EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

13. november 2014 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artikkel 21 — Direktiiv 2000/78/EÜ — Artikli 2 lõige 2, artikli 4 lõige 1 ja artikli 6 lõige 1 — Vanuselise diskrimineerimise keeld — Liikmesriigi norm — Kohalike politseiametnike teenistussevõtmise tingimus — 30‑aasta vanusepiiri kehtestamine — Õigustused”

Kohtuasjas C‑416/13,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 4 de Oviedo (Hispaania) 16. juuli 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 23. juulil 2013, menetluses

Mario Vital Pérez

versus

Ayuntamiento de Oviedo,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, Euroopa Kohtu asepresident K. Lenaerts teise koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud J‑C. Bonichot, A. Arabadjiev ja J. L. da Cruz Vilaça (ettekandja),

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

—	M. Vital Pérez, esindajad: abogado M. Noval Pato ja abogado I. Fernández-Jardón Fernández,

—	Hispaania valitsus, esindajad: M. J. García-Valdecasas Dorrego ja L. Banciella Rodríguez-Miñon,

—	Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Möller,

—	Prantsusmaa valitsus, esindajad: D. Colas ja R. Coesme,

—	Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas S. Varone, avvocato dello Stato,

—	Euroopa Komisjon, esindajad: L. Lozano Palacios ja D. Martin,

olles 17. juuli 2014. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79) artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti c ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artikli 21 lõiget 1.

See taotlus esitati M. Vital Pérezi ja Ayuntamiento de Oviedo (Oviedo kohalik omavalitsusüksus, edaspidi „Ayuntaminento”) vahelises kohtuvaidluses seoses Ayuntaminento otsusega kiita heaks konkursiteade, mille kohaselt oli nõutud, et kohalike politseiametnike kohtadele kandideerijad ei oleks vanemad kui 30 eluaastat.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Direktiivi 2000/78 põhjendustes 18 ja 23 ja 25 on märgitud:

„(18)

eelkõige ei nõuta käesoleva direktiiviga, et relvajõud, politsei, vangla‑ või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime;

[...]

(23)	Väga piiratud asjaoludel võib erinev kohtlemine olla õigustatud siis, kui […] vanuse[ga] […] seotud omadus kujutab endast olulist ja määravat kutsenõuet ja kui eesmärk on põhjendatud ning nõue sellega proportsionaalne. [...]

[...]

(25)

Vanuselise diskrimineerimise keelamisel on oluline osa tööhõivesuunistes kehtestatud eesmärkide täitmisel ja tööjõu mitmekesisuse soodustamisel. Teatavatel asjaoludel võib vanusega seotud eriline kohtlemine siiski olla õigustatud ja seetõttu on vaja erisätteid, mis vastavalt olukorrale liikmesriikides võivad erineda. On oluline vahet teha erilisel kohtlemisel, mis on põhjendatud eelkõige tööhõivepoliitika ning tööturu ja kutseõppe õigustatud eesmärkidega, või diskrimineerimisega, mis tuleb keelata.”

Vastavalt direktiivi 2000/78 artiklile 1 on direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.

Direktiivi artiklis 2 on sätestatud:

„1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2. Lõike 1 kohaldamisel:

a)	peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

[...]”

Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a on täpsustatud:

„Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

a)	tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud edutamine;”

Direktiivi artikli 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.”

Direktiivi 2000/78 artiklis 6 on sätestatud:

„1. Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

[...]

c)	tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž.

[...]”

Hispaania õigus

Hispaanias on kõik 17 autonoomset piirkonda võtnud vastu kohaliku politsei staatust käsitlevad seadused või haldusaktid, mis erinevad sel erialal tegutsema asumisele kehtestatud vanuse ülempiiri osas. Mõnedes õigusaktides on selleks vanuseks kehtestatud 30 aastat, samas kui teistes ei ole sätestatud mingit vanusepiiri.

