23.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/9


Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. detsembri 2014. aasta otsus (Tribunal d’instance d’Orléans’i eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – CA Consumer Finance versus Ingrid Bakkaus, Charline Bonato, sünninimi Savary, Florian Bonato

(Kohtuasi C-449/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Tarbijakrediit - Direktiiv 2008/48/EÜ - Lepingueelse teabe andmise kohustus - Kohustus kontrollida krediidisaaja krediidivõimelisust - Tõendamiskoormis - Tõendamisviisid))

(2015/C 065/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal d’instance d’Orléans

Põhikohtuasja pooled

Hageja: CA Consumer Finance

Kostjad: Ingrid Bakkaus, Charline Bonato (sünninimi Savary), Florian Bonato

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, sätteid tuleb tõlgendada nii, et:

esiteks, nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt on direktiivi 2008/48 artiklites 5 ja 8 ette nähtud kohustuste täitmata jätmise tõendamise koormis pandud tarbijale, ning

teiseks, nendega on vastuolus, kui niisuguse tüüptingimuse tõttu peab kohus asuma seisukohale, et tarbija kinnitab krediidiandjal lasuvate lepingueelsete kohustuste täielikku ja nõuetekohast täitmist, mistõttu pööraks tüüptingimus ümber nende kohustuste täitmise tõendamise koormise, mis võib kahjustada direktiiviga 2008/48 antud õiguste tõhusust.

2.

Direktiivi 2008/48 artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada esiteks nii, et sellega ei ole vastuolus, kui tarbija krediidivõimelisust hinnatakse vaid tarbija esitatud teabe alusel, tingimusel et see teave on piisav ja tarbija avaldatud andmetele on lisatud asjakohased tõendid, ning teiseks nii, et see ei pane krediidiandjale kohustust süstemaatiliselt kontrollida tarbija esitatud teabe tõelevastavust.

3.

Direktiivi 2008/48 artikli 5 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et kuigi sellega ei ole vastuolus, kui krediidiandja annab piisavaid selgitusi tarbijale enne tarbija finantsolukorra ja vajaduste hindamist, võib tarbija krediidivõimelisuse hindamise järel osutuda vajalikuks kohandada antud piisavaid selgitusi, mis tuleb edastada tarbijale mõistliku aja jooksul enne krediidilepingu allkirjastamist, ilma et eraldi dokumenti oleks siiski vaja koostada.


(1)  ELT C 313, 26.10.2013.