—

X, esindaja: advokaat M. de Jong,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: C. Schillemans, C. Wissels ja M. Noort,

—

Soome valitsus, esindaja: J. Heliskoski,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: C. Barslev, R. Troosters ja R. Lyal,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artikli 110 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud X – kes on juriidiline isik – algatatud menetluses seoses sõiduauto- ja mootorrattamaksuga (belasting personenauto’s en motorrijwielen, „BPM”), mida X pidi tasuma teisest liikmesriigist pärit sõiduki registreerimisel Madalmaades.

3

Madalmaade 1992. aasta sõiduauto- ja mootorrattamaksu seaduse (wet op de belasting van personenauto’s en motorrijwielen 1992) põhikohtuasjale kohaldatava redaktsiooni artikkel 1 sätestab:

„1.   Sõiduautod, mootorrattad ja kaubaautod maksustatakse sõiduauto- ja mootorrattamaksuga.

2.   Maks kuulub tasumisele sõiduauto, mootorratta või kaubaauto registreerimisel liiklusregistris vastavalt 1994. aasta liiklusseadusele (Wegenverkeerswet).

[...]”

4

2006–2009 arvutati sõiduauto- ja mootorrattamaksu sõiduauto- ja mootorrattamaksu seaduse artikli 9 alusel protsendina sõiduauto „kataloogijärgsest netohinnast”, vastavalt selles sättes ette nähtud vähendusi ja suurendusi arvesse võttes.

5

Kataloogijärgse netohinna kohta sätestavad sõiduauto- ja mootorrattamaksu seaduse artikli 9 punktid 3 ja 6:

„3.   Kataloogijärgne netohind on kataloogijärgne hind, millest lahutatakse selles hinnas sisalduv käibemaks.

[...]

6.   Kasutatud sõidukite kataloogijärgset hinda arvutatakse selle kuupäeva seisuga, millal sõidukit esimest korda kasutati. [...]”

6

Alates 1. veebruarist 2008 muudeti sõiduauto- ja mootorrattamaksu baasi. Seda ei arvutatud enam üksnes kataloogijärgse netohinna alusel, vaid see hõlmas ka summat, mille suurus sõltub süsinikdioksiidi heitmetest (edaspidi „CO2”), mida arvutatakse vastavalt nõukogu 16. detsembri 1980. aasta direktiivile 80/1268/EMÜ mootorsõidukite kütusekulu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 375, lk 36; ELT eriväljaanne 13/6, lk 77). Seega väheneb sõiduauto- ja mootorrattamaksu baasis kataloogijärgse netohinna osa CO2‑heitmega seotud osa arvelt.

7

Aastatel 2006–2009 oli sõiduauto- ja mootorrattamaksu baasi arvatud kataloogijärgse netohinna protsent järgmine:

8

Ajavahemikus 1. veebruar 2008 kuni 31. detsember 2009 ei maksustatud üleminekusätete tõttu selles ajavahemikus imporditud ja registreeritud kasutatud sõidukeid, mille esmane kasutuselevõtt toimus enne 1. veebruari 2008, CO2‑heitme alusel arvutatud sõiduauto- ja mootorrattamaksuga.

9

Alates 1. jaanuarist 2010 kuulub kataloogijärgse netohinna ja CO2‑heitme alusel arvutatud sõiduauto- ja mootorrattamaks tasumisele kõigi sõidukite, seal hulgas nende sõidukite registreerimisel, mille esmane kasutuselevõtt toimus enne 1. veebruari 2008.

10

Kasutatud sõidukitelt tasumisele kuuluva sõiduauto- ja mootorrattamaksu kohta sätestab sõiduauto- ja mootorrattamaksu seaduse artikkel 10 järgmist:

„1.   […] sõidukitelt arvutatakse maksu [...], võttes arvesse maksusumma vähendamise kohustust.

2.   Maksusumma vähendamine lõike 1 tähenduses on kulum, väljendatuna protsentides ostuhinnast Madalmaades mootorsõiduki esmakordse kasutusele võtmise kuupäeval. [...]

[...]”

