1.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 373/2

—

tühistada Üldkohtu otsus tervikuna või osaliselt;

—

teha nende väidete osas, mille apellant Üldkohtule esitas, otsus apellandi kasuks;

—

saata asi tagasi Üldkohtusse uueks arutamiseks ja uue otsuse tegemiseks.

1.

Üldkohtu otsus puudutab komisjoni 19. märtsi 2009. aasta otsuse, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatud kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust, läbivaatamist, kuna selle otsusega ei kata ühenduse rahastamine 749 miljoni suuruseid kulutusi, mida Taani Kuningriik on teinud seoses maade tootmisest kõrvale jätmisega.

2.

Esiteks väidab Taani, et Üldkohus rikkus õigusnormi selle hindamisel, kas Taani kaugseire teel tehtav kontroll oli piisavalt tõhus, kuna Üldkohus lähtus eeldusest, et kaugseire teel tehtava kontrolli tõhusust võib hinnata, võrreldes seda GPS kontrolliga, mida teostasid komisjoni esindajad seoses Taanis läbi viidud kontrolliga.

3.

Teiseks on Taani arvates Üldkohtu poolt asjaomase õigusliku aluse tõlgendus ekslik mitmes küsimuses, sealhulgas küsimuses, kas komisjoni otsuse võib jõusse jätta, isegi kui see põhineb sellise eeskirja valel tõlgendusel, mis on otsuse tegemisel keskse tähtsusega, täpsemalt määruse nr 2316/1999 artikli 19 lõikes 4 sätestatud alade säilimise nõude valel tõlgendusel.

4.

Kolmandaks väidab Taani, et Üldkohus rikkus õigusnormi seoses komisjonilt ja liikmesriikidelt nõutud tõendamiskoormuse ja vajaliku tõendatuse määraga, kuna Üldkohus leiab, et komisjon, kes viis kontrolli läbi enne maa tootmisest kõrvaldamise tähtaja lõppu, on vabastatud tõendamiskoormusest, põhistades oma eeldused asjaolule, et tuvastatud asjaolud olid olemas ka maa tootmisest kõrvaldamise tähtaja jooksul ja kuna Üldkohus väidab, et Taani EAGGF-l põhinev tõendamiskoormus tähendab seda, et tõendid tuleb esitada kõigi Taanis asuvate kõrvaldatud maade kohta, mitte üksnes komisjoni poolt kontrollitud alade kohta. Selliselt tegutsedes kehtestas Üldkohus liikmesriikidele uue üldsõnalise tõendamiskünnise, mis lähtub Euroopa Kohtu varasemast praktikast ja mis kehtestab tõendamisnõuded, mida praktikas on võimatu järgida.

5.

Neljandaks ei hinnanud Üldkohus finantskorrektsiooni küsimuses, kas asjaomaseid nõudeid oli täidetud, sealhulgas seda, kas sõnaselgelt sätestatud EL eeskirju rikuti, mida Taani oli Üldkohtu istungil selgelt vaidlustanud.

6.

Viiendaks asendas Üldkohus vaidlustatud otsuses enda põhjendused komisjoni esialgsete põhjendustega. Seega põhines Üldkohtu otsus jätta vaidlustatud otsus jõusse muudel, kas kvantitatiivsetel või kvalitatiivsetel, asjaoludel kui need asjaolud, millele komisjon oli olulise tähtsuse omistanud otsuse tegemisel. Taani arvates on Üldkohtu otsus vastuolus proportsionaalsus põhimõttega.

7.

Lõpuks ja kuuendaks ei teinud Üldkohus otsust mitme Taani valitsuse poolt peamise väite ja esitatud tõendite osas; mitmeid Taani esitatud väidete punkte ja faktilisi asjaolusid esitati vääralt, mille tulemusel põhinevad otsuse aluseks olevad eeldused ja selle tulemus ekslikel faktilistel asjaoludel ja valel õiguslikul alusel.