Kohtuasi C‑67/13 P

Groupement des cartes bancaires (CB)

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Keelatud kokkulepped — EÜ artikli 81 lõige 1 — Maksekaardisüsteem Prantsusmaal — Ettevõtjate ühenduse otsus — Väljastamise turg — Tariifsed meetmed, mida kohaldatakse „uutele liikmetele” — Liitumismaks ja nn „aktsepteerija ülesande reguleerimise” ja „magava liikme äratamise” süsteemid — „Eesmärgil põhineva” konkurentsipiirangu mõiste — Konkurentsile kahjulikkuse ulatuse analüüsimine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 11. september 2014

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtule esitatud faktilistele asjaoludele antud hinnangu kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

2. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Sätestamine Euroopa inimõiguste konventsioonis – Komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas vastu võetud otsuste kohtulik kontroll – Komisjoni otsus, mis vajab keerulist majanduslikku hinnangut – Kohtuliku kontrolli ulatus ja piirid – Kohustus kontrollida õiguslikku kvalifikatsiooni

   (EÜ artikli 81 lõige 1; ELTL artiklid 261 ja 263; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

3. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Keelatud kokkuleppe sisu ja eesmärk ning selle kokkuleppe arengu majanduslik ja õiguslik kontekst – Eesmärgil ja tagajärjel põhinevate rikkumiste eristamine – Kokkuleppe poolte tahe konkurentsi piirata – Mittevajalik kriteerium – Eesmärgil põhinev rikkumine – Kahjulikkuse piisav ulatus – Hindamiskriteeriumid

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

4. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Konkurentsivastane eesmärk – Hindamiskriteeriumid – Hindamine majanduslikku ja õiguslikku konteksti arvestades – Kohtulik kontroll – Põhjendamiskohustus seoses keelatud kokkuleppe konkurentsivastase eesmärgi ja kahjuliku laadiga

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 41)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 43–46)

3.  EÜ artikli 81 alla kuuluvate konkurentsivastaste tegevuste raames on teatud liiki ettevõtjatevaheline koostöö oma laadilt tavapärastele konkurentsitingimustele nii piisavalt kahjulik, et võiks järeldada, et selle koostöö tagajärgi ei ole vaja kontrollida. Teatud salajasi tegevusi, nagu näiteks hindade horisontaalne kindlaksmääramine kartellide poolt, võib seega pidada selliseks, millel võib olla niivõrd negatiivne mõju eelkõige kaupade ja teenuste hinnale, kogusele või kvaliteedile, et EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisel võib pidada tarbetuks tõendada, et neil on turule tegelik mõju.

   Kui teatud tüüpi ettevõtjatevahelise kooskõlastatud tegevuse sisu analüüs ei viita siiski konkurentsi kahjustamisele piisavas ulatuses, tuleb seejärel uurida selle tegevuse tagajärgi ning selle keelatuks tunnistamiseks peavad esinema kõik asjaolud, mis tõendavad, et konkurentsi tegelikult märgatavalt takistati, piirati või kahjustati.

   Hindamaks, kas ettevõtjatevaheline kokkulepe või ettevõtjate ühenduse otsus on piisaval tasemel kahjulik, et pidada seda eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks, tuleb tähelepanu pöörata selle tingimuste sisule, eesmärkidele, mida soovitakse saavutada, ning majanduslikule ja õiguslikule kontekstile, millesse see kuulub. Selle konteksti hindamisel tuleb samuti arvesse võtta asjassepuutuvate kaupade või teenuste laadi ning asjaomase turu või asjaomaste turgude tegelikku toimimist ja struktuuri. Lisaks, kuigi selle kindlakstegemisel, kas ettevõtjatevaheline kokkulepe kujutab endast piirangut, ei ole poolte tahe oluline asjaolu, ei keela mitte miski konkurentsiasutustel või siseriiklikel ja liidu kohtutel seda arvesse võtta.

   Mis puudutab eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu mõistet, siis ei saa nõustuda, et seda ei tule tõlgendada kitsalt. Nimelt, juhul kui komisjonilt mitte võtta kohustust tõendada selliste kokkulepete tegelikku mõju turule, mille osas ei ole kuidagi tuvastatud, et need on oma laadilt tavapäraste konkurentsitingimuste toimimisele kahjulikud, saab eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu mõistet kohaldada vaid teatud tüüpi ettevõtjatevaheliste kooskõlastamiste suhtes, millel on konkurentsi piisavalt kahjustav ulatus selleks, et saaks järeldada, et nende mõju kontrollimine ei ole vajalik. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et EÜ artikli 81 lõikes 1 ette nähtud kokkulepete tüübid ei moodusta keelatud salajaste kokkulepete ammendavat loetelu.

   (vt punktid 49–54, 57 ja 58)

4.  Leides EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate ja eelkõige eesmärgil põhinevate konkurentsivastaste tegevuste raames, et teatud konkurentsi piiravate meetmete piirav eesmärk tuleneb nende enda tingimustest, ei ole Üldkohus nende meetmete konkurentsivastase eesmärgi tuvastanud komisjoni otsuse seaduslikkuse kontrollimise raames siiski vabastatud kohustusest põhjendada, mis alusel võib neid tingimusi pidada selliseks, mis kinnitavad sellise piirangu olemasolu.

   Kui Üldkohus esitab põhjendused, miks kõnealused meetmed, võttes arvesse nende valemeid, võivad piirata konkurentsi ja seega kuuluda EÜ artikli 81 lõikes 1 kehtestatud keelu alla, on ta siiski kohustatud põhjendama seda, milles seisneb selle konkurentsipiirangu piisavalt kahjulik ulatus, et seda võiks kvalifitseerida eesmärgil põhinevaks piiranguks asjaomase sätte tähenduses, arvestades et vastasel juhul rikuks see otsus põhjendamiskohustust.

   Olles aga tõdenud, et maksekaartide süsteemi väljastamise ja aktsepteerimise alaste tegevuste vahel esineb vastastikust mõju ja et need tegevused tekitavad kaudset võrgumõju, kuna kaartide vastuvõtmine paljude kaupmeeste poolt ja ringluses olevate kaartide hulk mõjutavad üksteist, ei saa Üldkohus õigusnormi rikkumata järeldada, et kõnealuste meetmete eesmärk on piirata konkurentsi EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses.

   Kaalutlusviga sisaldub samuti asjaolus, et asjaomast turgu ei eristatud kontekstist, mida tuleb arvesse võtta, et teha kindlaks, kas kokkuleppe või ettevõtjate ühenduse otsuse sisu hõlmab endas eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses. Kõnealust asjaomase turu ja konteksti eristamist ei ole järgitud, kui Üldkohus leiab, et kaardimaksesüsteemi raames väljastamis- ja aktsepteerimistegevuse vahelise tasakaalu nõudeid ei tule EÜ artikli 81 lõike 1 suhtes kontrollida, kuna asjaomane turg ei ole mitte liikmesriigi maksesüsteemide turg, vaid järgnev, maksekaartide väljastamise turg selles liikmesriigis.

   Nende valikute analüüs, mis olid selle rühmituse liikmetel, mille asutasid peamised selles liikmesriigis tegutsevad pangandusasutused selleks, et luua liikmete väljastatud pangakaartidega maksmise ja sularaha väljavõtmise süsteemide koostalitlusvõime, hõlmab kõnealuste meetmete võimalike tagajärgede hindamist, mitte aga nende kvalifitseerimist ettevõtjate ühenduse otsuseks, millel on konkurentsi kahjustav eesmärk.

   (vt punktid 65, 69, 74, 76–79, 82)