Kohtuasi C‑434/13 P

Euroopa Komisjon

versus

Parker Hannifin Manufacturing Srl

ja

Parker-Hannifin Corp.

„Apellatsioonkaebus — Keelatud kokkulepped — Laadimisvoolikute Euroopa turg — Tegevusüksuste õigusjärglus — Rikkumise süükspandavus — Trahvi vähendamine Üldkohtu poolt — Täielik pädevus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 18. detsember 2014

1. Kohtumenetlus — Suuline menetlus — Menetluse uuendamine — Tingimused

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

2. Konkurents — Liidu eeskirjad — Rikkumised — Süüks panemine — Rikkumine, mille pani toime üksus, mis ei ole lõppenud, ja mille toimepanemist jätkas teine, esimese üksuse majandustegevuse asjassepuutuval turul üle võtnud üksus — Kogu rikkumise süükspanemine teisele üksusele — Lubatavus — Majandusliku järjepidevuse esinemine — Hindamiskriteeriumid — Kuupäev, mis sellel hindamisel aluseks tuleb võtta

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

3. Konkurents — Liidu eeskirjad — Rikkumised — Süüks panemine — Rikkumine, mille pani toime üksus, mis ei ole lõppenud, ja mille toimepanemist jätkas teine, esimese üksuse majandustegevuse asjassepuutuval turul üle võtnud üksus — Kogu rikkumise süükspanemine teisele üksusele — Majandusliku järjepidevuse esinemine — Hindamine — Omandajale avaldatud otsustava mõju eeldus, kui võõrandajale kuulub omandavas üksuses 100% osalus — Ümberlükatavus

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

4. Konkurents — Trahvid — Summa — Kindlaksmääramine — Komisjoni kaalutlusõigus — Kohtulik kontroll — Liidu kohtu täielik pädevus — Ulatus — Piirid — Põhjendamiskohustuse järgimine

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

5. Apellatsioonkaebus — Vastuapellatsioonkaebus — Vastuvõetavus — Kohustus esitada vastuhagi eraldi dokumendina

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikli 176 lõige 2)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27–30)

2.  Liidu konkurentsiõigus viitab ettevõtjate tegevusele ning ettevõtja mõiste hõlmab igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Juhul kui selline üksus rikub konkurentsiõiguse norme, tuleb tal isikliku vastutuse põhimõtte alusel ka selle rikkumise eest vastutada.

   Kui konkurentsiõiguse normide rikkumise toime pannud üksus kujundatakse õiguslikult või organisatsiooniliselt ümber, ei too see ilmtingimata kaasa sellise uue ettevõtja asutamist, mis ei vastuta eelneva üksuse konkurentsiõiguse normide vastase käitumise eest, kui need kaks üksust on majanduslikus mõttes identsed. Kui kaks üksust moodustavad ühe majandusüksuse, ei takista asjaolu, et rikkumise toime pannud üksus jääb alles, iseenesest karistamast üksust, millele anti üle tema majandustegevus.

   Mis puudutab täpsemalt emaettevõtja poolt ühele oma tütarettevõtjatest selle tegevusvaldkonna tegevuse võõrandamist, milles pandi toime konkurentsiõiguse rikkumine, siis on majandusliku järjepidevuse kindlakstegemisel asjakohane kuupäev selle hindamiseks, kas tegemist on vara võõrandamisega kontserni sees või iseseisvate ettevõtjate vahel, võõrandamise enda kuupäev.

   Kuigi majandusliku järjepidevuse tuvastamiseks on nõutav, et sel kuupäeval esineks võõrandaja ja omandaja vahel struktuuriline side, mis lubab kooskõlas isikliku vastutuse põhimõttega järeldada, et kaks üksust moodustavad ühe ettevõtja, ei ole siiski nõutav, arvestades majandusliku järjepidevuse põhimõtte eesmärki, et see side kestaks kogu ülejäänud rikkumise perioodi vältel või kuni rikkumise eest karistuse määramise otsuse vastuvõtmiseni. Sama moodi ei ole vajalik, et struktuuriline seos, mis võimaldab tuvastada majandusliku järjepidevuse, kestaks teatud minimaalse perioodi jooksul.

   Õiguskindluse põhimõttega on vastuolus see, kui majandusliku järjepidevuse tuvastamiseks võetakse arvesse tegevusüksuse võõrandamise eesmärki. Nimelt viiks selle võõrandamise aluseks olnud majandusliku põhjenduse arvessevõtmine majandusliku järjepidevuse põhimõtte rakendamisel arvestamiseni subjektiivsete teguritega, mis on aga vastuolus selle põhimõtte läbipaistva ja ettenähtava kohaldamisega.

   (vt punktid 39–41 ja 50–53)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 57–65)

4.  Mis puudutab konkurentsiõiguse rikkumiste eest trahve määravate komisjoni otsuste üle teostatavat kohtulikku kontrolli, siis on liidu kohtul lisaks seaduslikkuse kontrolli pädevusele täielik pädevus, mis on talle antud määruse nr 1/2003 artikliga 31. See pädevus annab kohtule õiguse lisaks pelgale karistuse seaduslikkuse kontrollile asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

   Üldkohtul tuleb täieliku pädevuse teostamise raames täita teatud kohustusi. Nende hulgas on põhjendamiskohustus, mis on tal Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 alusel ja mida kohaldatakse Üldkohtule sama põhikirja artikli 53 esimesele lõigu alusel, ja ka võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustus.

   Põhjendamiskohustust on rikutud juhul, kui Üldkohus oma täielikku pädevust teostades vähendab trahvi summa ulatuses, mille tasumise eest peab emaettevõtja vastutama solidaarselt tütarettevõtjaga, ilma, et ta esitaks piisavalt teavet, mis võimaldaks esiteks huvitatud isikutel saada teada põhjused, miks ta määras selle emaettevõtja makstavaks trahviks sellise summa, ja teiseks võimaldaks Euroopa Kohtul teostada kontrolli trahvi vähendamise seaduspärasuse üle.

   (vt punktid 74, 77 ja 84–86)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 91–97)