—

P. Gruslin, esindajad: advokaadid L. Misson ja J. Meyer,

—

Beobank SA, varem Citibank Belgium SA, esindajad: advokaadid M. van der Haegen ja A. Fontaine,

—

Belgia valitsus, esindajad: J‑C. Halleux ja M. Jacobs,

—

Tšehhi valitsus, esindaja: M. Smolek,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Hottiaux, J. Rius ja A. Nijenhuis,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, lk 3; ELT eriväljaanne 06/01, lk 139), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/26/EÜ (EÜT L 168, lk 7; ELT eriväljaanne 06/02, lk 269, edaspidi „UCITS direktiiv”), artikli 45 tõlgendamist.

2

Käesolev taotlus on esitatud P. Gruslin’i ja Beobank SA, varem Citibank Belgium SA (edaspidi „Beobank”) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb Citiportfolios avatud investeerimisfondi (edaspidi „Citiportfolios fond”) osakusertifikaatide väljastamist.

3

UCITS direktiivi muudeti mitu korda enne, kui selle tunnistas kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, lk 32), mis sõnastas uuesti UCITS direktiivi. Põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kuulus siiski kohaldamisele viimati nimetatud direktiiv.

4

Põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kehtinud UCITS direktiivi redaktsiooni teises kuni viiendas põhjenduses oli öeldud:

„avatud investeerimisfonde (UCITS) reguleerivad siseriiklikud seadused tuleb kooskõlastada, eesmärgiga lähendada selliste fondide konkurentsitingimusi ühenduse tasandil, kusjuures samal ajal tuleb tagada osakuomanikele tõhusam ja ühtsem kaitse; selline kooskõlastamine võimaldab ühes liikmesriigis paikneval avatud investeerimisfondil (UCITS) oma osakuid teistes liikmesriikides hõlpsamini turustada;

nende eesmärkide saavutamine hõlbustab avatud investeerimisfondide (UCITS) osakute vaba ringlemise piirangute kõrvaldamist ühenduses ning selline kooskõlastamine aitab luua Euroopa kapitaliturgu;

neid eesmärke silmas pidades on soovitav kehtestada ühised põhireeglid reguleerimaks liikmesriikides asuvatele avatud investeerimisfondidele (UCITS) tegevusloa andmist, nende järelevalvet, struktuuri ja äritegevust ning infot, mida need fondid peavad avaldama;

selliste ühiste reeglite kehtestamine on liikmesriikides paiknevaile avatud investeerimisfondidele (UCITS) piisav tagatis, mis võimaldab neil, kapitali liikumist reguleerivate sätete alusel, oma osakuid turustada teistes liikmesriikides, ilma et need teised liikmesriigid saaksid osakuid turustavaile fondidele või nende osakutele kohaldada mis tahes muid sätteid kui neid, mis neis riikides, kus osakuid turustatakse, kuuluvad käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda; kui ühes liikmesriigis asuv avatud investeerimisfond (UCITS) turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis, peab ta sellest hoolimata tegema kõik vajaliku kindlustamaks, et selles liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, saavad osakuomanikud oma finantsõigusi hõlpsasti kasutada ning on varustatud vajaliku infoga”.

5

UCITS direktiivi artikli 1 lõige 6 sätestas:

„Kui kapitali liikumist reguleerivates sätetes ning artiklites 44, 45 ja artikli 52 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, ei või liikmesriigid teises liikmesriigis paiknevate avatud investeerimisfondide (UCITS) või nende väljalastud osakute suhtes kohaldada muid kui ainult käesoleva direktiivi sätteid juhul, kui need avatud investeerimisfondid (UCITS) turustavad oma osakuid selle liikmesriigi territooriumil.”

6

Selle direktiivi artikli 4 lõige 1 sätestas:

„Avatud investeerimisfond (UCITS) võib tegutseda ainult selle liikmesriigi, kus ta paikneb, pädevatelt ametiasutustelt […] saadud tegevusloa alusel.

Selline tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.”

