Kohtuasi T‑465/12
(avaldamine väljavõtetena)
AGC Glass Europe SA jt
versus
Euroopa Komisjon
„Konkurents — Haldusmenetlus — Euroopa autoklaasi turg — EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuse avaldamine — Niisuguse teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse rahuldamata jätmine, mille komisjon kavatseb avalikustada — Põhjendamiskohustus — Konfidentsiaalsus — Ametisaladus — Leebema kohtlemise programm — Õiguspärane ootus — Võrdne kohtlemine”
Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda) 15. juuli 2015. aasta otsus
Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ärakuulamise eest vastutav ametnik – Pädevus – Ulatus ja piirid
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 28 lõige 2; komisjoni otsus 2011/695, artikkel 8)
Konkurents – Haldusmenetlus – Süüdistatud ettevõtjate koostöö – Leebema kohtlemise programmi kohaldamiseks vabatahtlikult komisjonile edastatud teave – Mõju puudumine rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike tagajärgede suhtes
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 30 lõige 2; komisjoni teatised 2002/C 45/03 ja 2006/C 298/11)
Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Leebema kohtlemise programmi kohaldamiseks ettevõtja poolt vabatahtlikult komisjonile edastatud teabe avalikustamine – Koostööteatised – Ulatus – Keeld avalikustada leebema kohtlemise taotluses sisalduvat teavet – Puudumine
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 30 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03 ja teatis 2006/C 298/11, punktid 6 ja 31–35)
Otsuse 2011/695 ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes artikli 8 lõike 2 kohaselt seisneb ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumine nende eeskirjade kohaldamises, mis kaitsevad ettevõtjaid asjassepuutuva teabe konfidentsiaalsusest tulenevalt. Ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumise eesmärk on seega lisada konkurentsi peadirektoraadist sõltumatu organi täiendav kontrollietapp. See organ on lisaks kohustatud oma otsuse jõustumist edasi lükkama, andes nii asjassepuutuvale ettevõtjale võimaluse pöörduda ajutiste meetmete üle otsustava kohtuniku poole kohaldamise peatamiseks vastavalt sellega seotud tingimustele.
Järelikult tuleb vahet teha esiteks teabe kui sellise konfidentsiaalsust puudutavate õigusnormide kohaldamisel ja teiseks selliste õigusnormide kohaldamisel, millele tuginetakse teabe konfidentsiaalsena käsitlemiseks olenemata küsimusest, kas teave on oma laadilt konfidentsiaalne. Sellega seoses, kui eeldada, et niisuguse teabe avaldamine, mis ei kuulu ametisaladuse alla, võib endast kujutada eespool nimetatud kategooriatest teise kuuluva normi rikkumist, ei muuda see asjaolu kõnealuse saladusega seotud normides antud kaitset illusoorseks. Niisugune rikkumine, kui eeldada, et see on tõendatud, võib kaasa tuua sobivate parandusmeetmete võtmise nagu kahjuhüvitis, kui täidetud on liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused. Järelikult jääb selle kategooria eeskirjasid puudutavate argumentide sisuline analüüs välja otsuse 2011/695 artiklis 8 ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusega taotletud eesmärkidest.
(vt punkt 59)
2002. aasta ja 2006. aasta teatisest, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, nähtub, et nende teatiste ainus eesmärk on määrata kindlaks, millistel tingimustel võidakse ettevõtjale anda kaitset trahvi eest või vähendada tema trahvi. Seega käsitlevad need teatised ainult trahvisummasid ega näe ette mingit eelist, mida ettevõtja vastutasuks oma koostöö eest võiks nõuda. Nende eeskirjade kohaselt ei kaitse trahvide eest antav kaitse või trahvide vähendamine iseenesest ettevõtjat ELTL artikli 101 rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike tagajärgede eest.
Nende koostööteatiste eesmärk on rakendada ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsuse adressaatide suhtes erinevat poliitikat sõltuvalt igaühe koostöötasemest ja seda ainult trahvisumma seisukohast. Seega ei ole kõnealuste teatiste eesmärk mõjutada leebema kohtlemise taotlejate rikkumises osalemise tsiviilõiguslikke tagajärgi.
