Kohtuasi T‑165/12

European Dynamics Luxembourg SA

ja

Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE

versus

Euroopa Komisjon

„Teenuste hanked — Hankemenetlus — Albaanias IT‑taristu ja e‑valitsuse teenuste arendamiseks tugiteenuste osutamine — Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine — Läbipaistvus — Põhjendamiskohustus”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 13. detsember 2013

  1. Euroopa Liidu hanked– Hankemenetlus – Kohustus järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet – Vajadus tagada võrdsed võimalused ja järgida läbipaistvuse põhimõtet – Ulatus – Kohustus edastada pakkujale kohtueelses menetluses hindamiskomisjoni aruanne – Puudumine

    (Nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 89 lõige 1; nõukogu määrus nr 2342/2002, artikkel 147)

  2. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Esimest korda repliikide esitamise etapis tõstatatud väide – Vastuvõetamatus

    (Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)

  3. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teenuste hankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi – Hankija kohustus esitada piisavalt täpsed selgitused, mis võimaldavad selgelt teada saada tagasilükkamise põhjendused – Rikkumine – Põhjendamiskohustuse rikkumine

    (ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2; nõukogu määrus nr 2342/2002, artikkel 149)

  4. Tühistamishagi – Hagi teenuste hankemenetluses tehtud otsuse peale lükata pakkumus tagasi – Vaidlustatud otsuse tühistamine põhjenduste puudumise tõttu – Täiendava võimalusena esitatud tühistamisväide, mis puudutab selle põhimõtte rikkumist, mille kohaselt ei tohi hankemenetluse käigus muuta hankedokumente – Rikkumise tegelik asetleidmine, mida on võimalik hinnata üksnes lähtudes selle otsuse põhjendustest, mis asendab vaidlustatud otsuse – Ennatlikult esitatud väide

  1.  Hankija peab igas hankemenetluse etapis tagama selle, et järgitaks võrdse kohtlemise põhimõtet ja sellest tulenevalt oleks kõigi pakkujate võimalused võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab ka kohustust tagada läbipaistvus, et võimaldada kontrollida selle põhimõtte järgimist. Läbipaistvuse põhimõte tähendab ka seda, et kogu asjakohane tehniline teave peab hanketeate või hankedokumentide mõistmise huvides olema nii varakult kui võimalik kõigile hankemenetluses osalevatele ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud nii, et ühelt poolt võimaldaks see kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista selle täpset ulatust ja sellest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele.

    Neil kaalutlustel ei kujuta läbipaistvuse põhimõtte rikkumist institutsiooni poolt kohtueelses menetluses hindamisaruande edastamisest keeldumine, kuna see ei muuda ebavõrdseks hagejate ja teiste pakkujate võimalusi pakkumuste koostamisel. Nimelt ilmneb määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artiklist 147, et hindamisaruande eesmärk ei ole kajastada kõiki hankemenetluse tingimusi ega eeskirju, vaid esitada hindamiskomisjoni läbiviidud hindamise tulemus, kus tuuakse ära kõigi pakkujate nimed, kelle pakkumus on tagasi lükatud ja nende pakkumuste tagasilükkamise põhjused, samuti väljavalitud lepingupartneri nimi ning valiku põhjendused.

    (vt punktid 45–51)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 55)

  3.  Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõikest 2 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artiklist 149 tuleneb, et hankija täidab oma põhjendamiskohustuse, kui ta kõigepealt viivitamata teavitab edutuid pakkujaid nende pakkumuse tagasilükkamisest ja kui ta seejärel 15 tööpäeva jooksul alates kirjaliku taotluse registreerimisest edastab pakkujatele, kes on seda sõnaselgelt taotlenud, eduka pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised ning eduka pakkuja nime.

    Samas ei nõua see säte tingimata hankijalt edututele pakkujatele hindamisaruande kättesaadavaks tegemist või et ta viiks läbi eduka pakkuja ja hankemenetluses kõrvaldatud pakkuja pakkumuste põhjaliku võrdleva hindamise, kuid nimetatud sättes esitatud nõuete täitmiseks peavad hankija selgitused olema piisavalt täpsed, et hagejad saaksid teada faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest hankija lähtus nende pakkumuse tagasilükkamisel ja teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamisel. Neile tingimustele ei vasta selgitused, mis käsitlevad üksnes hagejate pakkumust ja mitte eduka pakkuja pakkumust, ning on ebamäärased ega kajasta seda, miks kõigi hagejate pakutud asjatundjate eest anti erinevad hindamispunktid.

    Nimetatud määruse artikli 100 lõikes 2 esitatud nõuded ei ole seega täidetud juhul, kui komisjon teatas hagejatele pakkumusele antud hindamispunktid kriteeriumide ja alakriteeriumide kaupa tabeli kujul, mis ei sisaldanud aga edukale pakkumusele samade kriteeriumide ja alakriteeriumide eest antud hindamispunkte, ja seega ei võimaldanud hagejatel otseselt võrrelda komisjoni poolt nende ja eduka pakkuja pakkumustele antud hindamispunkte. Seda enam puudutab see juhtumeid, kus need hindamispunktid ei võimalda hagejatel teada saada põhjuseid, miks olid need punktid nende pakkumusele antud. Samuti käib see hindamistabelis esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumide kohta, mis ka ei võimalda hagejatel võrrelda antud hindamispunktide põhjendusi ning veel komisjoni selgituste kohta hagejate pakkumuse kohta, kuna neist ei ilmne selgelt ja ühemõtteliselt tema arutluskäik, mis võimaldaks hagejatel teada saada nende pakkumuse tagasilükkamise põhjused.

    (vt punktid 62, 78–82, 85–87, 89 ja 90)

  4.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 97)