—

Fidelidade Mundial – Companhia de Seguros SA, esindaja: advokaat R. Simões Correia,

—

Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, V. Silva ja F. Almeida,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja J. Langer,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: M. França, J‑P. Keppenne ja D. Martin,

1

Eelotsuseküsimus puudutab Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artikli 20, artikli 21 lõike 1 ja artikli 31 lõike 1 tõlgendamist.

2

See taotlus esitati kohtuvaidluses, mille poolteks on ühelt poolt Sindicato Nacional dos Profissionais de Seguros e Afins ja teiselt poolt Fidelidade Mundial – Companhia de Seguros SA (edaspidi „Fidelidade Mundial”) ja mis puudutas viimase töötajatele makstud puhkuse- ja jõulutoetuste kaotamist.

3

Portugalis on 30. detsembri 2011. aasta seaduse nr 64‑B/2011 2012. aasta riigieelarve kohta (Diário da República, I seeria, nr 250, 30.12.2011, edaspidi „2012. aasta riigieelarve seadus”) artiklis 20 sätestatud, et avaliku sektori töötajate töötasude vähendamine, mis kehtestati 31.detsembri 2010. aasta seadusega nr 55‑A/2010 (Diário da República, I seeria, nr 25, 31.12.2010, edaspidi 2011. aasta riigieelarve seadus), jääb kehtima 2012. aastal.

4

2012. aasta riigieelarve seaduse artiklis 21 pealkirjaga „Puhkuse- ja jõulutoetuste ning muude võrdväärsete toetuste maksmise peatamine” on sätestatud järgmist:

„1   – Eelarvestabiilsuse erakorralise meetmena peatatakse majandus- ja finantsabi programmi [PAEF] kehtivuse ajaks puhkuse- ja jõulutoetuste ning mis tahes 13. ja/või 14. kuupalgale vastavate toetuste maksmine isikutele, keda on mainitud [2011. aasta riigieelarve seaduse] artikli 19 lõikes 9 (26. augusti seadusega nr 48/2011 ja 30. novembri seadusega 60‑A/2011 muudetud redaktsioonis) ja kelle igakuine põhipalk on suurem kui 1100 eurot.

2   – Mis puudutab isikuid, keda on mainitud [2011. aasta riigieelarve seaduse] artikli 19 lõikes 9 (26. augusti 2011. aasta seadusega nr 48/2011 ja 30. novembri 2011. aasta seadusega 60‑A/2011 muudetud redaktsioonis), kelle igakuine põhipalk on 600 eurot või kõrgem, aga ei ületa 1100 eurot, siis eelmises lõikes mainitud toetusi vähendatakse summa võrra, mis arvutatakse järgmiselt: toetused = 1320 – 1,2 x igakuine põhipalk.

3   – Eelmistes lõigetes sätestatut kohaldatakse kõigile toetustele, mis sõltumata nende formaalsest nimetusest on vahetult või kaudselt võrdväärsed toetustega, millele nendes lõigetes viidatakse, eelkõige igakuisele põhipalgale täiendavalt makstavad toetused.

4   – Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka füüsiliste ja juriidiliste isikutega sõlmitud teenuste osutamise lepingutele, mis on sõlmitud kestvuslepingute vormis ja mille eest makstakse aasta vältel igakuist tasu, millele lisanduvad üks või kaks samas summas toetust.

5   – Käesolevas artiklis sätestatut kohaldatakse pärast seda, kui töötasu on vähendatud vastavalt [2011. aasta riigieelarve seaduse] artiklis 19 (26. augusti 2011. aasta seadusega nr 48/2011 ja 30. novembri 2011. aasta seadusega 60‑A/2011 muudetud redaktsioonis) ning sama seaduse artiklis 23 sätestatule.

6   – Käesolevas artiklis sätestatut kohaldatakse puhkusetoetustele, millele oleks viidatud isikutel olnud õigus kas juba 2012. aasta alguses välja teenitud puhkuse või hiljem välja teenitud puhkuse alusel, sh proportsionaalselt makstavatele toetustele, mida makstakse töösuhte lõpetamise või peatamise korral.

7   – Eelmises lõikes sätestatut kohaldatakse vastavate kohanduste järel ka jõulutoetustele.

8   – Käesolevas artiklis sätestatut kohaldatakse ka reservis või võrdväärses olukorras olevale personalile, sõltumata sellest, kas nad tegelikult töötavad või mitte.

9   – Käesolevas artiklis sätestatud kord on kohustuslik ja erakorraline ning on ülimuslik muude õigusnormide suhtes, mis sätestavad vastupidist, sõltumata sellest, kas need on erinormid või erandid, samuti kollektiivlepingute ja töölepingute suhtes, millega ei tohi käesolevast korrast teha erandeid ega seda muuta.”

5

Associação Portuguesa de Seguradores’i (Portugali kindlustusettevõtjate liit) ja Sindicatos da actividade Seguradora (kindlustusvaldkonna ametiühing) vahel sõlmitud kollektiivleping, mis kehtib põhikohtuasja poolte suhtes (edaspidi „kollektiivleping”), näeb artikli 35 lõikes 3 ette, et „puhkusetoetus vastab töötaja tegelikule palgale puhkuse kasutamise aasta 31. oktoobril”.

6

Selle kollektiivlepingu artiklis 44 on sätestatud, et „töötajal on õigus summale, mis vastab tema tegelikule töötasule ja mis makstakse talle koos novembri palgaga. See summa on võrdne summaga, millele töötajal on õigus 31. detsembril”.

7

Fidelidade Mundial on Portugali kindlustusettevõtja, kes on 100% riigi osalusega aktsiaselts. Ta on allkirjastanud kollektiivlepingu.

8

Vastavalt 2012. aasta riigieelarve seadusele peatas Fidelidade Mundial täielikult puhkusetoetuse maksmise töötajatele, kelle palk on vähemalt 1100 eurot, ja osaliselt selle toetuse maksmise töötajatele, kelle palk on vahemikus 600–1100 eurot; sellise toetuse maksmine oli ette nähtud kollektiivlepinguga.

9

2012. aasta riigieelarve seadus täiendas 2011. aasta riigieelarve seaduse sätteid, millega sooviti samuti vähendada avaliku sektori kulusid.

10

Seoses ühe teise kohtuvaidlusega, mis puudutas 2011. aasta riigieelarve seaduse artiklit 19 ja mis tekitas tõsiseid kahtlusi viidatud artikli kooskõlast liidu õigusega, esitas Tribunal do Trabalho do Porto juba sellekohase eelotsusetaotluse, mis saabus Euroopa Kohtuse 8. märtsil 2012 (kohtuasi C‑128/12).

11

Ootamata ära Euroopa Kohtu otsust viidatud kohtuasjas, esitas sama kohus Euroopa Kohtule käesoleva eelotsusetaotluse, milles on esitatud analoogsed küsimused nagu kohtuasjas C‑128/12.

12

Selles olukorras peatas Euroopa Kohus käesolevas asjas otsuse tegemise, kuni kohtuasjas C‑128/12 otsuse tegemiseni.

13

Viidatud kohtuasjas tehti määrus Sindicato dos Bancários do Norte jt (C‑128/12, EU:C:2013:149). Nimetatud määruse punktis 12 märkis Euroopa Kohus, et vaatamata kahtlustele, mis eelotsusetaotluse esitanud kohtul olid seoses 2011. aasta riigieelarve seaduse kooskõlaga asutamislepingutes esitatud põhimõtete ning eesmärkidega, ei olnud eelotsusetaotluses ühtegi konkreetset asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et selle seadusega sooviti rakendada liidu õigust. Seetõttu tunnistas Euroopa Kohus nimetatud määruse punktis 14, et ta ei ole ilmselgelt pädev hindama Tribunal do trabalho do Porto esitatud eelotsusetaotlust 2011. aasta riigieelarve seaduse artikli 19 kohta.

14

Pärast viidatud määruse tegemist paluti Tribunal do Trabalho do Portol otsustada, kas ta soovib jääda siinses asjas esitatud eelotsusetaotluse juurde või mitte.

15

See kohus vastas jaatavalt, sõnastades oma eelotsusetaotluse ümber ja korrates oma kahtlusi selle kohta, kas 2012. aasta riigieelarve seadus on kooskõlas liidu õigusega.

16

Neil asjaoludel jäi Tribunal do Trabalho do Porto oma otsuse juurde menetlus peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

17

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 sätestab, et kui Euroopa Kohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama, siis võib ta pärast kohtujuristi ärakuulamist ja ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

18

ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse raames võib Euroopa Kohus tõlgendada liidu õigust üksnes Euroopa Liidule antud pädevuse raames (vt kohtumäärused Corpul Naţional al Poliţiştilor, C‑434/11, EU:C:2011:830, punkt 13, ja Sindicato dos Bancários do Norte jt, EU:C:2013:149, punkt 9).

19

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et oma määruses Sindicato dos Bancários do Norte jt (EU:C:2013:149) märkis Euroopa Kohus, et ta ilmselgelt ei ole pädev vastama Tribunal do trabalho do Porto küsimustele 2011. aasta riigieelarve seaduse kohta, arvestades asjaolu, et eelotsusetaotluses ei olnud ühtegi konkreetset asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et selle seadusega sooviti rakendada liidu õigust.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused, kas 2012. aasta riigieelarve seadus on kooskõlas liidu õigusega, on sama laadi kui need, millega seoses see kohus juba pöördus Euroopa Kohtu poole kohtuasjas, milles tehti määrus Sindicato dos Bancários do Norte e.a. (EU:C:2013:149) ja mis puudutas 2011. aasta riigieelarve seaduse kooskõla liidu õigusega. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas asjas esitatud küsimused on analoogsed nendega, mille kohta Euroopa Kohus viidatud määruse tegi.

21

Sellest tuleneb, et pelgalt eelotsusetaotluse ümbersõnastamine ja juba 2011. aasta riigieelarve seadusega seoses esitatud kahtluste kordamine ei saa tekitada Euroopa Kohtule pädevust vastata käesolevale eelotsusetaotlusele.

22

Selles olukorras tuleb sedastada, et Euroopa Kohtul ilmselgelt puudub pädevus vastata käesolevale eelotsusetaotlusele, mille on esitanud Tribunal do trabalho do Porto.

23

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) määrab:

Euroopa Kohtul ilmselgelt puudub pädevus vastata eelotsusetaotlusele, mille esitas Tribunal do Trabalho do Porto (Portugal) 22. mai 2012. aasta otsusega (kohtuasi C‑264/12).