23. märtsi 2007. aasta Astuuria autonoomse piirkonna seadus 2/2007 kohaliku politsei koordineerimise kohta (Ley 2/2007 de Coordinación de las Policías Locales de la Comunidad Autonóma del Principado de Asturias, Boletín Oficial del Estado, edaspidi BOE nr 169, 16.7.2007) artikli 18 lõikes 6 on kohalike politseiametnike ülesanded defineeritud järgmiselt:

„Elanike abistamine, isikute ja vara kaitsmine, õigusrikkujate kinnipidamine ja vahi all hoidmine, preventiivne patrullimine, liikluse reguleerimine ja muu sarnane tegevus, mille on ülesandeks määranud kõrgema astme ametnikud”.

Selle seaduse artikli 32 punktis b on muu hulgas kohalikus politseiüksuses ametisse asumise üldise eeltingimusena sätestatud:

„[…]

b)	vanus vähemalt 18 ja kõige rohkem 30 eluaastat.”

Seadus 2/2007 võeti vastu pädevuse alusel, mis tuleneb autonoomsetele piirkondadele Hispaania põhiseadusest, raamistikus, mille sätestab 13. märtsi 1986. aasta konstitutsiooniline seadus nr 2/1986 riigi korrakaitsejõudude kohta (Ley Orgánica 2/1986 de Fuerzas y Cuerpus de Seguridad del Estado, BOE nr 63, 14.3.1986).

Konstitutsioonilise seaduse nr 2/1986 artikli 11 lõikega 1 kehtestatakse riigi korrakaitsejõududele järgmised ülesanded:

„1. Riigi korrakaitsejõudude missioon on kaitsta õiguste ja vabaduste vaba kasutamist ja tagada elanike julgeolek, täites järgmisi ülesandeid:

a)	seaduste ja üldsätete järgimise tagamine, täites oma pädevuse piirides võimudelt saadud korraldusi;

b)	inimeste abistamine ja kaitse ning mis tahes põhjusel ohustatud vara kaitse ja valvamine;

c)	niisuguste avalike rajatiste ja ehitiste kaitse ja valvamine, mis seda vajavad;

d)	kõrgete ametiisikute kaitse ja julgeoleku tagamine;

e)	avaliku korra ja julgeoleku hoidmine ja vajadusel taastamine;

g)	süütegude menetlemine, et selgitada välja ja tabada nende eeldatavad toimepanijad, konfiskeerida süütegude toimepanemise vahendid, nende läbi saadu ning tõendid ja toimetada need pädeva kohtu kätte; tehniliste raportite ja asjakohase ekspertiisi koostamine;

f)	õigusrikkumiste ennetamine;

h)	kogu avaliku korra ja julgeoleku seisukohalt huvi pakkuva teabe kogumine, saamine ja analüüsimine ning kuritegevuse ennetusmeetodite ja ‑tehnika uurimine, planeerimine ja rakendamine;

i)	koostöö päästeüksustega tõsise ohu, katastroofi või rahvuslike tragöödiate puhul vastavalt tsiviilkaitset reguleerivates normides sätestatud tingimustele.”

Konstitutsiooniline seadus nro2/1986, millega kehtestatakse kohalike politseiüksuste ülesanded, sätestab artikli 53 lõikes 1 järgmist:

„1. Kohalikud politseiametnikud täidavad järgmisi ülesandeid:

a)	kohalike omavalitsusasutuste kaitse ning nende ruumide ja seadmete valve või kaitse tagamine;

b)	korra, liiklusmärgistuse ja liikluse reguleerimise tagamine kesklinnas vastavalt liikluseeskirjale;

c)	kesklinnas toimunud liiklusõnnetuste protokollide koostamine;

d)	halduspolitsei ülesannete täitmine seoses määruste, korralduste ja muude nende pädevuse alla kuuluvate kohaliku tasandi normidega;

e)	kriminaalpolitsei töös osalemine; [...];

f)	abistamine õnnetuste, katastroofide ja rahvuslike tragöödiate puhul, osaledes vastavalt seaduses sätestatule tsiviilkaitsekavade elluviimises;

g)	ennetustegevus ja kõikide meetmete võtmine õigusrikkumiste ärahoidmiseks; [...];

h)	avaliku ruumi valvamine ning koostöö tegemine riigi korrakaitsejõudude ja autonoomse piirkondade politseiga, et tagada kaitse meeleavaldustel ja korra hoidmine suurtel rahvakogunemistel, kui nende abi palutakse;

i)	koostöö tegemine erakonfliktide lahendamiseks, kui seda palutakse.”