7

UCITS direktiivi VIII jao „Erisätted, mida kohaldatakse avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes, kes ei turusta oma osakuid mitte selles liikmesriigis, kus nad paiknevad, vaid teistes liikmesriikides” artikli 44 lõige 1 nägi ette:

„Avatud investeerimisfond (UCITS), kes turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis, peab järgima selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda.”

8

Selle direktiivi artikkel 45 oli sõnastatud nii:

„Artiklis 44 tähendatud juhul tuleb avatud investeerimisfondil (UCITS) kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, kus osakuid turustatakse, võtta muu hulgas vajalikke meetmeid kindlustamaks selles riigis kättesaadavad võimalused osakuomanikele maksete tegemiseks, osakute tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ning info saamiseks, mida avatud investeerimisfondid (UCITS) on kohustatud osakuomanikele andma.”

9

Direktiivile lisatud loendi A esimese tulba „Info lepingulise fondi kohta” punkt 1.10 oli sõnastatud nii:

„Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige:

[…]”

10

4. detsembri 1990. aasta seaduse finantstehingute ja -turgude kohta (Moniteur belge, 22.12.1990, lk 23800, edaspidi „4. detsembri 1990. aasta seadus”) artikli 138 teine lõik põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas:

„Esimeses lõigus nimetatud investeerimisfond peab määrama artikli 3 lõikes 1 või 2 nimetatud ettevõtja, kes tagaks osakuomanikele jaotamise, osakute müügi või tagasiostmise ning selle teabe levitamise, mida investeerimisfond on kohustatud andma.”

11

Eelotsusetaotlusest ja Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et Fond Citiportfolios on Luksemburgi õiguse alusel asutatud avatud investeerimisfond, mida haldab Luksemburgi õiguse alusel asutatud äriühing Citiportfolios ja mille depositooriumiks olev pank on Luksemburgi õiguse alusel asutatud äriühing Citibank Luxembourg.

12

Beobank levitas Belgias fondi Citiportfolios prospekti ettevõtjana, kelle äriühing Citiportfolios oli määranud vastavalt 4. detsembri 1990. aasta seaduse artikli 138 teisele lõigule.

13

Ajavahemikus 12.–24. jaanuarini 1996 investeeris Belgia kodanikust ja residendist P. Gruslin fondi Citiportfolios, märkides osakud otse äriühingus Citibank Luxembourg. Beobank ei tegutsenud selles tehingus märkimise vahendajana ega saanud ka vastavat tasu

14

Äriühing Citibank Luxembourg sulges 9. septembril 1996 P. Gruslini kõik kontod ja lõpetas temaga ärisuhted alates 17. septembrist 1996 ning palus tal selleks kuupäevaks välja võtta kõik rahalised vahendid ja väärtpaberid, mis olid veel tema kontodel. Citibank Luxembourg hoiatas P. Gruslin’i, et kui viimane ei anna talle juhiseid selle kohta, milliseid tehinguid teha fondi Citiportfolios osakute realiseerimiseks, kantakse need tema nimel emitendile kuuluvate osakute registrisse. Olemata P. Gruslin’ilt juhiseid saanud, tegi äriühing Citibank Luxembourg 14. oktoobril 1996 selle kande.

15

P. Gruslin palus 1996. aasta detsembris Beobankil väljastada kõik talle fondi Citiportfolios osakuteregistris kuuluvate osakute sertifikaadid. Beobank vastas, et kuna osakud osteti otse äriühingust Citibank Luxembourg, ei ole neid P. Gruslin’i nimel Beobankis avatud toimikus. Beobank andis P. Gruslinile teada, et ta edastas tema toimiku edasisteks toiminguteks äriühingule Citibank Luxembourg.

16

P. Gruslin algatas 14. jaanuaril 2008 menetluse Brüsseli kaubanduskohtus, nõudes et Beobanki kohustataks väljastama talle kõnealused sertifikaadid selleks, et ta saaks tõendada omandatud osakute omandit. Kuna ta ei jäänud selle kohtu menetluse tulemusega rahule, esitas ta selle otsuse peale apellatsiooni, tuginedes eelkõige 4. detsembri 1990. aasta seaduse artikli 138 teisele lõigule.

