Kohtuasi C‑506/13 P

Lito Maieftiko Gynaikologiko kai Cheirourgiko Kentro AE

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Leping, millega antakse ühenduse rahalist abi teatavale meditsiinikoostöö valdkonna projektile — Komisjoni otsus nõuda tagasi osa tehtud ettemaksest — Tühistamishagi — Vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 9. septembri 2015. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Hagi, mis tegelikult puudutab lepingulist vaidlust – Komisjoni võlateatise tühistamine – Liidu kohtu pädevuse puudumine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artiklid 263, 272, 274, 288 ja 299)

2. Põhiõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Piirid – Hagi vastuvõetavuse tingimuste täitmine

   (ELL artikli 6 lõike 1 kolmas lõik; ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 7)

3. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Haldusasutuse antavad konkreetsed tagatised

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d)

5. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigus – Õigus olla kohtus ära kuulatud – Kohustus käsitleda otsuses kõiki poolte väiteid – Puudumine

6. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 170 lõige 1)

7. Kohtumenetlus – Pöördumine Üldkohtusse vahekohtuklausli alusel – Väited – Võimu kuritarvitamine – Tulemusetu väide – Rahuldamata jätmine

   (ELTL artiklid 263 ja 272)

8. Kohtumenetlus – Pöördumine Üldkohtusse vahekohtuklausli alusel – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Tulemusetu väide – Rahuldamata jätmine

   (ELTL artiklid 272 ja 296)

1.  Kuigi vastab tõele, et ELTL artiklis 263 sätestatud tühistamishagiga ei oleks kooskõlas tõlgendada hagi vastuvõetavuse tingimusi nii kitsendavalt, et see oleks piiratud üksnes ELTL artiklis 288 nimetatud liiki aktidega, ei laiene liidu kohtu pädevus tõlgendada ja kohaldada asutamislepingu sätteid olukorrale, kus hageja õiguslik seisund asetseb nende lepinguliste suhete raamistikus, mille õiguslikku staatust reguleerib lepingupoolte kindlaks määratud siseriiklik õigus.

   Kui liidu kohus võtaks endale pädevuse otsustada pelgalt lepinguliste aktide tühistamise üle, siis riskiks ta mitte üksnes sellega, et ELTL artikkel 272, mis võimaldab omistada Euroopa Kohtule pädevuse vahekohtuklausli alusel, kaotab oma mõtte, vaid juhtudel, mil leping ei sisalda vahekohtuklauslit, riskiks kohus laiendada oma pädevust ka ELTL artikliga 274 ette nähtud piiridest väljapoole, kuivõrd see artikkel annab liikmesriikide kohtutele üldise õiguse lahendada vaidlusi, mille üks pool on liit. Sellest tuleneb, et hagejat teatava institutsiooniga siduva lepingu olemasolu korral saab liidu kohtule ELTL artikli 263 alusel hagi esitada üksnes siis, kui vaidlustatud akti eesmärk on tuua kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis paigutuvad väljapoole pooli siduvat lepingulist suhet ning mis eeldavad, et lepingupooleks olev institutsioon täidab talle kui haldusorganile antud avaliku võimu volitusi.

   Ühenduse rahalise abi raames väljastatud võlateatis paigutub lepingulise suhte raamistikku, kuivõrd teatise ese on sellise nõude sissenõudmine, mille alus tuleneb kõnealuse institutsiooni ja abisaaja vahel sõlmitud lepingu tingimustest. Tegelikult tuleb vastavat võlateatist mõista kui märgukirja, milles on märgitud tähtpäev, maksetingimused ning asjaolu, et seda ei tohi võrdsustada täitedokumendiga, olgugi et selles on juhuks, kui võlgnik kohustust ette nähtud tähtpäevaks ei täida, nimetatud komisjonil kasutada olevate valikuvõimaluste seas ELTL artiklis 299 ette nähtud täitemenetlust. Peale selle on juhul, kui teatav institutsioon – konkreetsemalt komisjon – otsustab rahalise toetuse eraldamiseks lepingulise meetme kasuks ELTL artikli 272 raames, ta kohustatud jääma sellesse raamistikku. Nii on ta eelkõige kohustatud vältima suhtes oma lepingupartneritega ebaselgeid väljendusviise, mida lepingupooled võivad tajuda ühepoolse otsustuspädevuse kohaldamisena, mis väljuvad lepingus ettenähtust.

   (vt punktid 17–21 ja 23)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 26)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27 ja 43)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 39, 62, 69–71 ja 91)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 48)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 80 ja 81)

7.  Võimu kuritarvitamine on see, kui institutsioon teostab oma pädevust eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, millele toetuti, või asutamislepingus konkreetse juhtumi lahendamiseks spetsiaalselt ette nähtud menetluse vältimiseks. Nii kujutab võimu kuritarvitamine endast üht tegurit, mida liidu kohus peab ELTL artikli 263 sätete alusel esitatud tühistamishagi analüüsimisel vaidlusaluse akti õiguspärasuse hindamisel arvesse võtma. Seevastu ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi raames saab hageja tema lepingupartneriks olevale institutsioonile ette heita üksnes lepingutingimuste või lepingule kohaldatava õiguse rikkumist.

   (vt punktid 94–96)

8.  ELTL artiklil 296 põhinev argument puuduliku põhjenduse kohta tuleb ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi menetlemisel tagasi lükata.

   (vt punkt 104)