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

15	M. Vital Pérez esitas 8. aprillil 2013 eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse Ayuntamiento 7. märtsi 2013. aasta otsuse peale, millega kiidetakse heaks erinõuded, mis on ette nähtud kohalikus politseiüksuses 15 politseiametniku koha täitmiseks korraldatud konkursi teates.

M. Vital Pérez vaidlustab selle konkursiteate punkti 3.2 seaduslikkuse; nimetatud punkti kohaselt on nõutud, et kandidaadid ei oleks vanemad kui 30 aastat. Põhikohtuasja kaebaja väitel rikub see nõue tema põhiõigust saada võrdsetel tingimustel tööd avalikel ametikohtadel, nagu on nähtud ette nii Hispaania põhiseaduses kui ka direktiivis 2000/78.

M. Vital Pérez nõuab punkti 3.2 tühistamist, sest see sisaldab tingimust, mis ei ole ei mõistlik ega põhjendatud, arvestades et füüsilist vormi kontrollitakse kehalistel katsetel, nagu on nõutud konkursiteates. Ta märgib, et kooskõlas konkursiteate punktiga 3.5 peab kandidaat „olema füüsilises ja vaimses vormis, mis on tööülesannete täitmiseks sobiv ja läbima kehalised katsed”, mida on täpsustatud põhikohtuasjas kõne all olevas konkursiteates.

18	M. Vital Pérez märgib, et erinevate autonoomsete piirkondade seadustes või määrustes ei ole kas vanusepiiri kehtestatud (Andaluusia, Aragón, Baleaarid, Kanaarid, Castilla-La Mancha, Kataloonia, või Extremadura) või on selleks kehtestatud 35 aastat (Baskimaa) või 36 aastat (Galicia ja Valencia).

Ayuntamiento väidab, et sellist vanusepiiri kehtestades järgis ta üksnes seadust 2/2007. Lisaks väidab ta olevat meetme õigustamiseks tuginenud direktiivi 2000/78 artiklile 6 ja märgib, et igal juhul on Euroopa Kohus juba otsustanud niisuguse tingimuse kasuks kohtuotsuses Wolf (C‑229/08, EU:C:2010:3).

Toonitades küll, et Tribunal Supremo tühistas oma 21. märtsi ja 17. oktoobri 2011. aasta lahendites õigusnormid, mille kohaselt oli välistatud vanemate kui 30‑aastaste kandidaatide osalemine avalikul konkursil, mille raames võeti inspektori kategooria kadette vastu riiklikusse politseiametisse, on eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski seisukohal, et põhikohtuasjas kõne all olev vanuse tingimus võib proportsionaalsuse põhimõttega mitte kooskõlas olla. Nimelt väidab see kohus, et on olemas vähem piiravaid meetmeid kui vanuse ülempiiri kehtestamine, et saavutada taotletud eesmärk, st et kohalikud politseiametnikud oleks oma ametiülesannete täitmiseks nõutavas füüsilises vormis. Konkursiteates sätestatud eritingimuste hulka kuulubki konkreetselt rangete kehaliste katsete sooritamise nõue.

See kohus on samuti seisukohal, et füüsilisi tingimusi, mille täitmist kohalikuks politseiametnikuks saamiseks nõutakse, ei saa võrrelda tuletõrjujatelt nõutavate „eriti kõrgete füüsiliste võimetega”, sest nende ametiülesanded on erinevad, nii et kohtuotsust Wolf (EU:C:2010:3) ei saa otse käesoleva kohtuasja suhtes kohaldada.

