8.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 439/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 23. oktoobri 2014. aasta otsus (Cour de cassation’i eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Haeger & Schmidt GmbH versus Mutuelles du Mans assurances Iard SA (MMA Iard), Jacques Lorio, Safram intercontinental SARL pankotihaldur Dominique Miquel, Ace Insurance SA NV, Va Tech JST SA, Axa Corporate Solutions SA

(Kohtuasi C-305/13) (1)

((Eelotsusetaotlus - Rooma konventsioon lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta - Artikli 4 lõiked 1, 2, 4 ja 5 - Poolte poolt õiguse valiku puudumisel kohaldatav õigus - Komisjonitasu ette nägev veoleping - Kaubaveoleping))

(2014/C 439/10)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Haeger & Schmidt GmbH

Kostjad: Mutuelles du Mans assurances Iard SA (MMA Iard), Jacques Lorio, Safram intercontinental SARL pankotihaldur Dominique Miquel, Ace Insurance SA NV, Va Tech JST SA, Axa Corporate Solutions SA

Resolutsioon

1.

19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni artikli 4 lõike 4 viimast lauset tuleb tõlgendada nii, et seda sätet kohaldatakse komisjonitasu ette nägevale veolepingule üksnes siis, kui selle lepingu põhieesmärk on kõige otsesemalt asjaomase kauba vedu, viimati nimetatud asjaolu tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

2.

Nimetatud konventsiooni artikli 4 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et kaubaveolepingule kohaldatav õigus – kui see ei ole selle sätte teise lause kohaselt kindlaks määratud – tuleb määratleda vastavalt selle artikli lõikes 1 ette nähtud üldreeglile, st nimetatud lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud.

3.

Selle konventsiooni artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui väidetavalt on asjaomane leping tugevamalt seotud teise riigiga kui riik, mille õiguse näeb ette nimetatud lõikes märgitud eeldus, siis tuleb siseriiklikul kohtul võrrelda lepingu ja selle riigi vahelisi seoseid, mille õigus on määratud eeldusega, ning lepingu ja teise asjaomase riigi vahelisi seoseid. Selleks tuleb siseriiklikul kohtul võtta arvesse asjaolusid kogumis, sealhulgas kõnealuse lepinguga seotud teiste lepingute olemasolu.

(1)  ELT C 207, 20.7.2013.