—

Data I/O GmbH, esindaja: Rechtsanwältin A. Linscheid,

—

Hauptzollamt München, esindaja: C. Erhart-Parzefall,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: F. Erlbacher ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) – mida on muudetud komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001 (EÜT L 279, lk 1), komisjoni 1. augusti 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1832/2002 (EÜT L 290, lk 1), komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (ELT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3), ja komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004 (ELT L 327, lk 1) – XVI jaotise märkuse 2 punkti a.

2

See taotlus esitati Data I/O GmbH (edaspidi „Data I/O”) ja Hauptzollamt Müncheni (Müncheni peatolliamet) vahelises kohtuvaidluses automaatsetes programmeerimissüsteemides kasutatavate mootorite, toiteplokkide, laserite, generaatorite, kaablite ja termosulgurite tariifse klassifitseerimise üle.

3

KN põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon) ja mis kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga ning kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel koos konventsiooni 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1). KN järgib HS‑i rubriike ja alamrubriike.

4

Määruse nr 2658/87 – mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) – artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal vastu määruse vormis KN‑i täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

5

Põhikohtuasja asjaoludele on kohaldatavad KN‑i redaktsioonid, mis tulenevad määrustest nr 2031/2001, nr 1832/2002, nr 1789/2003 ja nr 1810/2004. Järgnevalt esitatud asjakohased sätted on nendes erinevates redaktsioonides sõnastatud identselt.

6

KN‑i esimese osa I jao punktis A on toodud „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid”. Need reeglid sätestavad järgmist:

„Kaupade [KN‑i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[...]

[...]”.

7

KN‑i teine osa sisaldab XVI jaotist „Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.

8

KN‑i nimetatud jaotise märkus 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Masinaosad […] (välja arvatud rubriikide 8484, 8544, 8545, 8546 ja 8547 masinaosad), klassifitseeritakse järgmiste reeglite kohaselt:

[...]”.

9

KN‑i grupp 84 kuulub XVI jaotise alla. See grupp kannab pealkirja „Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad”.

10

Nimetatud grupis sisalduv rubriik 8422, puudutab järgmisi kaupu: „[n]õudepesumasinad; seadmed pudelite ning muude mahutite pesuks ja kuivatamiseks; seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, purkide, tuubide jm taoliste mahutite kapseldamiseks; muud pakendamis- või pakkimisseadmed; seadmed jookide gaseerimiseks”.

11

Kõnealusesse gruppi kuuluv KN‑i rubriik 8456 kannab pealkirja „Seadmed mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel”.

12

KN-i rubriik 8471 kuulub sama grupi alla ja puudutab järgmisi kaupu: „[a]rvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks”.

13

KN‑i grupi 84 rubriik 8473 on pealkirjastatud „Osad ja tarvikud (v.a katted, kandekastid jms), mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8469–8472 seadmete juures”.

14

KN‑i XVI jaotise alla kuulub ka grupp 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.

15

Nimetatud grupp hõlmab muu hulgas järgmisi rubriike:

[...]

[...]

[...]

[...]”.

16

Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal olid KN‑i rubriikidesse 8471 ja 8473 kuuluvad kaubad kui rubriigi 8471 kohased masinaosad tollimaksuvabad, sellal kui KN‑i rubriikidesse 8422, 8456, 8501, 8504, 8543 ja 8544 klassifitseeritud kaupade suhtes kohaldati olenevalt vastavast alamrubriigist erineva määraga tollimakse.

17

Maailma Tolliorganisatsioon kiidab rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS‑i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused. Põhikohtuasja asjaolude suhtes on kohaldatav nimetatud märkuste 2002. aastal vastu võetud versioon.

18

Selles versioonis on HS‑i selgitavates märkustes reegli 3 punkti a kohta märkuste punkti IV alapunktis a täpsustatud, et „nime järgi kirjeldamine on täpsem kui klassi järgi kirjeldamine”.

