—

bpost SA, esindajad: advokaadid H. Gilliams, J. Bocken ja T. Baumé,

—

Belgia valitsus, esindaja: M. Jacobs, keda abistasid advokaadid S. Depré ja P. Vernet,

—

Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja F. Gloaguen,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

—

Rootsi valitsus, esindajad: E. Karlsson ja A. Falk,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: H. Tserepa-Lacombe ja F. W. Bulst,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT 1998, L 15, lk 14; ELT eriväljaanne 06/03, lk 71), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/6/EÜ (ELT 2008, L 52, lk 3; edaspidi „direktiiv 97/67”), artiklit 12.

2

Taotlus on esitatud Belgia universaalse postiteenuse osutaja bpost SA (edaspidi „bpost”) ja Institut belge des services postaux et des télécommunications’i (edaspidi „IBPT”) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on nimetatud riigiasutuse otsus määrata bpostile trahv diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumise eest lepinguliste tasude rakendamisel 2010. aastal.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiviga 2002/39/EÜ (EÜT L 176, lk 21; ELT eriväljaanne 06/004, lk 316) ja direktiiviga 2008/6 järjestikku tehtud muudatuste kaudu jätkatakse direktiiviga 97/67 aastal 1998 alustatud postiteenuste turu järkjärgulist liberaliseerimist.

4

Direktiivi 97/67 põhjendus 8 on sõnastatud järgmiselt:

„[M]eetmed, millega püütakse tagada turu järkjärguline ja kontrollitav liberaliseerimine ning kindlustada nõuetekohane tasakaal selle rakendamisel, on vajalikud postiteenuste vaba osutamise tagamiseks kogu ühenduses, võttes arvesse universaalteenuse osutajate kohustusi ja õigusi”.

5

Selle direktiivi artiklis 2 on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[...]

[...]”

6

Nimetatud direktiivi artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste hindade puhul peetakse kinni järgmistest põhimõtetest:

7

Vastavalt direktiivi 2008/6 artiklile 2 pidid liikmesriigid jõustama selle direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2010.

8

Direktiivi 97/67 (muudetud direktiiviga 2002/39) artikkel 12 võeti Belgia õiguskorda üle 21. märtsi 1991. aasta seaduse teatavate riigi osalusega äriühingute reformi kohta (loi du 21 mars 1991 portant réforme de certaines entreprises publiques économiques) (Moniteur Belge, 27.3.1991, lk 6155), mida on muudetud 7. oktoobri 2002. aasta kuningliku dekreediga (Moniteur Belge, 25.10.2002, lk 49053) ja 13. detsembri 2010. aasta seadusega (Moniteur belge, 31.12.2010, lk 83267), artikliga 144ter.

9

bpost on Belgia turul etableerunud postiteenuste osutaja, seda eelkõige kättetoimetamise teenuse osas, mis seisneb nimelt postisaadetiste kogumises, sorteerimises, transpordis ja adressaatidele üleandmises.

10

bpost ei paku enda teenust mitte üksnes üldsusele, vaid ka kahele eri kliendikategooriale, nimelt massposti saatjatele (edaspidi „saatjad”) ja vahendajatele.

11

Saatjad on posti edastamise teenuse lõpptarbijad. Nemad määravad kindlaks saadetise sõnumi ja paluvad edasi toimetada postisaadetisi. Vahendajad osutavad saatjatele omakorda posti kättetoimetamisele eelnevat sorteerimisteenust. See teenus võib hõlmata ettevalmistavaid töid enne postisaadetise üleandmist bpostile (sorteerimine, trükkimine, ümbrikusse panemine, etikettimine, adresseerimine ja margistamine) ja postisaadetiste hoidmist (kokkukogumine saatjate käest, postisaadetiste koondamine ja postikottidesse pakendamine, vedu ja hoidmine postiettevõtja määratud kohas).

12

bpost rakendab erinevaid tasusid, sealhulgas lepingulisi tasusid, mis on eritasud võrreldes tavatasudega, mis kehtivad üldsuse suhtes. Eritasude aluseks on bposti ja asjaomase kliendi vaheline leping, milles võidakse ette näha allahindlused teatud klientidele, kelle postisaadetiste hulk ületab postiettevõtja poolt kindlaksmääratud arvu. Kõige sagedamini lepitakse kokku koguselises allahindluses, mis arvutatakse postisaadetiste koguse põhjal arvestusperioodi jooksul, ja tegevusallahindluses, mida kasutatakse teatud sorteerimisteenuste puhul sisuliselt tasuna selle eest, et bpost hoidis ise kulusid kokku.

13

IBPT on riigisisene postiteenuste sektori reguleeriv asutus vastavalt direktiivile 97/67.