Neil asjaoludel otsustas Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 4 de Oviedo menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas […] direktiivi 2000/78[…] artikli 2 lõikega 2, artikli 4 lõikega 1 ja artikli 6 lõike 1 punktiga c ning […] harta artikli 21 lõikega 1 osas, milles need keelavad igasuguse diskrimineerimise vanuse alusel, on vastuolus see, kui liikmesriigi piirkondlikku seadust otseselt kohaldav kohalik omavalitsus kehtestab konkursiteates kohaliku politseiametnikuna tööle asumise vanuse ülempiiriks 30 eluaastat?”

Eelotsuse küsimuse analüüs

Sissejuhatavad märkused

23	Käesoleva eelotsusetaotluse raames esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule küsimuse nii harta artikli 21 kui ka direktiivi 2000/78 sätete tõlgendamise kohta.

Tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on tunnustanud vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõtet, mida tuleb pidada liidu õiguse üldpõhimõtteks ning mida direktiiv 2000/78 täpsustab tööhõive ja elukutsega seotud küsimustes (kohtuotsused Kücükdeveci, C‑555/07, EU:C:2010:21, punkt 21 ning Prigge jt, C‑447/09, EU:C:2011:573, punkt 38).

Sellest järeldub, et kui Euroopa Kohtule on eraõigusliku isiku ja avaliku võimu kandja vahelise kohtuvaidluse raamistikus esitatud eelotsuse küsimus, mis käsitleb vanuselise diskrimineerimise keelu üldpõhimõtte tõlgendamist – nii nagu see põhimõte tuleneb harta artiklist 21 ja direktiivi 2000/78 sätetest –, siis analüüsib Euroopa Kohus seda küsimust üksnes direktiivi alusel (vt selle kohta kohtuotsus Tyrolean Airways Tiroler Luftfahrt, C‑132/11, EU:C:2012:329, punktid 21–23).

Eelotsuse küsimus

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub esitatud küsimusega sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu on kõne all põhikohtuasjas, millega kohaliku politseiametnikuna tööle asumise vanuse ülempiiriks kehtestatakse 30 eluaastat.

Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olevad siseriiklikud sätted kuuluvad direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse ning kui nad kuuluvad, siis kas need kujutavad endast vanuse alusel diskrimineerivat meedet, mida saab vastavas olukorras pidada nimetatud direktiivi alusel õigustatuks.

Esmalt olgu toonitatud, et nii direktiivi 2000/78 pealkirjast ja preambulist kui ka selle sisust ja eesmärgist tuleneb, et sellega püütakse kehtestada üldist raamistikku kõikide isikute võrdse kohtlemise tagamiseks „töö saamisel ja kutsealale pääsemisel”, pakkudes tõhusat kaitset diskrimineerimiste vastu, mis toimub mõnel direktiivi artiklis 1 nimetatud alusel, mille seas on ka vanus (kohtuotsused Hütter, C‑88/08, EU:C:2009:381, punkt 33, ning Georgiev, C‑250/09 ja C‑268/09, EU:C:2010:699, punkt 26).

Mis puudutab konkreetselt direktiivi kohaldamist põhikohtuasja kontekstis, siis olgu öeldud, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punktist a tuleneb, et seda direktiivi kohaldatakse kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on muu hulgas tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valiku kriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel.

Nähes aga ette, et üle 30 aasta vanuseid isikuid ei või kohalikus politseiüksuses tööle võtta, mõjutab seaduse nr 2/2007 artikli 32 punkt b nende isikute töölevõtmise tingimusi. Järelikult tuleb niisugust sätet käsitada nii, et sellega kehtestatakse kõnealuses sektoris tööle saamise tingimused direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

31	Sellest tuleneb, et direktiiv on kohaldatav sellisele olukorrale nagu eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva kohtuasja aluseks olev olukord.