19

HS‑i XVI jaotise märkust 2 puudutavad selgitavad märkused, mis asuvad selle jaotise üldistes selgitustes, on sõnastatud järgmiselt:

„II. – Osad

Üldiselt, osad, mis on kasutatavad üksnes või peamiselt konkreetsete (k.a rubriigi 8479 või rubriigi 8543) masinate või seadmete juures, või ühte ja samasse rubriiki kuuluvate masinate või seadmete juures, klassifitseeritakse nende masinate või seadmetega samas rubriigis [...]

[...]

Ülaltoodud reeglid ei kehti osadele, mis iseenesest on selle jaotise mingis rubriigis (mujal kui rubriigis 8485 või 8548) klassifitseeritavad tooted; sellised osad klassifitseeritakse igal juhul neile omases rubriigis, isegi kui nad on spetsiaalselt välja töötatud tööks osana teisest masinast või seadmest. [...]”

20

Selgitavad märkused HS‑i grupi 84 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„A. – Grupi üldine maht

Vastavalt XVI jaotise üldistele selgitustele hõlmab käesolev grupp kõik need masinad, mehaanilised seadmed, masinad ja nende osad, mis pole spetsiifiliselt hõlmatud grupis 85 ega ole:

[...]

C. – Osad

Seoses osade klassifitseerimise üldiste tingimustega vt XVI jaotise üldisi selgitusi.

Grupis 84 kirjeldatud masinate ja seadmete elektrilised osad, mis on grupi 85 mis tahes rubriigi kaubad, kuuluvad gruppi 85. See käib eeskätt elektrimootorite (rubriik 8501) [...] kohta”.

21

HS-i selgitavates märkustes rubriigi 8473 kohta on sätestatud:

„Vastavalt osade klassifitseerimise üldistele juhenditele (vt selle jaotise üldisi selgitusi) kuuluvad siia rubriiki osad ja tarvikud, mis on kasutatavad üksnes või peamiselt masinatega rubriikidest 8469–8472.”

22

HS‑i selgitavates märkustes grupi 85 kohta on ette nähtud:

„A. – Grupi ulatus ja struktuur

Sellesse gruppi kuuluvad kõik elektrimasinad ja seadmed ning nende osad, mis ei ole:

[...]

C. – Osad

Osade klassifitseerimise üldtingimustega seoses vt XVI jaotise üldisi selgitusi.”

23

Data I/O importis aastatel 2002–2005 Ameerika Ühendriikidest Saksamaale automaatsetes programmeerimissüsteemides kasutatavaid elektrilisi mootoreid, toiteplokke, lasereid, generaatoreid, kaableid ja termosulgureid (edaspidi „asjaomased kaubad”).

24

Automaatsed programmeerimissüsteemid on ette nähtud mälumoodulite, mikrokontrollerite ja loogikamoodulite programmeerimiseks. Programmeerimisprotsessis kantakse andmed failist või mõnest muust moodulist signaali muundamise teel üle programmeeritavasse moodulisse. Selle protsessi käigus panevad elektrilised mootorid programmeeritavad moodulid füüsiliselt liikuma. Toiteplokid toodavad süsteemi toimimiseks vajalikku alalisvoolu. Lasereid kasutatakse moodulite kodeerimiseks süsteemis. Generaatorid on ette nähtud vaakumi tekitamiseks, mis võimaldab mooduleid programmeerimissüsteemides ümber paigutada. Kaablid ühendavad kõnealuste süsteemide elektroonikakomponente. Lõpetuseks võimaldavad termosulgurid programmeeritavaid mooduleid hermeetiliselt sulgeda või pakendada.

25

Imporditud kaubad deklareeriti KN‑i rubriiki 8471. Kaubad lubati vabasse ringlusse tollimaksu määramata.