(vt punktid 66, 67 ja 73)
2006. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punktist 6 nähtub, et ettevõtja ei tohiks tema suhtes algatatud võimalikes tsiviilkohtumenetlustes olla ebasoodsamas olukorras ainuüksi seetõttu, et ta esitas komisjonile vabatahtlikult kirjaliku leebema kohtlemise avalduse, mille kohta võidakse teha otsus, milles nõutakse tõendite esitamist. Soovides eriliselt kaitsta just leebema kohtlemise avaldusi, kehtestas komisjon endale 2006. aasta koostööteatise punktides 31–35 konkreetsed eeskirjad, mis reguleerivad nende avalduste koostamise viisi, nendega tutvumist ja nende kasutamist. Need eeskirjad puudutavad aga ainult niisuguseid kirjalikke või registreeritud dokumente ja avaldusi, mis on saadud vastavalt 2002. või 2006. aasta koostööteatisele ja mille avaldamist peab komisjon üldiselt määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 tähenduses kontrollimiste ja uurimise eesmärki kahjustavaks, nagu märgitud nende teatiste punktides 32 ja 40. Nende eesmärk ega tagajärg ei ole seega takistada komisjonil oma haldusmenetlust lõpetavas otsuses avalikustada talle leebema kohtlemise programmi raames esitatud teavet rikkumise kirjelduse kohta ning need teatised ei tekita selles osas õiguspärast ootust.
Niisiis ei riiva niisugune määruse nr 1/2003 artikli 30 alusel tehtud avaldamine õiguspärast ootust, millele hagejad võivad tugineda 2002. ja 2006. aasta leebema kohtlemise teatise alusel ning mis on seotud trahvide arvutamise ja konkreetselt nimetatud dokumentide ja avalduste käsitlemisega.
Samal ajal käsitleb määruse nr 1049/2001 artikkel 4 uurimistoimikus sisalduvate dokumentidega tutvumist, välja arvatud otsus, mille komisjoni võtab vastu haldusmenetluse lõppedes ja mille sisu on määratletud määruse nr 1/2003 artiklis 30. Seega ei tekita määruse nr 1049/2001 artikkel 4 seoses asjassepuutuva otsuse avaliku versiooni sisuga hagejates õiguspärast ootust.
(vt punktid 70–72)
Kohtuasi T‑465/12
(avaldamine väljavõtetena)
AGC Glass Europe SA jt
versus
Euroopa Komisjon
„Konkurents — Haldusmenetlus — Euroopa autoklaasi turg — EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuse avaldamine — Niisuguse teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse rahuldamata jätmine, mille komisjon kavatseb avalikustada — Põhjendamiskohustus — Konfidentsiaalsus — Ametisaladus — Leebema kohtlemise programm — Õiguspärane ootus — Võrdne kohtlemine”
Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda) 15. juuli 2015. aasta otsus
Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ärakuulamise eest vastutav ametnik – Pädevus – Ulatus ja piirid
(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 28 lõige 2; komisjoni otsus 2011/695, artikkel 8)
Konkurents – Haldusmenetlus – Süüdistatud ettevõtjate koostöö – Leebema kohtlemise programmi kohaldamiseks vabatahtlikult komisjonile edastatud teave – Mõju puudumine rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike tagajärgede suhtes
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 30 lõige 2; komisjoni teatised 2002/C 45/03 ja 2006/C 298/11)
Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Leebema kohtlemise programmi kohaldamiseks ettevõtja poolt vabatahtlikult komisjonile edastatud teabe avalikustamine – Koostööteatised – Ulatus – Keeld avalikustada leebema kohtlemise taotluses sisalduvat teavet – Puudumine
(ELTL artiklid 101, 102 ja 339; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 30 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03 ja teatis 2006/C 298/11, punktid 6 ja 31–35)
Otsuse 2011/695 ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes artikli 8 lõike 2 kohaselt seisneb ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumine nende eeskirjade kohaldamises, mis kaitsevad ettevõtjaid asjassepuutuva teabe konfidentsiaalsusest tulenevalt. Ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumise eesmärk on seega lisada konkurentsi peadirektoraadist sõltumatu organi täiendav kontrollietapp. See organ on lisaks kohustatud oma otsuse jõustumist edasi lükkama, andes nii asjassepuutuvale ettevõtjale võimaluse pöörduda ajutiste meetmete üle otsustava kohtuniku poole kohaldamise peatamiseks vastavalt sellega seotud tingimustele.
