15.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 389/4

1.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) artiklit 401 (koosmõjus artikli 135 lõike 1 punktiga i) tuleb tõlgendada selliselt, et käibemaksu ja siseriiklikku õnnemängudelt võetavat erimaksu saab nõuda ainult alternatiivselt, mitte aga kumulatiivselt?

2.

Ainult juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

Juhul kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt maksustatakse õnnemänge nii käibemaksu kui ka erimaksuga, kas siis jäetakse nõudmata käibemaks või erimaks või peab küsimuse, kumb maks tuleb jätta nõudmata, lahendama siseriikliku õiguse kohaselt?

3.

Kas direktiivi 2006/112 artikli 1 lõike 2 esimest lauset ja artiklit 73 tuleb tõlgendada selliselt, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm või praktika, mille kohaselt võiduvõimalusega mänguautomaatide käitamisel võetakse maksustatava summa kindlaksmääramisel aluseks automaadi kassa („elektrooniline kassa arvestus”) sisu teatud perioodil?

4.

Ainult juhul, kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav:

Kuidas sellisel juhul tuleb maksustatav summa kindlaks teha?

5.

Kas direktiivi 2006/112 artikli 1 lõike 2 esimest lauset ja artiklit 73 tuleb tõlgendada selliselt, et käibemaksuga maksustamine eeldab, et ettevõtja saab käibemaksu teenuse saajale ülekanda? Ja sellisel juhul: mida peab mõistma ülekandmise all? Kas ülekandmine tähendab eelkõige seda, et kaubale või teenusele on õiguslikult lubatud määrata vastavas summas kõrgem hind?

6.

Ainult juhul, kui viienda küsimuse eeldus on, et õiguslikult on lubatud kõrgem hind:

Kas direktiivi 2006/112 artikli 1 lõike 2 esimest lauset ja artiklit 73 tuleb tõlgendada selliselt, et sätteid, mis piiravad käibemaksuga maksustavate kaupade ja teenuste eest võetavat tasu, tuleb Euroopa Liidu õigusega kooskõlaliselt kohaldada nii, et käibemaks lisandub kindlaks määratud tasule, mitte ei sisaldu juba tasu sees; seda ka juhul, kui siseriiklikes tasu reguleerivates sätetes ei ole see sõnaselgelt ette nähtud?

7.

Ainult juhul, kui vastus viiendale küsimusele on jaatav ja vastused kuuendale ja kolmandale küsimusele on eitavad:

Kas sellisel juhul tuleb jätta käibemaksuga maksustamata kogu mänguautomaatide käive või ainult see osa, mida ei saa teenuse saajale üle kanda, ja kuidas tuleb see osa kindlaks määrata — kas vastavalt sellele, millise käibe puhul ei olnud panust mängu kohta võimalik tõsta või vastavalt sellele, millise käibe puhul ei olnud võimalik tõsta kassa sisu tunni kohta?

8.

Kas direktiivi 2006/112 artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et sellega on vastuolus ühtlustamata maksu kohta käivad siseriiklikud sätted, mille kohaselt arvestatakse võlgnetava käibemaksu kogusumma nimetatud maksust maha?

9.

Ainult juhul, kui vastus kaheksandale küsimusele on jaatav:

Kas ühtlustamata siseriikliku maksuga maksustavate ettevõtjate käibemaksu mahaarvestamine antud maksust toob kaasa selle, et nende ettevõtjate konkurente, keda ei maksustata küll selle, kuid ühe teise erimaksuga, ja kelle puhul sellist mahaarvestamist ette nähtud ei ole, ei tohi käibemaksuga maksustada?