26

Tollivormistusjärgse kontrolli tulemusel leidis Hauptzollamet München, et elektrilised mootorid, toiteplokid, laserid, generaatorid, kaablid ja termosulgurid tuleb klassifitseerida vastavalt KN‑i rubriikidesse 8501, 8504, 8456, 8543, 8544 ja 8422, ning nõudis tollivormistusjärgselt sisse sellest klassifitseerimisest tuleneva imporditollimaksu.

27

Neil asjaoludel esitas Data I/O eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse. Oma kaebust põhjendab ta väitega, et kõnealused kaubad tuleb KN‑i rubriiki 8471 kuuluva masina osadena klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473.

28

Hauptzollamt München leiab seevastu, et vastavalt KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktile a kuulub KN‑i grupi 84 või grupi 85 mis tahes rubriigis kirjeldatud kaup sellesse rubriiki, isegi kui seda võib klassifitseerida ka KN‑i rubriiki 8473.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et elektrilised mootorid, toiteplokid, laserid, generaatorid, kaablid ja termosulgurid on Data I/O automaatsete programmeerimissüsteemide osad ning need tuleb klassifitseerida vastavalt KN‑i rubriikidesse 8501, 8504, 8456, 8543, 8544 ja 8422.

30

Nimetatud kohtul tekib siiski küsimus, kas võttes arvesse kohtuotsust Data I/O (C‑370/08, EU:C:2010:284), on selline klassifitseerimine kooskõlas KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktiga a. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktis 43 sedastanud, et sellise adapteri, nagu on kasutusel Data I/O programmeerimissüsteemides, saab klassifitseerida KN‑i rubriiki 8536 ainult siis, kui on välistatud selle klassifitseerimine rubriiki 8471 või 8473. Sellest tuleneb KN‑i rubriigi 8536 suhtes eelisjärjekorras rubriiki 8473 klassifitseerimine või isegi rubriigi 8473 süsteemne ülimuslikkus KN‑i gruppide 84 ja 85 muude rubriikide suhtes. Pidades aga eelkõige silmas asjaolu, et Euroopa Kohus ei andnud kõnealuses kohtuotsuses tõlgendust KN‑i masinaosade klassifitseerimisega seotud XVI jaotise märkuse 2 punktile a, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus selles, et niisugused masinaosad tuleb eelisjärjekorras klassifitseerida rubriiki 8473. Viidates HS‑i selgitavatele märkustele XVI jaotise märkuse 2, gruppide 84 ja 85 ning selle süsteemi rubriigi 8473 kohta, on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et KN‑i rubriik 8473 ei ole masinaosade klassifitseerimise seisukohast gruppide 84 ja 85 muude rubriikide suhtes ülimuslik.

31

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht München menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [KN‑i] XVI jaotise märkuse 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaup, mis vastab osana KN‑i rubriiki 8473 klassifitseerimise tingimustele ja eraldiseisva kaubana KN‑i grupi 84 muusse rubriiki või grupi 85 rubriiki klassifitseerimise tingimustele, tuleb klassifitseerida muusse rubriiki, kuna KN‑i rubriik 8473 ei ole grupi 84 muude rubriikide ja grupi 85 rubriikide suhtes ülimuslik?”

32

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaup, mida võib KN‑i rubriiki 8471 kuuluva masina osana klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473 ning eraldiseisva kaubana klassifitseerida rubriikidesse 8422, 8456, 8501, 8504, 8543 või 8544, tuleb klassifitseerida rubriiki 8473 või ühte viimati nimetatud rubriikidest.

33

Tuleb meenutada, et komisjoni väljatöötatud KN‑i selgitavad märkused ja Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud HS‑i selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, kuid need ei ole siiski õiguslikult siduvad (vt eelkõige kohtuotsus Delphi Deutschland, C‑423/10, EU:C:2011:315, punkt 24).

34

Andmaks eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse, on kõigepealt oluline täpsustada, et KN‑i XVI jaotise märkust 2 kohaldatakse ainult „masinaosade” tariifse klassifitseerimise suhtes (vt selle kohta kohtuotsus Senelco, 57/85, EU:C:1986:94, punkt 12).