14

2010. aasta osas teavitas bpost IBPT-d allahindluste süsteemi muudatusest seoses lepinguliste tasudega adresseeritud reklaamposti ja haldusposti edastamisteenuse puhul. Need saadetised moodustavad 20% bposti käibest postisektoris.

15

Uus allahindluste süsteem sisaldab koguselist allahindlust, mis arvutatakse vastavalt üleantud saadetiste kogusele ja mida kohaldatakse nii saatjate kui ka vahendajate suhtes. Siiski ei arvestata viimastele tehtavat allahindlust mitte kõigi saatjate, kellele nad teenuseid osutavad, saadetiste koguse järgi kokku, vaid iga nende kliendi saadetiste koguse järgi eraldi (edaspidi „saatjapõhine koguseline allahindlus”).

16

Saatjapõhise koguselise allahindluse kõrval sisaldab uus süsteem ka tegevusallahindlust, mis kannab nimetust „Indirect Channel Rebate”. See allahindlus vastab kulude kokkuhoiule, mille bpost saavutab tänu sellele, et teatavaid posti edastamise teenuse hulka kuuluvaid toiminguid teostavad vahendajad.

17

IBPT leidis 20. juuli 2011. aasta otsuses, et bpost on 2010. aasta lepingulistes tasudes rikkunud koguseliste allahindluste osas eelkõige diskrimineerimiskeelu nõuet.

18

Selles otsuses leidis IBPT, et bpost jätab vahendajad ilma kõige suuremast allahindlusest vastavalt üleantud saadetiste kogustele, kui üle antakse koondatud saadetised, mille kogus on võrreldav kõige suuremate saatjate poolt üle antud kogustega. Järelikult diskrimineerib see süsteem vahendajaid.

19

bpost esitas 23. septembril 2011 Cour d’appel de Bruxelles'ile (Belgia) taotluse IBPT otsuse tühistamiseks.

20

Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja pooled on eriarvamusel direktiivi 97/67 artikli 12 viienda taande ulatuse ja sellele sättele Euroopa Kohtu otsuses Deutsche Post jt (C‑287/06–C‑292/06, EU:C:2008:141) antud tõlgenduse osas.

21

Mööndes, et direktiivi 97/67 artikli 12 viienda taande ulatust ei ole nähtavasti muudetud pärast direktiiviga 2008/6 sisseviidud muudatusi, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski selles, kas see säte puudutab ühtemoodi nii tegevusallahindlusi kui ka koguselisi allahindlusi või on koguselised allahindlused selle sätte kohaldamisalast hoopis välistatud.

22

Neil asjaoludel otsustas Cour d’appel de Bruxelles menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23

Kõigepealt tuleb märkida, et põhikohtuasi puudutab bposti tühistamiskaebust IBPT otsuse peale, millega talle määrati trahv diskrimineerimiskeelu nõude rikkumise eest saatjapõhise koguselise allahindluse kehtestamisel.

24

Vastus küsimusele, kas see allahindlus kuulub direktiivi 97/67 artikli 12 neljanda taande või pigem sama artikli viienda taande kohaldamisalasse, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse kontrollimisel määrav.

25

Nimelt nähtub direktiivi 97/67 artiklist 12, et kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste hindade puhul peetakse kinni eelkõige diskrimineerimiskeelu põhimõttest nii „tasude” (neljas taane) kui ka „eritasude” (viies taane) puhul.

26

Eeltoodust järeldub, et hinnang bposti 2010. aastal kohaldatud koguseliste allahindluste väidetavalt diskrimineerivale olemusele ei sõltu sellest, kas need allahindlused kuuluvad pigem direktiivi 97/67 artikli 12 neljanda taande kui viienda taande kohaldamisalasse või vastupidi.

27

Selle hindamise raames tuleb kontrollida üksnes seda, kas asjaomane praktika on kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt nõuab võrdse kohtlemise üldpõhimõte, mis on üks liidu õiguse aluspõhimõtetest, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (kohtuotsused Ruckdeschel jt, 117/76 ja 16/77, EU:C:1977:160, punkt 7, ning Almer Beheer ja Daedalus Holding, C‑441/12, EU:C:2014:2226, punkt 47).

28

Neil asjaoludel tuleb arvestada, et eelotsuse küsimustega nende kogumis soovitakse sisuliselt teada, kas direktiivi 97/67 artiklis 12 ette nähtud postitasude diskrimineerimiskeelu põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline saatjapõhine koguselise allahindluse süsteem, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas.

29

Selles osas tuleb märkida, et koguseline allahindlus kujutab endast tasu progressiivset vähendamist vastavalt üleantud postisaadetiste kogusele arvestusperioodi jooksul.

