensioniskeemiga liitunud isikutel alustada sissemaksetega samas vanuses, saada õigus täisulatuses vanaduspensioni saamiseks ja tagada seega ametnike võrdne kohtlemine.

    Lisaks tunduvad eespool viidatud riigisisesed õigusnormid kooskõlas olevat õigustusega, nimelt välistada vanaduspensioni arvutamisest ajavahemikud, mille jooksul asjaomane isik ei ole teinud sissemakseid pensioniskeemi.

    Võttes siinkohal arvesse liikmesriikidele antud laiaulatuslikku kaalutlusruumi mitte üksnes selles osas, millist kindlat eesmärki peaksid nad sotsiaal- ja tööhõivepoliitika vallas järgima, vaid ka selle eesmärgi saavutamist võimaldada võivate vahendite valikul, on selline meede, nagu eespool mainitud, asjakohane eespool toodud eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

    (vt punktid 27, 28, 35, 37, 39, 40 ja resolutsioon)