17

Cour d’appel de Bruxelles tunnistas 11. jaanuaril 2011. aasta otsusega P. Gruslin’i kõnealuste sertifikaatide väljastamise nõude põhjendamatuks, leides et kuna 4. detsembri 1990. aasta seaduse artikli 138 teise lõiguga võeti Belgia õigusesse üle UCITS direktiivi artikkel 45, tuli selles kasutatud mõistet „jaotamine” mõista mitte osakusertifikaatide väljastamisena, nagu väitis P. Gruslin, vaid osakuomanikele „maksete tegemisena”.

18

P. Gruslin esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse. Oma kaebuse põhjendamiseks väidab ta eelkõige, et vastavalt 4. detsembri 1990. aasta seaduse artikli 138 teisele lõigule kuulub osakusertifikaatide väljastamine seoses fondiga Citiportfolios Beobankile usaldatud ülesannete hulka.

19

Neil asjaoludel otsustas Cour de cassation menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [UCITS] direktiivi […] artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „osakuomanikele maksete tegemine” hõlmab ka nimeliste osakute sertifikaatide väljastamist osakuomanikele?”

20

6. märtsi 2014. aasta avaldusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 10. märtsil 2014, palus P. Gruslin peale kohtujuristi ettepaneku kuulutamist 13. veebruaril 2014 vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 83 uuendada suulise menetluse, väites sisuliselt, et kohtujurist oli oma ettepaneku punktis 48 tuginenud seni käsitlemata õiguslikule põhimõttele, mida pooled ei olnud oma seisukohtades välja toonud.

21

Esiteks, vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 83 võib Euroopa Kohus uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui pool on pärast suulise osa lõpetamist esitanud uue asjaolu, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu lahendile, või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ei ole vaielnud.

22

Teiseks näeb ELTL artikli 252 teine lõik ette, et kohtujuristi ülesanne on teha avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud ettepanekuid kohtuasjades, mis Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohaselt nõuavad tema osalust. Selle ülesande täitmisel on tal lubatud analüüsida eelotsusetaotlust vajaduse korral laiemas kontekstis kui see, mille määratles eelotsusetaotluse esitanud kohus või mille määratlesid põhikohtuasja pooled. Kuna kohtujuristi ettepanek ega selle aluseks olevad põhjendused ei ole Euroopa Kohtu jaoks siduvad, siis ei ole hädatarvilik menetluse suulist osa uuendada iga kord, kui kohtujurist tõstatab poolte vahel läbivaidlemata õigusküsimuse (kohtuotsus Pohotovosť, C‑470/12, EU:C:2014:101, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Käesolevas kohtuasjas on Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist siiski seisukohal, et talle on teada kõik vajaminevad asjaolud vastamaks esitatud küsimusele ning et talle esitatud seisukohtades, sealhulgas nendes, mille esitas P. Gruslin, on neid asjaolusid käsitletud.

24

Seega tuleb suulise menetluse uuendamise taotlus jätta rahuldamata.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas UCITS direktiivi artiklis 45 ette nähtud kohustust, mille kohaselt peab avatud investeerimisfond, mis turustab oma osakuid muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus ta asub, tagama maksete tegemise osakuomanikele liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab osakuomanikele emitendi osakuregistris nende nimele registreeritud osakuid esindavate sertifikaatide väljastamist.

26

Euroopa Komisjon kahtleb eelotsuse küsimuse vastuvõetavuses peamiselt seetõttu, et P. Gruslin läks ise Luksemburgi kohale, et registreerida osakud otse äriühingus Citibank Luxembourg, samas kui UCITS direktiivi eesmärk on pigem kaitsta osakuomanikke, kes investeerivad vahendaja kaudu, kes asub muus liikmesriigis kui see, kus asub avatud investeerimisfond. Seega ei ole see direktiiv põhikohtuasja vaidlusele tingimata kohaldatav.

