Kohtuasi C‑574/12

Centro Hospitalar de Setúbal EPE

ja

Serviço de Utilização Comum dos Hospitais (SUCH)

versus

Eurest (Portugal) – Sociedade Europeia de Restaurantes Lda

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo)

„Eelotsusetaotlus — Teenuste riigihanked — Direktiiv 2004/18/EÜ — Lepingu sõlmimine hankemenetlust korraldamata (nn in house leping) — Lepingupool, kes on hankijast õiguslikult eraldiseisev — Haiglatele abiteenuseid osutav keskus — Avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik organisatsioon — Enamuse liikmetest moodustavad hankijad — Vähemuse liikmetest moodustavad eraõiguslikud ühendused, mittetulunduslikud heategevusorganisatsioonid — Tegutsemine liikmete huvides vähemalt 80% ulatuses aastakäibest”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 19. juuni 2014

Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord – Direktiiv 2004/18 – Kohaldamisala – Hankelepingu sõlmimine mittetulundusliku organisatsiooniga, kelle liikmeks on ka eraõiguslikud sotsiaalse solidaarsuse alal tegutsevad mittetulunduslikud ühendused – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18)

Kui hankeleping sõlmitakse avalikes huvides tegutseva mittetulundusliku organisatsiooniga, kelle liikmete hulgas selle lepingu sõlmimise ajal on mitte ainult avaliku sektori üksused, vaid ka eraõiguslikud sotsiaalse solidaarsuse alal tegutsevad mittetulunduslikud ühendused, ei ole analoogse kontrolli tingimus – mille täidetuse korral saab riigihankelepingu sõlmimist käsitada in house tehinguna – täidetud ning tuleb kohaldada direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta. Asjaolu, et eraõiguslike liikmete arv teises lepingupooles on vähemuses, ei saa neid järeldusi kahtluse alla seada.

Pealegi ei oma asjaolu, et teine lepingupool on asutatud eraõigusliku organisatsiooni vormis ja et tema eesmärk ei ole tulu teenimine, tähtsust riigihankeid reguleerivate liidu õigusnormide kohaldamise seisukohast ning järelikult ka in house tehinguid puudutava erandi kohaldamise seisukohast. Nimelt ei välista see asjaolu seda, et kõnealune lepingupool võiks tegeleda majandustegevusega.

(vt punktid 33, 42, 44 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑574/12

Centro Hospitalar de Setúbal EPE

ja

Serviço de Utilização Comum dos Hospitais (SUCH)

versus

Eurest (Portugal) – Sociedade Europeia de Restaurantes Lda

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo)

„Eelotsusetaotlus — Teenuste riigihanked — Direktiiv 2004/18/EÜ — Lepingu sõlmimine hankemenetlust korraldamata (nn in house leping) — Lepingupool, kes on hankijast õiguslikult eraldiseisev — Haiglatele abiteenuseid osutav keskus — Avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik organisatsioon — Enamuse liikmetest moodustavad hankijad — Vähemuse liikmetest moodustavad eraõiguslikud ühendused, mittetulunduslikud heategevusorganisatsioonid — Tegutsemine liikmete huvides vähemalt 80% ulatuses aastakäibest”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 19. juuni 2014

Õigusaktide ühtlustamine — Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord — Direktiiv 2004/18 — Kohaldamisala — Hankelepingu sõlmimine mittetulundusliku organisatsiooniga, kelle liikmeks on ka eraõiguslikud sotsiaalse solidaarsuse alal tegutsevad mittetulunduslikud ühendused — Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18)

Kui hankeleping sõlmitakse avalikes huvides tegutseva mittetulundusliku organisatsiooniga, kelle liikmete hulgas selle lepingu sõlmimise ajal on mitte ainult avaliku sektori üksused, vaid ka eraõiguslikud sotsiaalse solidaarsuse alal tegutsevad mittetulunduslikud ühendused, ei ole analoogse kontrolli tingimus – mille täidetuse korral saab riigihankelepingu sõlmimist käsitada in house tehinguna – täidetud ning tuleb kohaldada direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta. Asjaolu, et eraõiguslike liikmete arv teises lepingupooles on vähemuses, ei saa neid järeldusi kahtluse alla seada.

Pealegi ei oma asjaolu, et teine lepingupool on asutatud eraõigusliku organisatsiooni vormis ja et tema eesmärk ei ole tulu teenimine, tähtsust riigihankeid reguleerivate liidu õigusnormide kohaldamise seisukohast ning järelikult ka in house tehinguid puudutava erandi kohaldamise seisukohast. Nimelt ei välista see asjaolu seda, et kõnealune lepingupool võiks tegeleda majandustegevusega.

(vt punktid 33, 42, 44 ja resolutsioon)