35

Selles osas tuleb märkida, et põhikohtuasja asjaolude ajal kehtinud KN‑i redaktsioon ei määratle mõistet „osad” nomenklatuuri XVI jaotise märkuse 2 tähenduses. Samas tuleneb Euroopa Kohtu praktikast KN‑i rubriigi 8473 ja XVI jaotise märkuse 2 punkti b kohta, et mõiste „osad” eeldab sellise terviku olemasolu, mille töötamise seisukohalt on see osa hädavajalik (vt kohtuotsused Peacock, C‑339/98, EU:C:2000:573, punkt 21; Ruma, C‑183/06, EU:C:2007:110, punkt 31, ja Rohm & Haas Electronic Materials CMP Europe jt, C‑336/11, EU:C:2012:500, punkt 34). Sellest kohtupraktikast järeldub, et kauba klassifitseerimiseks „osana” ei piisa selle tõendamisest, et ilma nimetatud kaubata ei vasta masin sellele vajadusele, milleks ta on määratud. Peale selle tuleb tõendada, et kõnealuse masina mehaaniline või elektriline funktsioneerimine sõltub nimetatud kaubast (vt selle kohta kohtuotsused Turbon International, C‑276/00, EU:C:2002:88, punkt 30, ja Rohm & Haas Electronic Materials CMP Europe jt, EU:C:2012:500, punkt 35).

36

Tuleb siiski meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne pigem selgitada siseriiklikule kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel kõnealused tooted õigesti KN‑i klassifitseerida, kui neid ise klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimisotsuse tegemiseks igal juhul paremas olukorras (kohtuotsus Lecson Elektromobile, C‑12/10, EU:C:2010:823, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

37

Järelikult on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne uurida, kas põhikohtuasjas kõne all olevad toiteplokid, kaablid, mootorid, generaatorid, laserid ja termosulgurid on „masinaosad” KN‑i XVI jaotise märkuse 2 tähenduses. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks leidma, et need elemendid kujutavad endast selliseid masina „osi”, peab ta need klassifitseerima vastavalt sellele märkusele.

38

Sellega seoses tuleb meenutada, et KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktis a on ette nähtud, et „osad, mis on grupi 84 või 85 mis tahes rubriikides (peale rubriikide 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8485, 8503, 8522, 8529, 8538 ja 8548) kirjeldatud kaupadena, klassifitseeritakse igal juhul vastavatesse rubriikidesse”.

39

Nimetatud klassifitseerimisreeglit kohaldatakse siis, kui asjaomased osad on kaubad, mis nende iseloomustavate tunnuste tõttu on hõlmatud spetsiifilise tariifse rubriigiga, mis kuulub KN‑i gruppi 84 või 85 (vt selle kohta kohtuotsus Fuss, 60/77, EU:C:1977:213, 2462).

40

Selle klassifitseerimisreegli alusel klassifitseeritakse masinaosad neid iseloomustavate tunnuste alusel eraldiseisva kaubana konkreetsesse rubriiki, mille alla see kaup kuulub.

41

Mis puudutab põhikohtuasjas kõne all olevaid elektrilisi mootoreid, toiteplokke, lasereid, generaatoreid, kaableid ja termosulgureid, siis eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud teabe kohaselt on nende puhul tegemist kaupadega, mis kuuluvad vastavalt KN‑i rubriikidesse 8501, 8504, 8456, 8543, 8544 ja 8422. Järelikult võib need kaubad KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti a alusel nendesse rubriikidesse klassifitseerida. Siiski märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus ühtlasi, et igaüht neist kaupadest võib KN‑i rubriiki 8471 kuuluva masina osana klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473.