27

Sellega seoses olgu meenutatud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi on ELTL artiklis 267 sätestatud menetlus Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostöö vahend, mille kaudu Euroopa Kohus annab siseriiklikele kohtutele liidu õiguse tõlgendusi, mida siseriiklikud kohtud vajavad nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks (vt eelkõige kohtuotsus Fish Legal ja Shirley, C‑279/12, EU:C:2013:853, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mille siseriiklik kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamast keelduda vaid siis, kui on ilmne, et taotletav liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (vt eelkõige kohtuotsus Fish Legal ja Shirley, EU:C:2013:853, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Esiteks on selge, et Citiportfolios fond asub Luksemburgis ja et selle osakuid turustatakse Belgias. Teiseks oli 4. detsembri 1990. aasta seaduse artikli 138 teise lõigu eesmärk võtta Belgia õigusesse üle UCITS direktiivi artikkel 45 ning P. Gruslin tugineb neile sätetele, et saavutada põhikohtuasjas kõne all olevate sertifikaatide väljastamine. Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 22 märkis, ei ilmne, et eelotsuse küsimus, mis käsitleb rangelt selle artikli tõlgendamist, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega.

30

Eeltoodust tulenevalt on eelotsuse küsimus vastuvõetav.

31

UCITS direktiiv ei defineeri artiklis 45 sisalduvat mõistet „osakuomanikele maksete tegemine”.

32

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleneb nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõttega seonduvatest nõuetest, et sellise liidu õigusnormi mõisteid, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ning ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning selline tõlgendus tuleb leida arvestades sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki (kohtuotsus Fish Legal ja Shirley, C‑279/12, EU:C:2013:853, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

UCITS direktiivi teisest kuni neljandast põhjendusest tuleneb, et tagamaks avatud investeerimisfondide osakute vaba turustamist liidu piires, tuleb avatud investeerimisfonde reguleerivad siseriiklikud seadused kooskõlastada, eesmärgiga esiteks lähendada selliste fondide konkurentsitingimusi liidu tasandil ja teiseks tagada osakuomanikele tõhusam ja ühtsem kaitse. Selleks kehtestab UCITS direktiiv ühised põhireeglid reguleerimaks avatud investeerimisfondidele tegevusloa andmist, nende järelevalvet, struktuuri, äritegevust ning infot, mida need fondid peavad avaldama.

34

UCITS direktiivi artikli 1 lõikest 6 koostoimes direktiivi viienda põhjendusega tuleneb, et avatud investeerimisfondide osakute vaba turustamine liidu piires eeldab ühes liikmesriigis asuvate avatud investeerimisfondide võimalust turustada oma osakuid teises liikmesriigis, ilma et see teine liikmesriik saaks neile kohaldada mis tahes muid sätteid kui neid, mis kuuluvad selle direktiiviga reguleeritavasse valdkonda.

35

Kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt võib seega avatud investeerimisfond tegutseda ainult selle liikmesriigi, kus ta paikneb, ametiasutustelt saadud tegevusloa alusel ja see tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

36

Samuti sätestab selle direktiivi artikli 44 lõige 1, et kui avatud investeerimisfond turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis kui see, kus ta asub, peab ta järgima selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis ei kuulu UCITS direktiiviga reguleeritavasse valdkonda.

37

Kõnealuse direktiivi artikkel 45 näeb aga samal ajal ette, et investeerimisfond peab võtma muu hulgas vajalikke meetmeid kindlustamaks selles riigis kättesaadavad võimalused osakuomanikele maksete tegemiseks, osakute tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ning info saamiseks, mida nad on kohustatud osakuomanikele andma. See säte täpsustab, et mainitud meetmed tuleb võtta kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, kus osakuid turustatakse.