Mis puudutab küsimust, kas põhikohtuasjas kõne all olevate normidega kehtestatakse erinev kohtlemine vanuse alusel, siis olgu meenutatud, et direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikest 1 tuleneb, et „käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel”. Sama direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis a on täpsustatud, et lõike 1 kohaldamisel peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud teist inimest samalaadses olukorras.

Kõnesoleval juhul toob seaduse 2/2007 artikli 32 punkt b tagajärjena kaasa selle, et teatavaid isikuid koheldakse teistest sarnases olukorras olevatest isikutest halvemini põhjusel, et nad on üle 30‑aastased. Niisugust laadi normiga nähakse ilmselgelt ette erinev kohtlemine vanuse alusel direktiivi 2000/78 artikli 1 ja artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses.

34	Veel tuleb kontrollida, kas niisugune erinev kohtlemine võib olla õigustatud direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 alusel.

Mis puudutab esiteks direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1, siis olgu märgitud, et selle sätte sõnastusest endast tuleneb, et „erinevat kohtlemist ükskõik millise [kõnealuse direktiivi] artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.”

Selle kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikest 1 tulenevalt peab olulise ja määrava kutsenõude moodustama mitte erineva kohtlemise aluseks olev põhjus, vaid selle põhjusega seotud omadus (vt kohtuotsused Wolf, EU:C:2010:3, punkt 35 ja Prigge jt, EU:C:2011:573, punkt 66).

37	Nimetatud väljakujunenud kohtupraktika järgi on spetsiifiline füüsiline võimekus vanusega seotud omadus (kohtuotsused Wolf, EU:C:2010:3, punkt 41, ning Prigge jt, EU:C:2011:573, punkt 67).

38	Kõnesoleval juhul tuleneb seaduse 2/2007 artikli 18 lõikest 6, et kohalike politseiametnike ülesannete hulka kuuluvad eelkõige elanike abistamine, isikute ja vara kaitsmine, õigusrikkujate kinnipidamine ja vahi all hoidmine, preventiivne patrullimine ja liikluse reguleerimine.

39	Ehkki vastab tõele, et osa neist ülesannetest, nt elanike abistamine või liikluse reguleerimine ei tundu vajavat suurt füüsilist panust, võivad isikute ja vara kaitse, õigusrikkujate kinnipidamine ja vahi all hoidmine ning preventiivne patrullimine nõuda füüsilise jõu kasutamist.

Viimati nimetatud ülesannete laad eeldab erilist füüsilist võimekust, sest nende ülesannete täitmisel võivad füüsilised häired tuua endaga kaasa tõsiseid tagajärgi mitte üksnes politseinikele endile ja kolmandatele isikutele, vaid ka avaliku korra säilitamisele (vt selle kohta kohtuotsus Prigge jt, EU:C:2011:573, punkt 67).

41	Sellest järeldub, et kohaliku politseiametnikuna tegutsemisega seoses võib erilisi füüsilisi võimeid käsitada „olulise ja määrava kutsenõudena direktiivi 2008/78 artikli 4 lõike 1 mõttes.

Mis puudutab põhikohtuasjas kõne all olevate normidega taotletavat eesmärki, siis osutas Hispaania valitsus, et seadusega 2/2007 kohalikus politseiüksuses ametisse asumise vanusepiiriks 30 eluaasta kehtestamise eesmärk on tagada selle politseiüksuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine, tagades, et äsja tööle võetud ametnikud suudavad täita füüsilises mõttes raskemaid ülesandeid oma üsna pika aja jooksul oma karjäärist.

Selle kohta olgu märgitud, et direktiivi 2000/78 põhjenduses 18 on täpsustatud, et sellega ei nõuta, et relvajõud, politsei, vangla‑ või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime.

44	Sellest järeldub, et soov tagada politseiteenistuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine on direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 mõttes õigustatud eesmärk (vt selle kohta kohtuotsus Wolf, EU:C:2010:3, punkt 39).