11

Sõiduauto- ja mootorrattamaksu seadus annab maksukohustuslastele õiguse valida vähendatud määraga sõiduauto- ja mootorrattamaksu, kui sõiduauto- ja mootorrattamaks, mida oleks sõiduki Madalmaades uue sõidukina esmase kasutusevõtu ajal tulnud kohaldada vastavalt sel kuupäeval kehtinud maksubaasi ja maksumäära käsitlevatele õigusnormidele, oli väiksem kui 2010. aasta kohta arvutatud maks.

12

Sõiduauto Madalmaades registreerimiseks esitas X 11. jaanuaril 2010 sõiduauto- ja mootorrattamaksu kohta deklaratsiooni 5776 euro suuruses summas ja tasus selle. Sõiduk oli esimest korda kasutusele võetud Saksamaal 30. mail 2006 ja tal oli seetõttu Saksa numbrimärk.

13

X esitas tasumisele kuulunud ja tasutud sõiduauto- ja mootorrattamaksu summa kohta vaide. Kuna voorzitter van het managementteam van het onderdeel Belastingdienst/Z van de rijksbelastingdienst jättis selle vaide rahuldamata, esitas X kaebuse Rechtbank Bredale. See kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis tema kasuks välja sõiduauto- ja mootorrattamaksu tagastamise summas 1233 eurot.

14

X esitas Rechtbank Breda otsuse peale apellatsioonkaebuse Gerechtshof ’s-Hertogenboschile. X leiab, et tasumisele kuulunud sõiduauto- ja mootorrattamaksu summa tulnuks arvutada selle maksu alusel, mis kuulub tasumisele sarnastelt kasutatud sõidukitelt, mis registreeriti ajavahemikus 1. veebruar 2008 kuni 31. detsember 2009, mille baasi ei arvata CO2‑heitmeid. X palub seega tagastada tasutud sõiduauto- ja mootorrattamaksu summas 2809 eurot.

15

X väidab, et sõiduauto- ja mootorrattamaks on liidu õigusega vastuolus. Selle summa on suurem kui maksu summa, mis veel kuulub tasumisele sarnastelt kasutatud sõidukitelt, mis võeti esimest korda kasutusele enne 1. veebruari 2008 ja mis, erinevalt kõne all olevast sõidukist, imporditi ja registreeriti ajavahemikus 1. veebruar 2008 kuni 31. detsember 2009. Pärast seda ajavahemikku imporditud sõidukid on seega enam maksustatud kui sarnased sõidukid, mis selle ajavahemiku jooksul registreeriti.

16

Voorzitter van het managementteam van het onderdeel Belastingdienst/Z van de rijksbelastingdienst leiab, et tasumisele kuulunud sõiduauto- ja mootorrattamaksu arvutamiseks tuleb aluseks võtta maksusumma, mis kuulub veel tasumisele sarnastelt sõidukitelt, mis – nagu arutusel olev sõiduk – võeti esimest korda kasutusele 2006. aastal ja registreeriti sama aasta jooksul Madalmaades uute sõidukitena.

17

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas sõiduauto- ja mootorrattamaks on kooskõlas ELTL artikliga 110. Ta ei ole kindel, kas see maks, mis nõuti sisse põhikohtuasjas arutusel oleva sõiduki liiklusregistris registreerimisel, tuleb tühistada osas, milles see sõltub CO2‑heitmete määrast. Ta kahtleb ka selles, kas sõiduauto- ja mootorrattamaksu summat, mis võeti sõiduki registreerimisel 2010. aastal, tuleks võrrelda selle maksu jääkväärtusega, mis 2010. aastal veel sisaldus 2006. aastal Madalmaadesse imporditud ja seal uute sõidukitena registreeritud sarnaste sõidukite väärtuses, või ka selle maksu niisuguse jääkväärtusega, mis 2010. aastal sisaldus nende sõidukite väärtuses, mis – nagu kõnealune sõiduk – võeti esimest korda kasutusele 2006. aastal ja mis seejärel registreeriti kasutatud sõidukina ajavahemikus 1. veebruar 2008 kuni 31. detsember 2009.

18

Neil asjaoludel otsustas Gerechtshof ‘s‑Hertogenbosch menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

19

Oma küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt esiteks teada, millised on ELTL artikli 110 kohaldamisel sarnased kodumaised tooted, mis on võrreldavad sellise sõidukiga, mis võeti esimest korda kasutusele enne 1. veebruari 2008 ning mis imporditi Madalmaadesse ja registreeriti seal 2010. aastal, ja teiseks, kas ELTL artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune maks nagu 2010. aastal kehtinud sõiduauto- ja mootorrattamaks.