30

bposti sõnul viidi saatjapõhine koguseline allahindlus sisse 2010. aasta lepingulistesse tasudesse selleks, et lõpetada teatud piiratud arvu vahendajate tegevus, kes piirdusid üksnes mitme saatja saadetiste kokkukogumisega, et saada allahindlust koguse pealt ilma omapoolse panuseta.

31

Nagu juba märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 18, tuleneb IBPT 20. juuli 2011. aasta otsusest, et selle ametiasutuse arvates koheldakse saatjapõhise koguselise allahindlusega erinevalt ühelt poolt suuri saatjaid, kes saavad suuremat allahindlust bpostile üleantud postisaadetiste suurema koguse pealt, ja teiselt poolt vahendajaid, kes annavad bpostile üle võrreldavaid koguseid, mille nad on aga koondanud kokku erinevatelt ettevõtjatelt või haldusasutustelt.

32

On selge, et kui koguseline allahindlus arvutatakse iga saatja saadetiste arvu järgi eraldi, siis saatjale, kes annab bpostile suure koguse saadetisi, tehakse suuremat allahindlust kui vahendajale, kes annab talle samaväärse koguse saadetisi, mis on saadud mitme saatja saadetiste kokkukogumisest.

33

Kuigi selline tõdemus võimaldaks järeldada, et saatjapõhise koguselise allahindlusega koheldakse saatjaid ja vahendajaid erinevalt, võib selline erinev kohtlemine vastavalt käesoleva otsuse punktis 27 meenutatud Euroopa Kohtu praktikale kujutada endast direktiivi 97/67 artiklis 12 keelatud diskrimineerimist üksnes siis, kui saatjad ja vahendajad on posti edastamise turul esiteks sarnases olukorras ja teiseks puudub sellist erinevat kohtlemist põhjendav õigustatud eesmärk.

34

Saatjate ja vahendajate vastavate olukordade võrdlemiseks aluse kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaolu, et bposti poolt 2010. aasta osas sisse viidud süsteem sisaldab üheaegselt nii koguselisi allahindlusi kui ka tegevusallahindlusi.

35

Kuid selleks, et kindlaks teha vahendajate võimalik diskrimineerimine seoses saatjapõhise koguselise allahindluse tegemisega, tuleb saatjate olukorra võrdlemisel vahendajate omaga viimaste osas arvesse võtta vaid selle olukorra, kus viimased piirduvad üksnes teatud hulga saatjate saadetiste kokkukogumisega ja neile bpostilt saadud arve edastamisega, jättes kõrvale sorteerimisteenuse, mis võimaldaks neil saada tegevusallahindlust.

36

bpost ja Prantsuse valitsus märgivad enda seisukohtades, et koguseliste allahindluste eesmärk on suurendada nõudlust postiteenuste sektoris; nimelt on seal praegu suurenenud erinevate saateviiside pakkumine konkurentide poolt, eelkõige elektronposti kaudu.

37

Selles osas tuleb nentida, et ainult saatjad ise saavad nõudlust suurendada, kuna nemad „saadavad postisaadetisi”, nagu on täpsustatud direktiivi 97/67 artikli 2 punktis 16 sisalduva mõiste „saatja” määratluses.

38

Kui vahendajad annavad aga bpostile postisaadetised, mille nad on eelnevalt kogunud erinevatelt saatjatelt, ei suurenda see postisaadetiste kogust bposti kasuks. Eeltoodust tuleneb, et välja arvatud nendel juhtudel, mil vahendajad on ise ka saatjad, ei aita nende tegevus iseenesest kaasa bpostile üleantavate postisaadetiste koguse suurendamisele.

39

Lisaks võib enne 2010. aastat kehtinud sellise koguseliste allahindluste süsteemi kohaldamine, mille kohaselt arvutati vahendajale tehtav allahindlus nende saatjate, kellele nad enda teenuseid osutavad, kõigi saadetiste koguse järgi kokku, kahjustada postiteenuste nõudluse suurendamise eesmärki.

40

Nagu märkis kohtujurist enda ettepaneku punktides 69 ja 72, ei saa saatja, kes ei saada piisavalt posti, et kvalifitseeruda koguselise allahindluse saajaks, allahindlust ka saatjapõhise koguselise allahindluse alusel, olenemata sellest, kas ta otsustab anda oma posti ise üle bpostile või teha see ülesandeks vahendajale. Enne 2010. aastat kehtinud koguseliste allahindluste süsteemi raames võis aga sama saatja saada seda allahindlust kaudselt sama koguse posti eest, kui ta otsustas kasutada vahendaja teenuseid, võttes arvesse, et tema posti kogusele tuli juurde teiste sama vahendaja teenuseid kasutavate saatjate post.

