Kohtuasi C‑118/13
Gülay Bollacke
versus
K + K Klaas & Kock B. V. & Co. KG
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesarbeitsgericht Hamm)
„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2003/88/EÜ — Tööaja korraldus — Tasustatav põhipuhkus — Rahaline hüvitis surma korral”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 12. juuni 2014
Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Õigus tasustatavale põhipuhkusele – Liidu sotsiaalõiguse eriti oluline põhimõte – Piirid
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2003/88, artikli 7 lõige 2; nõukogu direktiiv 93/104)
Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Õigus tasustatavale põhipuhkusele – Töösuhte lõppemisel makstav rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt ei ole niisuguse hüvitise maksmine ette nähtud juhul, kui isik oli asjassepuutuval ajavahemikul haiguspuhkusel – Lubamatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2003/88, artikli 7 lõige 2)
Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Õigus tasustatavale põhipuhkusele – Töösuhte lõppemisel makstav rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad töötaja surma puhuks ette kompensatoorse hüvitise saamise õiguse lõppemise – Lubamatus – Hüvitise saamise sõltumatus huvitatud isiku eelnevalt esitatud taotlusest
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2003/88, artikkel 7)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 15 ja 16)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 17 ja 18)
Direktiivi 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu lõpeb õigus tasustatavale põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist. Sellise hüvitise saamine ei või sõltuda huvitatud isiku eelnevalt esitatud taotlusest.
Esiteks on põhipuhkuse saamise õigus kõigest üks aspekt liidu sotsiaalõiguse ühe olulise põhimõtte kahest aspektist; see põhimõte sisaldab ka õigust saada tasu juhul, kui töösuhe lõpeb. Teiseks on rahalise hüvitise saamine olukorras, kus töösuhte lõppemise põhjustas töötaja surm, möödapääsmatu, tagamaks töötajale direktiiviga 2003/88 ette nähtud tasustatava põhipuhkuse saamise õiguse kasulik mõju. Nimelt, kui põhipuhkuse eest tasu maksmise kohustus lõpeks töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu, siis tooks see kaasa olukorra, kus juhusliku, ei töötaja ega tööandja kontrollitava sündmuse tulemusel kaob direktiivi 2003/88 artiklis 7 sätestatud tasustatava põhipuhkuse õigus kui selline tagasiulatuvalt tervikuna.
Kuna direktiivi 2003/88 artikli 7 lõige 2 ei esita rahalise hüvitise nõude tekkimisele muid tingimusi peale töösuhte lõppemise, ei saa hüvitise saamiseks nõuda eelneva sellekohase taotluse olemasolu.
(vt punktid 20, 23–25, 27, 29, 30 ja resolutsioon)
Kohtuasi C‑118/13
Gülay Bollacke
versus
K + K Klaas & Kock B. V. & Co. KG
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesarbeitsgericht Hamm)
„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2003/88/EÜ — Tööaja korraldus — Tasustatav põhipuhkus — Rahaline hüvitis surma korral”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 12. juuni 2014
Sotsiaalpoliitika — Töötajate ohutuse ja tervise kaitse — Tööaja korraldus — Õigus tasustatavale põhipuhkusele — Liidu sotsiaalõiguse eriti oluline põhimõte — Piirid
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2003/88, artikli 7 lõige 2; nõukogu direktiiv 93/104)
Sotsiaalpoliitika — Töötajate ohutuse ja tervise kaitse — Tööaja korraldus — Õigus tasustatavale põhipuhkusele — Töösuhte lõppemisel makstav rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest — Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt ei ole niisuguse hüvitise maksmine ette nähtud juhul, kui isik oli asjassepuutuval ajavahemikul haiguspuhkusel — Lubamatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2003/88, artikli 7 lõige 2)
Sotsiaalpoliitika — Töötajate ohutuse ja tervise kaitse — Tööaja korraldus — Õigus tasustatavale põhipuhkusele — Töösuhte lõppemisel makstav rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest — Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad töötaja surma puhuks ette kompensatoorse hüvitise saamise õiguse lõppemise — Lubamatus — Hüvitise saamise sõltumatus huvitatud isiku eelnevalt esitatud taotlusest
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2003/88, artikkel 7)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 15 ja 16)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 17 ja 18)
Direktiivi 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu lõpeb õigus tasustatavale põhipuhkusele, ilma et kasutamata puhkuse eest tekiks õigust saada rahalist hüvitist. Sellise hüvitise saamine ei või sõltuda huvitatud isiku eelnevalt esitatud taotlusest.
Esiteks on põhipuhkuse saamise õigus kõigest üks aspekt liidu sotsiaalõiguse ühe olulise põhimõtte kahest aspektist; see põhimõte sisaldab ka õigust saada tasu juhul, kui töösuhe lõpeb. Teiseks on rahalise hüvitise saamine olukorras, kus töösuhte lõppemise põhjustas töötaja surm, möödapääsmatu, tagamaks töötajale direktiiviga 2003/88 ette nähtud tasustatava põhipuhkuse saamise õiguse kasulik mõju. Nimelt, kui põhipuhkuse eest tasu maksmise kohustus lõpeks töösuhte lõppemisel töötaja surma tõttu, siis tooks see kaasa olukorra, kus juhusliku, ei töötaja ega tööandja kontrollitava sündmuse tulemusel kaob direktiivi 2003/88 artiklis 7 sätestatud tasustatava põhipuhkuse õigus kui selline tagasiulatuvalt tervikuna.
Kuna direktiivi 2003/88 artikli 7 lõige 2 ei esita rahalise hüvitise nõude tekkimisele muid tingimusi peale töösuhte lõppemise, ei saa hüvitise saamiseks nõuda eelneva sellekohase taotluse olemasolu.
(vt punktid 20, 23–25, 27, 29, 30 ja resolutsioon)