20

Kõigepealt olgu märgitud, et maks, mida liikmesriik kohaldab siis, kui mootorsõiduk liikmesriigi territooriumil kasutuselevõtmise eesmärgil esmakordselt registreeritakse, on riigimaks ja seda tuleb niisiis analüüsida ELTL artikli 110 alusel (vt selle kohta 7. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas C-402/09: Tatu, EKL 2011, lk I-2711, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

21

Selles osas tuleb meenutada, et ELTL artikli 110 esimene lõik keelab liikmesriike kehtestamast teise liikmesriikide toodetele riigimakse, mis on suuremad kui samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud maksud.

22

Lisaks olgu meenutatud, et liikmesriigi turul olevad mootorsõidukid on selle liikmesriigi „kodumaised tooted” ELTL artikli 110 tähenduses (vt eespool viidatud kohtuotsus Tatu, punkt 55).

23

Kui need tooted viiakse kõnealuses liikmesriigis kasutatud sõidukite turule, tuleb neid pidada imporditud kasutatud sõidukitega „samasugusteks toodeteks”, kui nende omadused ja tunnused, millele need tooted vastavad, muudavad need konkureerivateks toodeteks. Kahe mudeli vahelise konkurentsi määr sõltub sellest, millises ulatuses nad vastavad samadele hinna-, suurus-, mugavus-, jõudlus-, kütusekulu-, kestvus- ja usaldusväärsusnõuetele. Võrdlussõiduk peab olema selline, millel on imporditud sõidukiga kõige sarnasemad tunnused. See tähendab, et arvesse tuleb võtta sõiduki mudelit, liiki ja muid tunnuseid, nagu jõuallikas, varustus, vanus, läbitud kilometraaž, üldine seisukord või mudel (vt eelkõige 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-101/00: Tulliasiamies ja Siilin, EKL 2002, lk I-7487, punktid 75 ja 76, ning 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-74/06: komisjon vs. Kreeka, EKL 2007, lk I-7585, punktid 29 ja 37).

24

Selles osas tuleb märkida, et eelmises punktid nimetatud kriteeriume ei ole loetletud ei ammendavalt ega kohustuslikuna. On selge, et võrdussõidukil võib olla imporditud sõidukiga võrreldes olla erinevusi. Kaks sõidukit, mis võeti esimest korda kasutusele samal kuupäeval, et ei ole tingimata sarnased, kuna neid on näiteks erinevalt kasutatud. Liikmesriigi kohtul tuleb eelmises punktis nimetatud tunnuseid arvesse võttes kindlaks teha, millised on need kodumaised tooted, millel on kõne all oleva imporditud sõidukiga kõige sarnasemad tunnused.

25

Järelikult on sarnased kodumaised tooted, mis on võrreldavad niisuguse kasutatud sõidukiga, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võeti esimest korda kasutusele enne 1. veebruari 2008 ning imporditi Madalmaadesse ja registreeriti seal 2010. aastal, sõidukid, mis on juba Madalmaade turul ja millel on arutusel oleva sõidukiga kõige sarnasemad tunnused.

26

ELTL artikli 110 eesmärk on tagada liikmesriikidevaheline kaupade vaba liikumine tavapärastes konkurentsitingimustes. Selle sättega soovitakse kõrvaldada igasugune kaitse, mis võib kaasa tuua teistest liikmesriikidest pärit kaupadele diskrimineerivate riigimaksude kohaldamise (eespool viidatud kohtuotsus Tatu, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Selles osas keelab ELTL artikli 110 esimene lõik, nagu on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 21, liikmesriike kehtestamast teise liikmesriikide toodetele riigimakse, mis on suuremad kui sarnastele kodumaistele toodetele kehtestatud maksud.