45	Siiski on oluline välja selgitada, kas põhikohtuasjas kõne all olevas siseriiklikus õigusnormis sellise vanusepiiri kehtestamisega seati proportsionaalne nõue, st kas see piir on sobiv, et saavutada taotletud eesmärk ning kas see ei lähe kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vaja.

46	Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et direktiivi 2000/78 põhjendus 23 täpsustab, et „väga piiratud asjaoludel” võib erinev kohtlemine olla õigustatud siis, kui muu hulgas vanusega seotud omadus kujutab endast olulist ja määravat kutsenõuet.

47	Peale selle, kuivõrd direktiivi 2000/78 artikli 4 lõige 1 näeb ette erandi diskrimineerimiskeelu põhimõttest, siis tuleb seda tõlgendada kitsalt (kohtuotsus Prigge jt, EU:C:2011:573, punkt 72).

48	Sellega seoses on oluline kontrollida, kas – arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 39–41 sedastatut –, on kohaliku politseiametnikuna tegutsemiseks nõutud eriline füüsiline võimekus tingimata seotud kindla vanusegrupiga ega esine teatava vanuse ületanud isikute puhul.

49	Kontrolli teostamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid.

Esiteks ilmneb eelotsusetaotlusest, et kohaliku politseiametnikuna töölevõtmise vanuse ülempiiri reguleerivates autonoomsete piirkondade õigusnormides on ilmselgelt lahknevusi. Nimelt on osas õigusnormides kehtestatud vanusepiiriks 30 eluaastat või enam (35 eluaastat, 36 eluaastat või 40 eluaastat), samas kui mõni teine autonoomne piirkond on teinud valiku piire mitte kehtestada.

Teiseks, vastuses Euroopa Kohtu esitatud kirjalikule küsimusele kinnitas Hispaania valitsus, et tingimus, mis näeb riiklikus politseiametis politseinikuna ametisse asumise vanuse ülempiiriks ette 30 eluaastat (riikliku politsei ülesanded, mis kinnitati seaduse 2/1986 artikliga 11, sarnanevad kohaliku politsei ülesannetele), tühistati.

Kolmandaks olgu öeldud, et kohtuotsuses Wolf (EU:C:2010:3, punkt 44) leidis Euroopa Kohus, et meede, mis seisnes 30 eluaasta vanuse ülempiiri kehtestamises tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel, oli proportsionaalne, sest see piirang oli vajalik puudutatud teenistuse toimevõime ja nõuetekohase toimimise tagamiseks.

Siiski jõudis Euroopa Kohus sellele järeldusele alles pärast seda, kui ta oli talle esitatud teaduslike andmete põhjal leidnud, et teatavad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku ülesanded, nagu tulekahjude kustutamine, eeldavad suurt füüsilist võimekust ning et väga väheste üle 45‑aasta vanuste ametnike füüsilised võimed lubavad sellise tegevusega tegeleda. Euroopa Kohus asus seisukohale, et kõrgemas vanuses töölevõtmise tagajärjeks oleks liiga suur arv ametnikke, kellele ei saa kõige suuremaid füüsilisi eeldusi nõudvaid ülesandeid määrata. Pealegi ei võimaldaks selline töölevõtmine kasutada niiviisi töölevõetud ametnikke nende ülesannete täitmisel piisavalt pika aja jooksul. Viimaseks nõuab tuletõrjeteenistuse mõistlik korraldus tehnilise teenistuse nooremametnike osas seda, et kohad, mis nõuavad suurt füüsilist võimekust ega sobi vanematele tuletõrjujale, ja kohad, mis nõuavad väikseimat füüsilist võimekust ja on neile sobivad, oleksid omavahel vastavuses (kohtuotsus Wolf, EU:C:2010:3, punktid 41 ja 43).

Vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõdemusele ja arvestades kohalikule politseile määratud ülesandeid, nii nagu neid on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 38, ei sarnane võimed, mis nimetatud ametnikel teatava osa nende ülesannete täitmiseks olema peavad, iga kord „eriti suurele” füüsilisele võimekusele, mida tuletõrjujatelt muu hulgas tulekahjude vastases võitluses süstemaatiliselt eeldatakse.

Sellega seoses tuleb toonitada, et nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 17, on Ayuntamiento poolt kohaliku politsei ametikohtade täitmiseks korraldatud konkursiteate punktis 3.5 kirjas, et neile kohtadele kandideerivad isikud peavad „olema füüsilises ja vaimses vormis, mis on tööülesannete täitmiseks sobiv ja läbima kehalised katsed”, mida on täpsustatud konkursiteates. Tegemist on raskete ja elimineerivate kehaliste katsetega, mis eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates võimaldavad – vähem piiraval viisil, kui vanuse ülempiiri kehtestamine – saavutada eesmärgi, et kohalikud politseinikud on vastavas ametis tegutsemiseks nõutud spetsiifilises füüsilises vormis.

Ka ei võimalda ükski Euroopa Kohtule esitatud toimiku element ega talle esitatud kirjalikud seisukohad kinnitada, et eesmärk tagada kohaliku politseiüksuse toimevõime ja nõuetekohane toimimine nõuab teatava üksusesisese vanuselise struktuuri säilitamist, kohustades palkama üksnes nooremaid kui 30‑aastasi ametnikke.

57	Neist kaalutlustest tuleneb, et sellist vanusepiirangut kehtestades nähti seadusega 2/2007 ette ebaproportsionaalne nõue.

58	Järelikult tuleb direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas, millega kohaliku politseiametnikuna tööle asumise vanuse ülempiiriks kehtestatakse 30 eluaastat.

Mis puudutab teiseks direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1, siis olgu märgitud, et selles sättes on ette nähtud, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Sama lõike teise lõigu punktis c, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus sõnaselgelt viitab, on ette nähtud, et selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises: „tööle võtmise vanuse ülempiiri kehtestamine kõnealuse ametikoha koolitusnõuete alusel või selleks, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž”.

Järelikult on tarvis kontrollida, kas tingimus, mille kohaselt vanuse ülempiir kohalikuks politseiametnikuks saamiseks on 30 eluaastat – nii nagu see tuleneb seaduse 2/2007 artikli 32 punktist b, on põhjendatav õigustatud eesmärgiga direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses ja kas selle saavutamiseks rakendatud meetmed on sobivad ja vajalikud.

61	Põhikohtuasjas ei sisalda seadus 2/2007 ühtki viidet eesmärkidele, mida taotletakse selle seaduse artikli 32 punktis b.

Nagu Euroopa Kohus on leidnud, ei saa direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikest 1 siiski järeldada, et taotletava eesmärgi kohta täpsemate siseriiklike sätete puudumine välistaks automaatselt selle, et niisugused sätted võiksid olla nimetatud artikli alusel õigustatud. Kui see täpsustus puudub, siis on oluline, et teised asjaomase meetme üldisest kontekstist tulenevad tegurid võimaldaksid tuvastada eesmärgi, millest meede on kantud, et saaks kohtulikult kontrollida selle eesmärgi õigustatust ning selle saavutamiseks kasutatud vahendite sobivust ja vajalikkust (kohtuotsused Palacios de la Villa, C‑411/05, EU:C:2007:604, punktid 56 ja 57, ning komisjon vs. Ungari, C‑286/12, EU:C:2012:687, punkt 58).

Sellega seoses tuleb esmalt märkida, et kuigi Hispaania valitsus viitas tasakaalustatud vanuselisele struktuurile kui kõnealuse meetme eesmärgile, ei tulene Euroopa Kohtule esitatud toimiku materjalidest, et selle meetme eesmärk oleks olnud edendada uute inimeste värbamist. Seega ei saa seda pidada tööhõivepoliitika eesmärke edendavaks direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 mõttes.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev tõlgendama kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme, arvestades direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 võimalikku kohaldamist põhikohtuasjas, on sõnastanud kaalutlused, millest nähtub siiski, et seaduses 2/2007 ette nähtud vanuse tingimus rajaneb kõnealuse ametikoha koolitusnõuetel ning vajadusel, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž või muule tegevusele üleminek.

