Kohtuasi C‑182/13
Valerie Lyttle jt
versus
Bluebird UK Bidco 2 Limited
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Industrial Tribunal (Põhja-Iirimaa))
„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59/EÜ — Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a — Mõiste „ettevõte” — Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetod”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 13. mai 2015
Sotsiaalpoliitika — Õigusaktide ühtlustamine — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59 — Kohaldamisala — Mõiste „ettevõte” — Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine
(Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktid a, i ja ii)
Sotsiaalpoliitika — Õigusaktide ühtlustamine — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59 — Kohaldamisala — Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetod — Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohustuse ette juhul, kui 90 päeva jooksul koondatakse vähemalt 20 töötajat ettevõtja ühes konkreetses ettevõttes — Lubatavus
(Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktid a, i ja ii)
Nõukogu direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii sisalduvat mõistet „ettevõte” tuleb tõlgendada samamoodi nagu sama lõike punkti a alapunktis i nimetatud mõistet.
Direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a sõnastuses ei viita nimelt miski sellele, et sama punkti teises alapunktis sisalduvatele mõistetele „ettevõte” või „ettevõtted” tuleks anda teistsugune tähendus. Asjaolu, et seadusandja annab liikmesriikidele valiku alternatiivsete ja sisuliselt võrdväärsete direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis i ja punkti a alapunktis ii ette nähtud võimaluste vahel, näitab, et mõistel „ettevõte” ei saa olla täiesti erinev ulatus olenevalt asjaomase liikmesriigi valikust, ja et sellise ulatusega erinevus oleks vastuolus vajadusega soodustada kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist, mida rõhutatakse direktiivi 98/59 põhjenduses 7. Mõiste „ettevõte”, mida ei ole direktiivis 98/59 defineeritud, kujutab endast liidu õiguse mõistet ning seda ei saa määratleda liikmesriikide õigusaktide alusel. Seega tuleb kõnealusele mõistele anda liidu õiguskorras iseseisev ja ühetaoline tõlgendus.
(vt punktid 26, 38, 40, 41 ja 53 ning resolutsioon)
Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti ii tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohustuse ette juhul, kui 90 päeva jooksul koondatakse vähemalt 20 töötajat ettevõtja ühes konkreetses ettevõttes, kuid ei näe sellist kohustust ette juhul, kui ühe ettevõtja kõikides või teatavates ettevõtetes saavutab või ületab koondamiste koguarv sama ajavahemiku kestel 20 töötaja piiri.
Selle kohta on juba sedastatud, et kui ettevõtja koosneb mitmest üksusest, mis vastavad kohtuotsuses Rockfon (C‑449/93) ja kohtuotsuses Athinaïki Chartopoiïa (C‑270/05), täpsustatud kriteeriumidele, siis on „ettevõte” direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a tähenduses see üksus, millega koondatavad töötajad on oma töökohustuste kaudu seotud.
Mõiste ettevõte tõlgendamine nii, et see tähendab ühe ettevõtja kõiki ettevõtteid, läheks esiteks vastuollu eesmärgiga tagada töötajate õiguste sarnane kaitse kõigis liikmesriikides ja teiseks tooks see endaga kaasa väga erinevad kulud ettevõtjatele, kes peavad olenevalt liikmesriigi valikust täitma selle direktiivi artiklite 2–4 kohaseid teavitamis- ja konsulteerimiskohustusi, mis läheks aga samuti vastuollu liidu seadusandja taotletava eesmärgiga muuta kuludest tekkiv koormus kõikides liikmesriikides sarnaseks.
Sellest tuleneb, et direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis i ja punkti a alapunktis ii sisalduv määratlus nõuab, et igas ettevõttes tehtud koondamisi võetaks arvesse eraldi.
(vt punktid 33, 42, 44, 49 ja 53 ning resolutsioon)
Kohtuasi C‑182/13
Valerie Lyttle jt
versus
Bluebird UK Bidco 2 Limited
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Industrial Tribunal (Põhja-Iirimaa))
„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Kollektiivne koondamine — Direktiiv 98/59/EÜ — Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a — Mõiste „ettevõte” — Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetod”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 13. mai 2015
Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Mõiste „ettevõte” – Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine
(Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktid a, i ja ii)
Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Kohaldamisala – Koondatud töötajate arvu väljaarvutamise meetod – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohustuse ette juhul, kui 90 päeva jooksul koondatakse vähemalt 20 töötajat ettevõtja ühes konkreetses ettevõttes – Lubatavus
(Nõukogu direktiiv 98/59, artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punktid a, i ja ii)
Nõukogu direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis ii sisalduvat mõistet „ettevõte” tuleb tõlgendada samamoodi nagu sama lõike punkti a alapunktis i nimetatud mõistet.
Direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a sõnastuses ei viita nimelt miski sellele, et sama punkti teises alapunktis sisalduvatele mõistetele „ettevõte” või „ettevõtted” tuleks anda teistsugune tähendus. Asjaolu, et seadusandja annab liikmesriikidele valiku alternatiivsete ja sisuliselt võrdväärsete direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis i ja punkti a alapunktis ii ette nähtud võimaluste vahel, näitab, et mõistel „ettevõte” ei saa olla täiesti erinev ulatus olenevalt asjaomase liikmesriigi valikust, ja et sellise ulatusega erinevus oleks vastuolus vajadusega soodustada kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist, mida rõhutatakse direktiivi 98/59 põhjenduses 7. Mõiste „ettevõte”, mida ei ole direktiivis 98/59 defineeritud, kujutab endast liidu õiguse mõistet ning seda ei saa määratleda liikmesriikide õigusaktide alusel. Seega tuleb kõnealusele mõistele anda liidu õiguskorras iseseisev ja ühetaoline tõlgendus.
(vt punktid 26, 38, 40, 41 ja 53 ning resolutsioon)
Direktiivi 98/59 kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti ii tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohustuse ette juhul, kui 90 päeva jooksul koondatakse vähemalt 20 töötajat ettevõtja ühes konkreetses ettevõttes, kuid ei näe sellist kohustust ette juhul, kui ühe ettevõtja kõikides või teatavates ettevõtetes saavutab või ületab koondamiste koguarv sama ajavahemiku kestel 20 töötaja piiri.
Selle kohta on juba sedastatud, et kui ettevõtja koosneb mitmest üksusest, mis vastavad kohtuotsuses Rockfon (C‑449/93) ja kohtuotsuses Athinaïki Chartopoiïa (C‑270/05), täpsustatud kriteeriumidele, siis on „ettevõte” direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a tähenduses see üksus, millega koondatavad töötajad on oma töökohustuste kaudu seotud.
Mõiste ettevõte tõlgendamine nii, et see tähendab ühe ettevõtja kõiki ettevõtteid, läheks esiteks vastuollu eesmärgiga tagada töötajate õiguste sarnane kaitse kõigis liikmesriikides ja teiseks tooks see endaga kaasa väga erinevad kulud ettevõtjatele, kes peavad olenevalt liikmesriigi valikust täitma selle direktiivi artiklite 2–4 kohaseid teavitamis- ja konsulteerimiskohustusi, mis läheks aga samuti vastuollu liidu seadusandja taotletava eesmärgiga muuta kuludest tekkiv koormus kõikides liikmesriikides sarnaseks.
Sellest tuleneb, et direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis i ja punkti a alapunktis ii sisalduv määratlus nõuab, et igas ettevõttes tehtud koondamisi võetaks arvesse eraldi.
(vt punktid 33, 42, 44, 49 ja 53 ning resolutsioon)