28

Selles osas olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab maksusüsteemi pidada ELTL artikliga 110 kooskõlas olevaks üksnes siis, kui on tuvastatud, et see on korraldatud viisil, mille puhul välistatakse igal juhul see, et imporditud tooteid maksustatakse kõrgemalt kui kodumaised tooteid ning seega, et sellega ei kaasneks ühelgi juhul diskrimineerivat mõju (19. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑10/08: komisjon vs. Soome, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Euroopa Kohus on niisiis sõiduautode maksustamisega seoses juba sedastanud, et selle sätte eesmärk on tagada siseriiklikul turul juba olemasolevate toodete ja imporditud toodete vahelises konkurentsis riigimaksude täielik neutraalsus (11. detsembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C-47/88: komisjon vs. Taani, EKL 1990, lk I-4509, punkt 9, ja 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-387/01: Weigel, EKL 2004, lk I-4981, punkt 66).

30

Euroopa Kohus ka täpsustanud, et alates liikmesriigis registreerimismaksu tasumisest sisaldub see summa sõiduki väärtuses. Niisiis juhul, kui asjaomases liikmesriigis registreeritud sõiduk müüakse seejärel samas liikmesriigis kasutatud sõidukina, on selle turuväärtus, milles sisaldub registreerimismaksu jääkväärtus, võrdne sõiduki kulumi alusel kindlaks määratava protsendiga sõiduki algsest väärtusest (5. oktoobri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-290/05 ja C-333/05: Nádasdi ja Németh, EKL 2006, lk I-10115, punkt 54).

31

Seega on ELTL artikli 110 rikkumisega tegemist juhul, kui teisest liikmesriigist imporditud kasutatud sõidukile kohaldatav maks on suurem kui liikmesriigi territooriumil juba registreeritud sarnase kasutatud sõiduki väärtuses sisalduv selle maksu jääkväärtus (9. märtsi 1995. aasta otsus kohtuasjas C-345/93: Nunes Tadeu, EKL 1995, lk I-479, punkt 20; 22. veebruari 2001. asta otsus kohtuasjas C-393/98: Gomes Valente, EKL 2001, lk I-1327, punkt 23, ja eespool viidatud kohtuotsus Tulliasiamies ja Siilin, punkt 55).

32

Nimelt, kui sõiduki registreerimismaks, mida tuleb tasuda imporditud kasutatud sõidukitelt, ületab selle maksu jääkväärtuse, mis sisaldub sarnaste, siseriiklikul turul olevate juba registreeritud kasutatud sõidukite väärtuses, võib see soodustada siseriiklikul turul olevate kasutatud sõidukite müüki ja seega muuta sarnaste kasutatud sõidukite impordi ebasoodsamaks.

33

Siiski ei ole ELTL artikli 110 eesmärk takistada liikmesriiki kehtestamast uusi makse või muuta kehtivate maksude määrasid või maksubaasi (eespool viidatud kohtuotsused Nádasdi ja Németh, punkt 49, ja Tatu, punkt 50).

34

Samas ei ole liikmesriikide pädevus uute maksude kehtestamisel või olemasolevate maksude määra ja maksubaasi muutmisel piiramatu. ELTL artiklis 110 sätestatud keeldu tuleb kohaldada alati, kui mõni maksusäte asetab teistest liikmesriikidest imporditud tooted siseriiklike toodetega võrreldes ebasoodsamasse olukorda (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Tatu, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Nii ei või liikmesriigid kehtestada uusi makse või muuta olemasolevaid makse, kui selle eesmärk või mõju on niisugune, et imporditud toodete müük on vähem soodus kui siseriiklikul turul olemasolevate sarnaste kaupade müük, mis on turule viidud pärast nimetatud maksude kehtestamist või muudatuste tegemist (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Tatu, punkt 53).

36

Sõiduauto- ja mootorrattamaksu kohta nähtub Euroopa Kohtule esitatud materjalidest, et seda maksu tuleb tasuda ainult siis, kui sõiduk Madalmaade territooriumil esimest korda registreeritakse. Madalmaade õigusnorme on 2006. aastast mitu korda muudetud. Enne 1. veebruari 2008 arvutati seda maksu üksnes protsendina kataloogijärgsest netohinnast. Nimetatud kuupäevast alates hõlmab selle maksuga maksustatav summa ka CO2‑heitme määra sisaldavat summat. Selliselt väheneb sõiduauto- ja mootorrattamaksuga maksustatavas summas kataloogijärgse netohinna osa CO2‑heitmega seotud osa arvelt.

