Liidetud kohtuasjad C‑184/13–C‑187/13, C‑194/13, C‑195/13 ja C‑208/13

API – Anonima Petroli Italiana SpA jt

versus

Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti jt

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Tribunale amministrativo regionale per il Lazio)

„Eelotsusetaotlus — Autoveod — Asjassepuutuvaid ettevõtjaid esindava ühenduse määratavad minimaalsed tegevuskulud — Ettevõtjate ühendus — Konkurentsipiirang — Üldise huvi eesmärk — Liiklusohutus — Proportsionaalsus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 4. september 2014

  1. Konkurents – Liidu eeskirjad – Liikmesriikide kohustused – Keeld võtta või hoida kehtivana meetmeid, mis ohustavad nende eeskirjade tõhusust

    (ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikkel 101)

  2. Konkurents – Liidu eeskirjad – Liikmesriikide kohustused – Siseriiklikud õigusnormid, mis kohustavad kaubavedajaid kohaldama hindu, mis ei saa olla madalamad minimaalsetest tegevuskuludest – Hindade kindlaksmääramine peamiselt asjassepuutuvaid ettevõtjaid esindava ühenduse poolt – Lubamatus

    (ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikkel 101)

  3. Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate ühenduste otsused – Mõiste „ettevõtjate ühendus” – Autokaubavedude turul tegutsevaid ettevõtjaid esindav komitee, mis määrab kindlaks miinimumhinnad – Avaliku huvi, kontrolli ja riigi otsustusõiguse täpsete kriteeriumide puudumine – Hõlmamine

    (ELTL artikli 101 lõige 1)

  4. Keelatud kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Kriteeriumid – Keelatud kokkulepe, mis hõlmab liikmesriigi kogu territooriumi

    (ELTL artikli 101 lõige 1)

  5. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Siseriiklikud õigusnormid, mis kohustavad kaubavedajaid kohaldama hindu, mis ei saa olla madalamad minimaalsetest tegevuskuludest – Hindade kindlaksmääramine peamiselt asjassepuutuvaid ettevõtjaid esindava ühenduse poolt – Põhjendatus – Puudumine

    (ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikli 101 lõige 1)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 28 ja 29)

  2.  ELTL artiklit 101, koosmõjus ELL artikli 4 lõikega 3, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel ei tohi rendi või tasu eest toimuva kaupade autoveo teenuse hind olla madalam kui minimaalsed tegevuskulud, mille määrab kindlaks organ, mis koosneb peamiselt asjassepuutuvate ettevõtjate esindajatest.

    Nimelt on käsitletav ELTL artikli 101, koosmõjus EL artikli 4 lõikega 3, rikkumisena see, kui liikmesriik nõuab või soodustab ELTL artikliga 101 vastuolus olevate keelatud kokkulepete sõlmimist või tugevdab nende mõju või kui ta võtab oma õigusnormidelt nende riikliku iseloomu sel teel, et delegeerib eraõiguslikele ettevõtjatele vastutuse majandushuve puudutavate otsuste tegemiseks.

    Seda arvestades on esiteks liikmesriigi õigusnormidega kohustuslikuks muudetud minimaalsete tegevuskulude kindlaksmääramine, mis takistab ettevõtjatel kehtestada nendest kuludest madalamaid hindu, vaadeldav kohustuslike miinimumhindade horisontaalse kindlaksmääramisena. Teiseks on liikmesriigi kogu territooriumi hõlmav kokkulepe juba oma laadilt selline, et see aitab kaasa siseriiklike turgude lõhestatusele, takistades nii majanduslikku põimumist, mis on EL toimimise lepingu eesmärk.

    (vt punktid 28, 29, 43, 44, 58 ja resolutsioon)

  3.  Komiteed, mis koosneb peamiselt vedajate ja käsundiandjate kutseliitude esindajatest, tuleb pidada ettevõtjate ühenduseks ELTL artikli 101 tähenduses, kui ta võtab liikmete enamushäältega vastu otsuseid, milles määratakse kindlaks autoveo miinimumhinnad ja kui siseriiklik õigus, mille alusel see komitee asutati ja mis muudab need otsused siduvaks, ei näe ette avalikku huvi väljendavaid piisavalt täpseid kriteeriume, mis tagaksid, et need esindajad tegutsevad tõesti lähtudes siseriikliku õiguse eesmärgiks olevast üldisest avalikust huvist, ega ka riigi tõhusat kontrolli ja riigi lõplikku otsustusõigust.

    See on seda enam nii, kui siseriiklikud õigusnormid jätavad selle komitee liikmetele väga laia kaalutlusruumi ja sõltumatuse minimaalsete tegevuskulude kindlaksmääramisel nende kutseliitude huvides, kes nad määras, ning kui need õigusnormid ei sisalda menetluskorda ega materiaalõiguslikke aegumistähtaegu, mis võiksid tagada, et komisjon tegutseb minimaalseid tegevuskulusid kehtestades avaliku võimu kandja käepikendusena üldistes huvides.

    (vt punktid 32, 33, 37, 38, 41)

  4.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 42–45)

  5.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 46–57)