Kohtuasi C‑314/13

Užsienio reikalų ministerija

ja

Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba

versus

Vladimir Peftiev jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas)

„Eelotsusetaotlus — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Valgevene vastu võetud piiravad meetmed — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Erandid — Õigusabiteenuste osutamisega seotud tasud — Liikmesriigi pädeva asutuse kaalutlusõigus — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Rahaliste vahendite ebaseaduslik päritolu — Puudumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 12. juuni 2014

1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Valgevene vastu võetud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Taotlus teha erand, et vabastada teatavad rahalised vahendid selleks, et tasuda õigusabiteenuste osutamise eest – Liikmesriigi pädeva asutuse kaalutlusõigus – Piirid – Õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile austamine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teise lõike teine lause; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik; üldkohtu kodukord, artikli 43 lõike 1 esimene lõik; nõukogu määrus nr 765/2006, artikli 3 lõike 1 punkt b)

2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Valgevene vastu võetud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Taotlus teha erand, et vabastada teatavad rahalised vahendid selleks, et tasuda õigusabiteenuste osutamise eest – Liikmesriigi pädeva asutuse hinnang – Rahaliste vahendite ebaseadusliku päritolu esinemine – Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 765/2006, artikli 3 lõike 1 punkt b)

1.  Määruse nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 3 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et juhul kui liikmesriigi pädev asutus teeb otsuse erandi kohaldamise taotluse kohta, mis on esitatud selle sätte alusel eesmärgiga esitada hagi, mille ese on vaidlustada Euroopa Liidu kehtestatud piiravad meetmed, siis ei ole tal absoluutne kaalutlusõigus, vaid ta peab oma pädevust kasutades austada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu teises lauses ette nähtud õigusi ning seda, et sellise hagi esitamisel Euroopa Liidu Üldkohtule on esindamine advokaadi poolt kohustuslik.

   Rahaliste vahendite külmutamise tagajärg ei tohi olla, et isikutelt, kelle rahalised vahendid külmutati, võetakse õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigi pädeval asutusel on oma kaalutlusõiguse kasutamisel siiski õigus kontrollida, et rahalised vahendid, mille vabastamist taotletakse, on ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud mõistlike tasude maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks. Ta võib kehtestada ka tingimusi, mida ta peab vajalikuks, et tagada eelkõige, et ei eirata ettenähtud sanktsiooni eesmärki ega kuritarvitata lubatud erandit.

   (vt punktid 26, 34 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 3 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras, milles rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati nimetatud määruse alusel, tuleb õigusabiteenuste eest tasumiseks ette nähtud erandit hinnata kooskõlas selle sättega, mis ei viita kuidagi rahaliste vahendite päritolule ja nende võimalikule õigusvastaselt omandamisele.

   Nimetatud määruse ese ei ole mitte sanktsioonide kehtestamine rahaliste vahendite õigusvastaselt omandamise eest, vaid piiravate meetmete kohaldamine nende isikute suhtes, kes vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. märtsi 2006. aasta presidendivalimistel Valgevenes.

   (vt punktid 37, 40 ja resolutsiooni punkt 2)

Kohtuasi C‑314/13

Užsienio reikalų ministerija

ja

Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba

versus

Vladimir Peftiev jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas)

„Eelotsusetaotlus — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Valgevene vastu võetud piiravad meetmed — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Erandid — Õigusabiteenuste osutamisega seotud tasud — Liikmesriigi pädeva asutuse kaalutlusõigus — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Rahaliste vahendite ebaseaduslik päritolu — Puudumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 12. juuni 2014

1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Valgevene vastu võetud piiravad meetmed — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Taotlus teha erand, et vabastada teatavad rahalised vahendid selleks, et tasuda õigusabiteenuste osutamise eest — Liikmesriigi pädeva asutuse kaalutlusõigus — Piirid — Õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile austamine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teise lõike teine lause; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik; üldkohtu kodukord, artikli 43 lõike 1 esimene lõik; nõukogu määrus nr 765/2006, artikli 3 lõike 1 punkt b)

2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Valgevene vastu võetud piiravad meetmed — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Taotlus teha erand, et vabastada teatavad rahalised vahendid selleks, et tasuda õigusabiteenuste osutamise eest — Liikmesriigi pädeva asutuse hinnang — Rahaliste vahendite ebaseadusliku päritolu esinemine — Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 765/2006, artikli 3 lõike 1 punkt b)

1.  Määruse nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 3 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et juhul kui liikmesriigi pädev asutus teeb otsuse erandi kohaldamise taotluse kohta, mis on esitatud selle sätte alusel eesmärgiga esitada hagi, mille ese on vaidlustada Euroopa Liidu kehtestatud piiravad meetmed, siis ei ole tal absoluutne kaalutlusõigus, vaid ta peab oma pädevust kasutades austada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu teises lauses ette nähtud õigusi ning seda, et sellise hagi esitamisel Euroopa Liidu Üldkohtule on esindamine advokaadi poolt kohustuslik.

   Rahaliste vahendite külmutamise tagajärg ei tohi olla, et isikutelt, kelle rahalised vahendid külmutati, võetakse õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigi pädeval asutusel on oma kaalutlusõiguse kasutamisel siiski õigus kontrollida, et rahalised vahendid, mille vabastamist taotletakse, on ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud mõistlike tasude maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks. Ta võib kehtestada ka tingimusi, mida ta peab vajalikuks, et tagada eelkõige, et ei eirata ettenähtud sanktsiooni eesmärki ega kuritarvitata lubatud erandit.

   (vt punktid 26, 34 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 3 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras, milles rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati nimetatud määruse alusel, tuleb õigusabiteenuste eest tasumiseks ette nähtud erandit hinnata kooskõlas selle sättega, mis ei viita kuidagi rahaliste vahendite päritolule ja nende võimalikule õigusvastaselt omandamisele.

   Nimetatud määruse ese ei ole mitte sanktsioonide kehtestamine rahaliste vahendite õigusvastaselt omandamise eest, vaid piiravate meetmete kohaldamine nende isikute suhtes, kes vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. märtsi 2006. aasta presidendivalimistel Valgevenes.

   (vt punktid 37, 40 ja resolutsiooni punkt 2)