41

Viimasena kirjeldatud olukorras sai saatja allahindlust kaudselt ja ilma selleks enda saadetiste kogust suurendamata, mis ei ärgitanud teda saatma tulevikus rohkem saadetisi. Sellise olukorra tagajärjel, mis on selgelt vastuolus bposti eesmärgiga koguseliste allahindluste süsteemi loomisel, võib postiettevõtja enda finantstasakaalu säilitamiseks piirata selle süsteemi kohaldamist või selle isegi lõpetada. Sellel otsusel on aga omakorda negatiivne mõju postiteenuste nõudlusele üldiselt ja järelikult ka bposti finantstasakaalule.

42

Euroopa Kohus leidis küll kohtuotsuses Deutsche Post jt (EU:C:2008:141, punkt 44), et direktiivi 97/67 artikliga 12 on vastuolus, kui vahendajatele, kes koondavad paljude saatjate postisaadetisi, keeldutakse kohaldamast eritasusid, mida universaalse postiteenuse osutaja kohaldab saatjatele endile.

43

Selle otsuse aluseks olnud arutluskäigus jättis Euroopa Kohus aga kõrvale Deutsche Post AG ja Saksamaa valitsuse argumendid, mille kohaselt ohustaks vahendajatele teatud allahindluste tegemine Deutsche Post AG finantstasakaalu (kohtuotsus Deutsche Post jt, EU:C:2008:141, punkt 36).

44

Vastupidi Belgia, Itaalia ja Rootsi valitsuse ning Euroopa Komisjoni väidetele ei saa seda kohtupraktikat põhikohtuasjas siiski kohaldada.

45

Nimelt ei puuduta kohtuotsuse Deutsche Post jt (EU:C:2008:141) aluseks olnud kohtuasi mitte koguselisi allahindlusi, vaid tegevusallahindlusi. Selles osas tõdes Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuse punktis 37, et kui eritasudes võetakse arvesse kokkuhoitud kulusid võrreldes standardteenusega, võib need tasud kujundada nii, et neid eristab tavatasudest üksnes see, et viimastest lahutatakse ettevõtja tegelikult kokkuhoitud kulud, nii et eritasude kohaldamine vahendajate suhtes ei kahjusta Deutsche Post AG kui universaalse postiteenuse osutaja finantstasakaalu.

46

Euroopa Kohus jõudis seal järeldusele, et kui peaks ilmnema, et praegu ainult Deutsche Post AG äriklientidele võimaldatavate allahindluste kohaldamine vahendajate suhtes tooks kaasa tagajärje, et need allahindlused on võrreldes kokkuhoitud kuludega liiga suured, oleks Deutsche Post AG-l võimalik neid allahindlusi vajalikul määral vähendada kõigi allahindluste saajate osas (kohtuotsus Deutsche Post jt, EU:C:2008:141, punkt 38).

47

Seega, kuigi saatjad ja vahendajad võivad olla tegevusallahindluste osas sarnases olukorras, nagu nähtub kohtuotsusest Deutsche Post jt (EU:C:2008:141), ei pruugi olukord olla sama selliste koguseliste allahindluste puhul nagu põhikohtuasjas. Nimelt võib saatjapõhine koguseline allahindlus ärgitada neid andma bpostile rohkem posti, võimaldades viimasele mastaabisäästu. Samas, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 38, ei aita vahendajate tegevus iseenesest kaasa bpostile antavate saadetiste koguse suurendamisele ja järelikult ka tema kulude kokkuhoiule.

48

Kõigist eeltoodud kaalutlustest nähtub, et saatjapõhise koguselise allahindluse süsteemiga taotletava eesmärgi – milleks on nõudluse suurendamine postiteenuste sektoris – seisukohalt ei ole saatjad ja vahendajad sarnases olukorras, kuna sellise süsteemi mõju võib ärgitada üksnes saatjaid suurendama bpostile antavate saadetiste kogust ja järelikult ka selle postiettevõtja käivet. Järelikult ei ole nende kahe kategooria klientide erinev kohtlemine, mis tuleneb saatjapõhise koguselise allahindluse süsteemi kohaldamisest, direktiivi 97/67 artikliga 12 keelatud diskrimineerimine.

49

Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 97/67 artiklis 12 ette nähtud postitasude diskrimineerimiskeelu põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline saatjapõhine koguselise allahindluse süsteem, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas.

50

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/6/EÜ) artiklis 12 ette nähtud postitasude diskrimineerimiskeelu põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline saatjapõhine koguselise allahindluse süsteem, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas.