9.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 71/8

Ningbo Yonghong Fasteners Co. Ltd 20. detsembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 10. oktoobri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-150/09: Ningbo Yonghong Fasteners Co. Ltd versus Eroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-601/12 P)

2013/C 71/14

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Ningbo Yonghong Fasteners Co. Ltd (esindajad: advocat F. Graafsma, advocat J. Cornelis)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, European Industrial Fasteners Institute AISBL (EIFI)

Apellandi nõuded

—

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus kohtuasjas T-150/09: Ningbo Yonghong Fasteners Co., Ltd. vs. nõukogu, millega Üldkohus jättis rahuldamata nõude tühistada nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 91/2009 (1), millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes;

—	tühistada apellanti puudutavas osas nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes; ja

—	mõista apellandi kulud käesolevas apellatsioonkaebuses ja Üldkohtu menetluse kulud kohtuasjas T-150/09 välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Üldkohtu poolt nende väidete suhtes võetud seisukohtades, mille apellant Üldkohtule esitas, on mitmeid õigusnormi rikkumisi ja tõendeid on moonutatud. Seetõttu palub apellant vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist. Lisaks leiab apellant, et esimese väite põhjenduseks esitatud faktid on piisavalt tõendatud, mis tõttu saab Euroopa Kohus selles osas otsuse teha. Apellant vaidlustab Üldkohtu seisukohad (hagi) esimese väite kohta apellatsioonkaebuse kolme põhjenduse alusel.

Esiteks, kuna vaidlustatud kohtuotsuses toodi sisse „ainsa tõenäolise oletuse” kriteerium, mille tõttu nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (2) kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), artikli 2 lõike 7 punktis c toodud kolmekuuline tähtaeg väidetavalt ei kohaldu, siis muudab see kohtuotsus selle kolmekuulise tähtaja olematuks. Järelikult on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teist lõiku õiguslikult valesti tõlgendatud, kuna kohtul ei ole õigust tõlgendada nii, et see muudab sätted või punktid täielikult kasutuks.

Teiseks kasutati vaidlustatud kohtuotsuses, analüüsides rikkumise tagajärgede ja menetlustähtaja kooskõla, vale kriteeriumit, pannes apellandile liiga suure tõendamiskoormise. Kui Üldkohus oleks kasutanud õiget kriteeriumit, mille Euroopa Kohus on varasemates kohtuotsustes kehtestanud, oleks ta jõudnud seisukohale, et menetlustähtajast kinnipidamata jätmine õigustas vaidlusaluse määruse tühistamist.

Lõpuks moonutas Üldkohus oma järeldustele jõudmisel tõendeid ja fakte.

(1) ELT L 29, lk 1.

(2) EÜT L 56, lk 1.