42

Neil asjaoludel tuleb kindlaks teha, kas nimetatud kaubad tuleb KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti a kohaselt klassifitseerida rubriikidesse 8422, 8456, 8501, 8504, 8543 ja 8544 või KN‑i rubriiki 8473. Kuna viimast rubriiki on mainitud nii selle jaotise kõnealuses märkuses sulgudes kui ka märkuse 2 punktis b, tuleb nende rubriikide vahelise suhte kindlaksmääramiseks esiteks hinnata sulgudes lisatu tähendust ja teiseks KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktide a ja b vastastikust mõju.

43

Esiteks, mis puudutab KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti a sulgudes lisatu tähendust, tuleb märkida, et asjaomane märkus kajastab KN‑i üldreegli 3 punkti a sisu, mille kohaselt on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Oluline on täpsustada, et vastavalt HS‑i selgitavatele märkustele selle üldreegli kohta „[on] nime järgi kirjeldamine […] täpsem kui klassi järgi kirjeldamine”.

44

Kuivõrd KN‑i rubriik 8473 hõlmab osi ja tarvikuid, mida kasutatakse peamiselt või üksnes KN‑i rubriikide 8469–8472 seadmete juures, siis on kõnealune rubriik sarnaselt KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktis a sulgudes nimetatud muude rubriikidega tavarubriik.

45

Sellest järeldub, et masinaosi, mida võib eraldiseisva kaubana klassifitseerida neid hõlmavatesse rubriikidesse, ei saa klassifitseerida KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktis a sulgudes viidatud rubriikidesse ehk käesoleval juhul KN‑i rubriiki 8473.

46

Teiseks tuleb KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktide a ja b vastastikuse mõju osas märkida, et kui KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkt a näeb ette klassifitseerimisreegli, mis tugineb masinaosade endi iseloomustavatele tunnustele – nagu on näidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 40 –, siis KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktis b on kehtestatud klassifitseerimisreegel, mis põhineb masinaosade kasutusotstarbel, kui osi „kasutatakse üksnes või peamiselt ühes kindlas masinas või mitmes sama rubriigi masinas”. Selle reegli kohaselt „klassifitseeritakse [muud osad] koos nende masinatega või asjakohasesse rubriiki 8409, 8431, 8448, 8466, 8473, 8503, 8522, 8529 või 8538”.

47

Esiteks nähtub KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti b sõnastusest, et seda kohaldatakse vaid selliste masinaosade suhtes, mida ei saa klassifitseerida sama märkuse punkti a alusel, sest need ei ole eraldiseisvad kaubad, mis kuuluvad sellisena KN i grupi 84 või 85 spetsiifilistesse rubriikidesse. Selline tõlgendus tuleneb selgelt mitmetest KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti b keeleversioonidest nagu ingliskeelsest ja saksakeelsest versioonist, mille kohaselt puudutab kõnealune märkus „muude osade” („other parts”, „andere Teile”) klassifitseerimist.

48

Teiseks võimaldab KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkt b, milles on sätestatud asjaomase masinaosa otstarbel põhinev klassifitseerimisreegel, sõnaselgelt sellise osa klassifitseerimist KN‑i rubriiki 8473.

49

Seega on KN‑i rubriiki 8473 klassifitseerimine võimalik üksnes siis, kui puudub tariifne rubriik, mis võimaldaks asjaomase osa klassifitseerida eraldiseisva kaubana. Järelikult tuleb KN‑i rubriiki 8473 käsitada jääkrubriigina ja seetõttu subsidiaarsena nende rubriikide suhtes, mis annavad võimaluse klassifitseerida masinaosa eraldiseisva kaubana.

50

Pealegi kinnitavad seda järeldust HS‑i selgitavad märkused selle süsteemi XVI jaotise märkuse 2 kohta, milles on märgitud, et kuigi masinaosad, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt teatavates masinates, klassifitseeritakse üldjuhul nende masinate rubriiki, siis „osa[d], mis on [HS-i] selle jaotise mingis rubriigis […] klassifitseeritavad tooted, […] klassifitseeritakse igal juhul neile omases rubriigis, isegi kui nad on spetsiaalselt välja töötatud tööks osana teisest masinast või seadmest”.