37

Näib – nagu rõhutavad Madalmaade valitsus ja komisjon –, et vaatamata sõiduauto- ja mootorrattamaksu arvutamise meetodi muutmisele on selle maksu teokoosseis, st sõiduki esmakordne registreerimine Madalmaade territooriumil, sama nii enne kui pärast kõnealust muudatust. Seega on käesolevas asjas tegemist sama maksuga nagu enne.

38

Isegi kui eeldada, et tegemist on uue maksuga, tuleb – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 34 – ELTL artiklis 110 sätestatud keeldu kohaldada alati, kui liikmesriigi riigimaks asetab teistest liikmesriikidest imporditud tooted võrreldes siseriiklike toodetega ebasoodsamasse olukorda.

39

Põhikohtuasjas osas nähtub Euroopa Kohtule esitatud materjalidest, et kasutatud sõidukeid, mis võeti esimest korda kasutusele enne 1. veebruari 2008, aga imporditi Madalmaadesse ja registreeriti seal ajavahemikus 1. veebruar 2008 kuni 31. detsember 2009, maksustati CO2‑heitmega seotud maksuvabastuse tõttu vähem kui sarnaseid kasutatud sõidukeid, mis imporditi Madalmaadesse ja võeti seal kasutusele alates 1. jaanuarist 2010.

40

Sellisel juhul on siseriiklikul sarnaste kasutatud sõidukite turul põhikohtuasjas arutusel oleva sõidukiga sarnaseid sõidukeid, mille väärtuses veel sisalduv sõiduauto- ja mootorrattamaksu jääkväärtus on väiksem kui maksusumma, mis arutusel olevalt sõidukilt tasuda tuleb.

41

Kui viimati nimetatud summa on suurem kui väikseima jääkväärtuse summa, mis sisaldub veel liikmesriigi territooriumil juba registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite väärtuses, ei ole võimalik asuda seisukohale, et sõiduauto- ja mootorrattamaksu seadus välistab igal juhul selle, et imporditud tooteid maksustatakse enam kui kodumaiseid tooteid ja et sellel seadusel puudub igasugune diskrimineeriv mõju.

42

Diskrimineerivat mõju on võimalik ära hoida ainult siis, kui on võimalik teha valik liikmesriigi territooriumil juba registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite väärtuses sisalduva registreerimismaksu väikseima jääkväärtuse kasuks.

43

Liikmesriigi kohtul tuleb teha kindlaks, kas selliselt kasutatud sõidukilt, mis on vaatluse all põhikohtuasjas, tasumisele kuuluva sõiduauto- ja mootorrattamaksu summa on suurem kui väikseim jääkväärtuse summa, mis sisaldub veel liikmesriigi territooriumil juba registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite väärtuses, või mitte.

44

Järelikult on ELTL artikliga 110 vastuolus selline maks nagu maks, mille näeb ette sõiduauto- ja mootorrattamaksu seadus, kui – ja osas, milles – selle maksu summa, mis kuulub tasumisele kasutatud sõidukitelt nende Madalmaades registreerimisel, on suurem kui väikseim jääkväärtuse summa, mis sisaldub veel selle liikmesriigi territooriumil juba registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite väärtuses.

45

Eespool toodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimustele vastata järgnevalt:

46

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

ELTL artikli 110 kohaldamisel on samasugused kodumaised tooted, mis on sarnased niisuguse kasutatud sõidukiga, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võeti esimest korda kasutusele enne 1. veebruari 2008 ning imporditi Madalmaadesse ja registreeriti seal 2010. aastal, sõidukid, mis on juba Madalmaade turul ja millel on arutusel oleva sõidukiga kõige sarnasemad tunnused.

ELTL artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline maks nagu sõiduauto- ja mootorrattamaks (belasting personenauto’s en motorrijwielen), kui – ja osas, milles – selle maksu summa, mis kuulub tasumisele kasutatud sõidukitelt nende Madalmaades registreerimisel, on suurem kui väikseim jääkväärtuse summa, mis sisaldub veel selle liikmesriigi territooriumil juba registreeritud sarnaste kasutatud sõidukite väärtuses.