38

UCITS direktiivi viiendast põhjendusest tuleneb, et artikli 45 eesmärk on tagada selliste mehhanismide olemasolu, mis võimaldavad osakuomanikel turustamisliikmesriigis oma finantsõigusi hõlpsasti kasutada, ning sellise info levitamine selles liikmesriigis, mida avatud investeerimisfondid peavad osakuomanikele andma.

39

Selles kontekstis tuleb märkida, et isegi, kui hulk teenuseid, millele Beobank oma seisukohtades viitab, võib olla seotud avatud investeerimisfondi osakute registreerimise ja omamisega, nähtub UCITS direktiivi artikli 45 sõnastusest siiski, et kõnealune asutus peab liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, tagama vaid osakuomanikele maksete tegemise, osakute tagasiostmise või tagasivõtmise ning teabe jagamise.

40

Järelikult tuleb tõdeda, et liidu seadusandja pidas osakuomanike tõhusama ja ühtsema kaitse saavutamiseks üheaegselt vajalikuks ja piisavaks panna avatud investeerimisfondile kohustus kindlustada osakuomanikele liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, eelmises punktis nimetatud teenuste osutamine.

41

UCITS direktiivi sätted, mis reguleerivad osakuomanike finantsõigusi ja avatud investeerimisfondil lasuvaid kohustusi anda osakuomanikule teavet, ei kehtesta mingeid eeskirju ei seoses avatud investeerimisfondi osakute esindamise, omamise ja ringlemise viiside ega osaku omandi tõendamisega, et nende omanik saaks teostada nendega seotud õigusi.

42

Seega, nagu märkisid nii kohtujurist oma ettepaneku punktis 32 kui ka komisjon, on osaku väljastamise vorm lahutamatult seotud viisiga, kuidas saab tõendada osakute omandit ja teostada nendega seotud õigusi.

43

Siinkohal tuleb muu hulgas märkida, et UCITS direktiivile lisatud loendi A esimese tulba „Info lepingulise fondi kohta” punkt 1.10 loetleb andmed, mis tuleb osakuomanikele esitada seoses andmetega avatud investeerimisfondi väljastatavate osakute liikide ja põhitunnuste kohta, sealhulgas vorm, milles nad on esindatud, st kas tegemist on füüsilise väärtpaberi või sertifikaadiga omandiõigust tõendava dokumendina või kandega registris või raamatupidamiskontol, ning samuti märge selle kohta, kas osakud on väljastatud nimeliste või esitajaosakutena.

44

Seetõttu, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 29 märkis, tuleb järeldada, et UCITS direktiiv ei reguleeri eelmainitud valdkondi, kehtestades vaid osakuomanikele vastava info andmise kohustuse.

45

Osakuomanik ei saa seega tugineda kõnealuse direktiivi artiklile 45 ja eelkõige avatud investeerimisfondil lasuvale kohustusele tagada osakuomanikele maksete tegemine liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, selleks et kohustada selle fondi finantsosakonda väljastama sertifikaati, mis esindab talle registreeritud osakuid.

46

Sellist tõlgendust kinnitab direktiivi 2009/65 artikli 19 lõike 3 punkt m koostoimes direktiivi põhjendusega 22. Nimelt tuleneb nendest üheselt, et osakuomanike registri sisu, selle sisu pidamine ja asukoht kuuluvad avatud investeerimisfondi asukohaliikmesriigi eeskirjade kohaldamisalasse või fondivalitseja organisatsioonilise korralduse alla.

47

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et UCITS direktiivi artiklis 45 ette nähtud kohustust, mille kohaselt peab avatud investeerimisfond, mis turustab oma osakuid muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus ta asub, tagama maksete tegemise osakuomanikele liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma osakuomanikele emitendi osakuregistris nende nimele registreeritud osakuid esindavate sertifikaatide väljastamist.

48

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/26/EÜ, artiklis 45 ette nähtud kohustust, mille kohaselt peab avatud investeerimisfond, mis turustab oma osakuid muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus ta asub, tagama maksete tegemise osakuomanikele liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma osakuomanikele emitendi osakuregistris nende nimele registreeritud osakuid esindavate sertifikaatide väljastamist.