51

Lisaks tuleb järeldada, et vastupidi Data I/O väitele ei näe KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkt a ette masinaosade eelisjärjekorras klassifitseerimist pigem KN‑i rubriiki 8473 kui KN‑i gruppide 84 ja 85 muudesse rubriikidesse. KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punktidest a ja b tuleneb hoopis, et masinaosa klassifitseerimine rubriiki 8473 on subsidiaarne võrreldes osa klassifitseerimisega eraldiseisva kaubana nimetatud märkuse punkti a alusel.

52

Samuti ei ilmne selline rubriiki 8473 klassifitseerimise ülimuslikkus selle süsteemi gruppi 85 puudutavate HS‑i selgitavate märkuste A‑osa esimesest lõigust, mille kohaselt „[kuuluvad] gruppi [85] […] kõik elektrimasinad ja seadmed ning nende osad, mis ei ole […] grupis 84 kirjeldatud masinad ja aparaadid, mis jäävad seal klassifitseerituks ka siis, kui need on elektrilised”.

53

Nendest selgitavatest märkustest tuleneb tõepoolest, et kui masin või seade võib kuuluda kas grupi 84 või grupi 85 mõne rubriigi alla, siis tuleb see klassifitseerida esimese grupi rubriiki. Lisaks on Euroopa Kohus otsuse Data I/O (EU:C:2010:284) punktides 43 ja 44 selle süsteemi gruppi 85 puudutavate HS‑i selgitavate märkuste A osa esimesest lõigust järeldanud, et sellist masinaosa nagu Data I/O poolt programmeerimismasinates kasutatavat adapterit, mis on nimetatud kohtuasjas kõne all, saab klassifitseerida KN‑i rubriiki 8536 ainult siis, kui see ei kuulu KN‑i rubriiki 8471 ega rubriiki 8473.

54

Siiski tuleb märkida, et süsteemi gruppi 85 puudutavate HS‑i selgitavate märkuste A‑osa esimeses lõigus kehtestatud reeglit ei kohaldata KN‑i XVI jaotise märkuse 2 tähenduses käsitatavate masinaosade tariifsele klassifitseerimisele.

55

Esiteks kuuluvad süsteemi gruppi 85 puudutavate HS‑i selgitavate märkuste A osa esimese lõigu kohaselt sellesse gruppi kõik elektrimasinad ja seadmed ning nende osad, mis ei ole eelkõige „grupis 84 kirjeldatud masinad ja aparaadid”. Samas ei hõlma see erand masinaosi. Teiseks viitab konkreetselt masinaosade suhtes selgitavate märkuste C‑osa XVI jaotise üldistele selgitustele, mis sisaldavad muu hulgas eespool viidatud märkust 2.

56

Seega ei saa süsteemi gruppi 85 puudutavate HS‑i selgitavate märkuste A‑osa esimest lõiku käsitada nii, et see kehtestab erandi masinaosade klassifitseerimise reeglitest, mis tulenevad KN‑i XVI jaotise märkusest 2, ning samuti ei saa seda mõista selliselt, et see annab masinaosade klassifitseerimisel KN‑i rubriigile 8473 mingi eelisõiguse võrreldes gruppi 85 kuuluvate rubriikidega.

57

Lisaks ei saa sellist masinaosade eelisjärjekorras klassifitseerimist pigem KN‑i rubriiki 8473 kui KN‑i gruppide 84 ja 85 muudesse rubriikidesse tuletada ka teistest kohtuotsustest, millele Data I/O viitab ning mille raames on Euroopa Kohus väidetavalt klassifitseerinud kaubad eelisjärjekorras KN‑i rubriiki 8473.