Järelikult tuleb vahet teha esiteks teabe kui sellise konfidentsiaalsust puudutavate õigusnormide kohaldamisel ja teiseks selliste õigusnormide kohaldamisel, millele tuginetakse teabe konfidentsiaalsena käsitlemiseks olenemata küsimusest, kas teave on oma laadilt konfidentsiaalne. Sellega seoses, kui eeldada, et niisuguse teabe avaldamine, mis ei kuulu ametisaladuse alla, võib endast kujutada eespool nimetatud kategooriatest teise kuuluva normi rikkumist, ei muuda see asjaolu kõnealuse saladusega seotud normides antud kaitset illusoorseks. Niisugune rikkumine, kui eeldada, et see on tõendatud, võib kaasa tuua sobivate parandusmeetmete võtmise nagu kahjuhüvitis, kui täidetud on liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused. Järelikult jääb selle kategooria eeskirjasid puudutavate argumentide sisuline analüüs välja otsuse 2011/695 artiklis 8 ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusega taotletud eesmärkidest.
(vt punkt 59)
2002. aasta ja 2006. aasta teatisest, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, nähtub, et nende teatiste ainus eesmärk on määrata kindlaks, millistel tingimustel võidakse ettevõtjale anda kaitset trahvi eest või vähendada tema trahvi. Seega käsitlevad need teatised ainult trahvisummasid ega näe ette mingit eelist, mida ettevõtja vastutasuks oma koostöö eest võiks nõuda. Nende eeskirjade kohaselt ei kaitse trahvide eest antav kaitse või trahvide vähendamine iseenesest ettevõtjat ELTL artikli 101 rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike tagajärgede eest.
Nende koostööteatiste eesmärk on rakendada ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsuse adressaatide suhtes erinevat poliitikat sõltuvalt igaühe koostöötasemest ja seda ainult trahvisumma seisukohast. Seega ei ole kõnealuste teatiste eesmärk mõjutada leebema kohtlemise taotlejate rikkumises osalemise tsiviilõiguslikke tagajärgi.
(vt punktid 66, 67 ja 73)
2006. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punktist 6 nähtub, et ettevõtja ei tohiks tema suhtes algatatud võimalikes tsiviilkohtumenetlustes olla ebasoodsamas olukorras ainuüksi seetõttu, et ta esitas komisjonile vabatahtlikult kirjaliku leebema kohtlemise avalduse, mille kohta võidakse teha otsus, milles nõutakse tõendite esitamist. Soovides eriliselt kaitsta just leebema kohtlemise avaldusi, kehtestas komisjon endale 2006. aasta koostööteatise punktides 31–35 konkreetsed eeskirjad, mis reguleerivad nende avalduste koostamise viisi, nendega tutvumist ja nende kasutamist. Need eeskirjad puudutavad aga ainult niisuguseid kirjalikke või registreeritud dokumente ja avaldusi, mis on saadud vastavalt 2002. või 2006. aasta koostööteatisele ja mille avaldamist peab komisjon üldiselt määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 tähenduses kontrollimiste ja uurimise eesmärki kahjustavaks, nagu märgitud nende teatiste punktides 32 ja 40. Nende eesmärk ega tagajärg ei ole seega takistada komisjonil oma haldusmenetlust lõpetavas otsuses avalikustada talle leebema kohtlemise programmi raames esitatud teavet rikkumise kirjelduse kohta ning need teatised ei tekita selles osas õiguspärast ootust.
Niisiis ei riiva niisugune määruse nr 1/2003 artikli 30 alusel tehtud avaldamine õiguspärast ootust, millele hagejad võivad tugineda 2002. ja 2006. aasta leebema kohtlemise teatise alusel ning mis on seotud trahvide arvutamise ja konkreetselt nimetatud dokumentide ja avalduste käsitlemisega.
Samal ajal käsitleb määruse nr 1049/2001 artikkel 4 uurimistoimikus sisalduvate dokumentidega tutvumist, välja arvatud otsus, mille komisjoni võtab vastu haldusmenetluse lõppedes ja mille sisu on määratletud määruse nr 1/2003 artiklis 30. Seega ei tekita määruse nr 1049/2001 artikkel 4 seoses asjassepuutuva otsuse avaliku versiooni sisuga hagejates õiguspärast ootust.
(vt punktid 70–72)