21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 27. aprillil 2012. aastal — Minister voor Immigratie en Asiel, teine menetlusosaline: Y

(Kohtuasi C-200/12)

2012/C 217/15

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Minister voor Immigratie en Asiel

Teine menetlusosaline: Y

Eelotsuse küsimused

1.

Kas homoseksuaalse sättumusega välismaalased kujutavad endast teatavat sotsiaalset gruppi nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT L 304, lk 12; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96; edaspidi „direktiiv”) artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses?

2.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: millised homoseksuaalsed toimingud kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ning kas see, et nende toimingute tõttu isikut taga kiusatakse ja täidetud on ka ülejäänud tingimused, tähendab, et talle võib anda pagulasseisundi? See küsimus sisaldab järgmisi osaküsimusi:

a)

Kas homoseksuaalist välismaalastelt võib oodata, et nad hoiavad enda seksuaalset sättumust oma koduriigis salajas igaühe eest, et vältida seeläbi tagakiusamist?

b)

Kui esimesele osaküsimusele vastatakse eitavalt: kas homoseksuaalist välismaalaselt võib oodata, et ta hoiab ennast oma koduriigis seksuaalse sättumuse väljaelamisel tagasi, et vältida seeläbi tagakiusamist ning kui jah, siis millises ulatuses? Kas seejuures võib homoseksuaalidelt oodata suuremat tagasihoidmist kui heteroseksuaalidelt?

c)

Kui seejuures on võimalik eristada selliseid väljendusi, mis puudutavad seksuaalse sättumuse tuuma ja selliseid väljendusi, mis seda ei puuduta: mida tuleb mõista seksuaalse sättumuse tuuma all ning kuidas seda määratleda?

3.

Kas ainuüksi asjaolu, et Uganda Penal Code Act’i alusel karistatakse homoseksuaalsete toimingute eest ja karistuseks võib määrata vangistuse, kujutab endast tagakiusamisakti direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti a tähenduses koostoimes artikli 2 punktiga c? Kui see nii ei ole: millistel tingimustel oleks sellega siis tegemist?