58

Kõigepealt tuleb kohtuotsuse Peacock (EU:C:2000:573) osas tõdeda, et Euroopa Kohus märkis selle punktis 21, et selles kohtuasjas kõne all olevad kaubad, täpsemalt arvutitesse installeeritavad võrgukaardid, ei kujuta endast „masinaosi”. Seega ei saa asjaolust, et Euroopa Kohus piirdus nende kaupade KN‑i rubriiki 8471 või 8473 klassifitseerimise võimaluse uurimisega, ilma et ta oleks analüüsinud rubriiki 8517, järeldada, et masinaosa tuleb eelisjärjekorras klassifitseerida pigem KN‑i rubriiki 8473 kui grupi 85 mõne muu rubriigi alla.

59

Järgmiseks, mis puudutab kohtuotsust Turbon International (C‑250/05, EU:C:2006:681), siis piisab, kui märkida, et esiteks ei tõstatunud selle kohtuotsuse aluseks olnud asjas mingit küsimust KN‑i XVI jaotise märkuse 2 tähenduses käsitatava masinaosa klassifitseerimise kohta. Teiseks tulenes igal juhul juba kohtuotsuse Turbon International (EU:C:2002:88) punktist 31, et neis kahes kohtuasjas kõne all olnud trükivärv ei ole „osa” KN‑i rubriigi 8473 tähenduses.

60

Lõpetuseks, mis puutub kohtuasja Kloosterboer Services (C‑173/08, EU:C:2009:382), siis tasub märkida, et selles otsuses kohaldas Euroopa Kohus KN‑i üldreegli 3 punkti b, mis on seotud erinevatesse alamrubriikidesse kuuluvatest erinevatest materjalidest koosnevate toodete klassifitseerimisega. Nimetatud üldreegli kohaselt peab selleks, et toodet tariifselt klassifitseerida, tegema kindlaks, milline selle toote koostisosa määrab toote põhiomadused (kohtuotsus Kloosterboer Services, EU:C:2009:382, punkt 31). Selle üldreegli kohaldamiseks analüüsis Euroopa Kohus viimati nimetatud kohtuotsuses üksteise järel KN‑i tariifseid rubriike 8473 30 90 ja 8414 59 30. Sellest uurimisest ei saa järeldada, et Euroopa Kohus kavatses seoses KN‑i XVI jaotise märkuse 2 kohase tariifse klassifitseerimisega tunnustada KN‑i rubriigi 8473 ülimuslikkust grupi 84 või grupi 85 muude rubriikide suhtes.

61

Võttes arvesse hinnangut, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab selles osas andma, tuleb asjaomased kaubad – kuna neid võib KN‑i rubriiki 8471 kuuluva masina osadena klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473 ning kaupadena klassifitseerida rubriiki 8422, 8456, 8501, 8504, 8543 või 8544 – klassifitseerida eraldiseisvate kaupadena ühte viimati nimetatud rubriikidest, võttes aluseks nende vastavad iseloomustavad tunnused.

62

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et KN‑i XVI jaotise märkuse 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaup, mida võib KN‑i rubriiki 8471 kuuluva masina osana klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473 ning eraldiseisva kaubana klassifitseerida rubriiki 8422, 8456, 8501, 8504, 8543 või 8544, tuleb klassifitseerida eraldiseisva kaubana ühte viimati nimetatud rubriikidest, võttes aluseks seda kaupa iseloomustavad tunnused.

63

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri – mida on muudetud komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001, komisjoni 1. augusti 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1832/2002, komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003, ja komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004 – XVI jaotise märkuse 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaup, mida võib KN‑i rubriiki 8471 kuuluva masina osana klassifitseerida KN‑i rubriiki 8473 ning eraldiseisva kaubana klassifitseerida rubriikidesse 8422, 8456, 8501, 8504, 8543 või 8544, tuleb klassifitseerida eraldiseisva kaubana ühte viimati nimetatud rubriikidest, võttes aluseks seda kaupa iseloomustavad tunnused.