Kohtuasi C‑558/12 P

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

versus

riha WeserGold Getränke GmbH & Co. KG

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Sõnamärk WESTERN GOLD — Siseriiklike, rahvusvahelise ja ühenduse sõnamärkide WeserGold, Wesergold ja WESERGOLD omaniku vastulause”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kuues koda), 23. jaanuar 2014

  1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi suur eristusvõime – Mõju puudumine asjaomaste kaubamärkide sarnasuse puudumise korral

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

  2. Apellatsioonkaebus – Põhjendatud huvi – Tingimus – Apellatsioonkaebus, mis võib tuua selle esitajale kasu – Põhjenduste asendamise sellise nõude vastuvõetavus, mis kujutab endast kaitset vastaspoole esitatud väite vastu

    (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 teine lõik)

  1.  Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses eeldab segiajamise tõenäosus samal ajal nii taotletava ja varasema kaubamärgi identsust või sarnasust kui ka seda, et registreerimistaotluses nimetatud kaubad või teenused ja need kaubad või teenused, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, on identsed või sarnased, ning tegemist on kumulatiivsete tingimustega.

    Euroopa Kohtu praktika on selles osas välja kujunenud. Viimane on mitu korda sedastanud, et varasema kaubamärgi ja taotletava kaubamärgi sarnasuse ning varasema kaubamärgi tugeva eristusvõime puudumisel ei piisa vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks asjaomaste kaupade või teenuste identsusest või sarnasusest.

    Lisaks lükkas Euroopa Kohus ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi väite, mille kohaselt Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta sedastas, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile b tuginevat vastulauset võib teatavatel juhtudel tagasi lükata asjaomaste kaubamärkide sarnasuse lihtsa kontrolli põhjal ja seega ilma varasema kaubamärgi võimalikku tugevat eristusvõimet kontrollimata. Euroopa Kohus sedastas sisuliselt, et Üldkohus ei rikkunud õigusnorme, kui ta järeldas, et kuivõrd Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoda leidis, et asjaomane avalikkus ei saa kuidagi pidada asjaomaseid kaubamärke sarnaseks, siis võis ta sellest õigesti järeldada, et segiajamise tõenäosus puudub, ilma et segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel oleks eelnevalt vaja muu hulgas kontrollida varasema kaubamärgi võimalikku tugevat eristusvõimet.

    Seetõttu on asjaomaste kaubamärkide sarnasus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohase segiajamise tõenäosuse olemasolu hindamise vajalik eeltingimus. Vastandatud kaubamärkide sarnasuse puudumise tõttu ei ole seetõttu võimalik artiklit 8 kohaldada.

    Kasutamise käigus suurenenud eristusvõime on seega tegur, mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas tähiste või kaupade ja teenuste vaheline sarnasus on segiajamise tõenäosuse tekkimiseks piisav.

    (vt punktid 41–45)

  2.  Põhjenduste asendamise nõude vastuvõetavuse eelduseks on põhjendatud huvi, st selle nõude rahuldamisest võib selle esitajale tekkida mingi kasu. See võib olla nii juhul, kui põhjenduste asendamise nõue esitatakse kaitseks apellandi esitatud väite vastu.

    (vt punkt 55)


Kohtuasi C‑558/12 P

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

versus

riha WeserGold Getränke GmbH & Co. KG

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Sõnamärk WESTERN GOLD — Siseriiklike, rahvusvahelise ja ühenduse sõnamärkide WeserGold, Wesergold ja WESERGOLD omaniku vastulause”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kuues koda), 23. jaanuar 2014

  1. Ühenduse kaubamärk — Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine — Suhtelised keeldumispõhjused — Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause — Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus — Varasema kaubamärgi suur eristusvõime — Mõju puudumine asjaomaste kaubamärkide sarnasuse puudumise korral

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

  2. Apellatsioonkaebus — Põhjendatud huvi — Tingimus — Apellatsioonkaebus, mis võib tuua selle esitajale kasu — Põhjenduste asendamise sellise nõude vastuvõetavus, mis kujutab endast kaitset vastaspoole esitatud väite vastu

    (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 teine lõik)

  1.  Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses eeldab segiajamise tõenäosus samal ajal nii taotletava ja varasema kaubamärgi identsust või sarnasust kui ka seda, et registreerimistaotluses nimetatud kaubad või teenused ja need kaubad või teenused, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, on identsed või sarnased, ning tegemist on kumulatiivsete tingimustega.

    Euroopa Kohtu praktika on selles osas välja kujunenud. Viimane on mitu korda sedastanud, et varasema kaubamärgi ja taotletava kaubamärgi sarnasuse ning varasema kaubamärgi tugeva eristusvõime puudumisel ei piisa vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks asjaomaste kaupade või teenuste identsusest või sarnasusest.

    Lisaks lükkas Euroopa Kohus ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi väite, mille kohaselt Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta sedastas, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile b tuginevat vastulauset võib teatavatel juhtudel tagasi lükata asjaomaste kaubamärkide sarnasuse lihtsa kontrolli põhjal ja seega ilma varasema kaubamärgi võimalikku tugevat eristusvõimet kontrollimata. Euroopa Kohus sedastas sisuliselt, et Üldkohus ei rikkunud õigusnorme, kui ta järeldas, et kuivõrd Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoda leidis, et asjaomane avalikkus ei saa kuidagi pidada asjaomaseid kaubamärke sarnaseks, siis võis ta sellest õigesti järeldada, et segiajamise tõenäosus puudub, ilma et segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel oleks eelnevalt vaja muu hulgas kontrollida varasema kaubamärgi võimalikku tugevat eristusvõimet.

    Seetõttu on asjaomaste kaubamärkide sarnasus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohase segiajamise tõenäosuse olemasolu hindamise vajalik eeltingimus. Vastandatud kaubamärkide sarnasuse puudumise tõttu ei ole seetõttu võimalik artiklit 8 kohaldada.

    Kasutamise käigus suurenenud eristusvõime on seega tegur, mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas tähiste või kaupade ja teenuste vaheline sarnasus on segiajamise tõenäosuse tekkimiseks piisav.

    (vt punktid 41–45)

  2.  Põhjenduste asendamise nõude vastuvõetavuse eelduseks on põhjendatud huvi, st selle nõude rahuldamisest võib selle esitajale tekkida mingi kasu. See võib olla nii juhul, kui põhjenduste asendamise nõue esitatakse kaitseks apellandi esitatud väite vastu.

    (vt punkt 55)