65	Kuivõrd need on direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 teise lõigu punktis c sõnastatud eesmärgid, saab nendega „siseriikliku õigusega”„objektiivselt ja mõistlikult” põhjendada erinevat kohtlemist vanuse alusel, nagu näeb ette direktiivi artikli 6 lõige 1.

66	Veel tuleb kontrollida, kas nende eesmärkide saavutamise vahendid on „asjakohased ja vajalikud”.

Selles osas tuleb toonitada, et liikmesriikidel on sotsiaal‑ ja tööhõivepoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks sobivate vahendite valimisel laiaulatuslik kaalutlusõigus. Selline kaalutlusruum ei tohi aga muuta vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamist sisutühjaks (kohtuotsused Age Concern England, C‑388/07, EU:C:2009:128, punkt 51, ning Ingeniørforeningen i Danmark, C‑499/08, EU:C:2010:600, punkt 33).

Mis puudutab esiteks kohaliku politseiametniku ametikoha koolitusnõuetega seonduvat eesmärki, siis tuleneb Ayuntamiento heakskiidetud konkursiteate punktist 7, et enne tööleasumist peavad kandidaadid, kes osutusid konkursil edukaks, läbima „selektiivse koolituse” perioodi, mille kestuse määrab kindlaks kohalike politseiüksuste piirkonnakool või Ayuntamiento.

Seaduse 2/2007 artiklis 36 – ainus selle seaduse norm, mille ese on kohalike politseiametnike koolitus – piirdub osutusega, et Astuuria Vürstiriigi korrakaitse õppeasutus tagab kohalike politseiametnike „koolituse [...], täiendõppe ja spetsialiseerumise”, täpsustamata siiski kõne all oleva koolituse üksikasju.

70	Ükski Euroopa Kohtule edastatud asjaolu ei võimalda järeldada, et töölevõtmise vanusepiir oleks asjakohane ja vajalik seoses eesmärgiga tagada puudutatud politseiametnike koolitus.

Teiseks, seoses eesmärgiga tagada, et pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž, tuleb esmalt märkida, et kohalike politseiametnike pensionieaks kehtestatud 65 eluaastat. Ehkki eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib ka teisesele tegevusele üleviimist 58‑aastasena, on tegemist võimalusega, mida kohalikule politseiametnikule tema nõudel pakutakse, ja mis pealegi ei mõjuta pensioniiga.

Eelnevast järeldub, et niisuguseid siseriiklikke õigusnorme nagu on kõne all põhikohtuasjas, millega kohaliku politseiametnikuna tööle asumise vanuse ülempiiriks kehtestatakse 30 eluaastat, ei saa pidada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 punkti c mõttes vajalikuks selle tagamiseks, et kõnealuste ametnike pensionile jäämisele eelneks mõistlik tööstaaž. Tõsiasi, et „tavaliseks” pensionieaks on sotsiaalkindlustuse üldises korras kehtestatud 67 eluaastat, ei puutu siinkohal asjasse.

73	Seega ei saa niisugusest sättest nagu seaduse 2/2007 artikli 32 punkt b tulenevat erinevat kohtlemist õigustada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 punkti c alusel.

Neil asjaoludel tuleb vastata esitatud küsimusele, et direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu on kõne all põhikohtuasjas, millega kohaliku politseiametnikuna tööle asumise vanuse ülempiiriks kehtestatakse 30 eluaastat.

Kohtukulud

75	Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu on kõne all põhikohtuasjas, millega kohaliku politseiametnikuna tööle asumise vanuse ülempiiriks kehtestatakse 30 eluaastat.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: hispaania.