Kohtuasi C‑408/12 P

YKK Corporation jt

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Keelatud kokkulepped — Tõmblukkude ja muude kinniste ning kinnitusmasinate turg — Järgnev vastutus — Trahvi seaduslik ülempiir — Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõige 2 — Ettevõtja mõiste — Isiklik vastutus — Proportsionaalsuse põhimõte — Hoiatamise kordaja”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 4. september 2014

  1. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Tegelik mõju turule – Kriteerium, mis ei ole määrav

    (Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

  2. Apellatsioonkaebus – Euroopa Kohtu pädevus – Asutamislepingu konkurentsiõiguse eeskirju rikkunud ettevõtjatele määratud trahvisummale antud Üldkohtu hinnangu vaidlustamine õigluse kaalutlustel – Välistamine

    (ELTL artiklid 256 ja 261; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 1 ja artikkel 31)

  3. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Komisjoni kaalutlusõigus – Kahekordse vastutasu välistamine sama teabe esitamise eest

    (Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, peatükid C ja D ning teatis 2002/C 45/03, punktid 21 ja 23)

  4. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

    (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

  5. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Teise ettevõtja poolt omandatud ettevõtja, kes kujutas rikkumise hetkel endast eraldiseisvat majandusüksust – Iga majandusüksuse enda käibe arvesse võtmine

    (EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

  6. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju – Karistatud ettevõtja suuruse ja koguvahendite arvesse võtmine

    (EÜ artikkel 81; määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

  7. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Trahvi ülempiiri ja hoiatava mõju eristamine

    (EÜ artikkel 81;nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

  8. Apellatsioonkaebus – Põhjendatud apellatsioonkaebus – Vaidluse sisuline lahendamine apellatsioonikohtu poolt – Tingimus – Menetlusstaadium lubab teha asja suhtes otsuse

    (Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 61 esimene lõik)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 26)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 29)

  3.  Nii komisjoni 1996. aasta teatise trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta kartellide puhul peatükid C ja D kui ka 2002. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punktid 21 ja 23 seavad trahvi, mis muidu oleks määratud, vähendamist võimaldavaks tingimuseks selle, et asjaomased ettevõtjad esitaksid komisjonile tõendeid, mis aitavad kaasa toimepandud rikkumise kindlakstegemisele. Teave, mis ei vasta tingimusele, et need ettevõtjad peavad aitama kaasa toimepandud rikkumise olemasolu kinnitamisele 1996. aasta koostööteatise tähenduses, ei saa endast kujutada tõendit, millel on komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus 2002. aasta koostööteatise punkti 21 tähenduses.

    Lisaks ei saa asjaomased ettevõtjad saada kahekordset vastutasu sama teabe esitamise eest, st selle eest, mis võimaldas neil saada osalise kaitse ajavahemiku osas, millele nad viitavad, kui see teave ei toonud mingit lisaväärtust komisjoni uurimisse sellest hilisema ajavahemiku kohta.

    (vt punktid 42, 43, 47)

  4.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 44)

  5.  Juhul, kui ettevõtja, keda komisjon peab EÜ artikli 81 rikkumises vastutavaks, omandatakse teise ettevõtja poolt, mille raames ta säilitab tütarettevõtjana eraldiseisva majandusüksuse staatuse, peab komisjon võtma arvesse iga majandusüksuse enda käivet selleks, et kohaldada vajadusel 10% ülempiiri eelmise majandusaasta kogukäibest, mis on kindlaks määratud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 teises lõigus.

    Seega juhul, kui kaks ettevõtjat kujutasid endast eraldiseisvaid majandusüksuseid, enne kui ühest sai teise tütarettevõtja, ei saa neid pidada üheks ja samaks ettevõtjaks, mille struktuur ja finantssuutlikkus rikkumisega hõlmatud aja jooksul arenesid.

    Artikli 23 lõikes 2 iga rikkumises osalenud ettevõtja käibe suhtes kehtestatud 10% ülempiiri eesmärk on eelkõige vältida, et sellest ülempiirist suurema trahvisumma määramine ületaks ettevõtja maksevõimet ajal, mil komisjon ta rikkumise eest vastutavaks tunnistas ja talle rahalise karistuse määras. Seda tõdemust toetab määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 teine lõik, mis nõuab 10% ülempiiriga seoses, et see arvutataks komisjoni rikkumise eest karistavale otsusele eelnenud majandusaasta põhjal. See nõue on aga täidetud, kui see ülempiir määratakse kindlaks üksnes tütarettevõtja käibe põhjal seoses trahviga, mis on määratud ainult talle ajavahemiku suhtes enne tema omandamist emaettevõtja poolt.

    Sama moodi ei saa äriühingut pidada vastutavaks rikkumiste eest, mille on temast sõltumatult toime pannud tema tütarettevõtjad enne nende omandamist, sest need tütarettevõtjad peavad vastutama ise oma rikkuva tegevuse eest enne nende omandamist, ilma et omandavat äriühingut saaks selle eest vastutavaks pidada.

    (vt punktid 60–65)

  6.  Hoiatamise mõiste on üks elementidest, millega konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratava trahvisumma arvutamisel arvestada tuleb. Seost ühelt poolt ettevõtjate suuruse ja koguvahendite ning teiselt poolt trahvi hoiatava mõju tagamise vajaduse vahel ei saa vaidlustada. Nimelt on esmalt mõju, mida asjaomasele ettevõtjale soovitakse avaldada, see, mis õigustab selle ettevõtja suuruse ja koguvahendite arvestamist, et tagada trahvi piisavalt hoiatav mõju, kuna karistus ei tohi eelkõige ettevõtja finantssuutlikkusega võrreldes olla tühine. Järelikult selleks, et määrata trahv, mis heidutaks asjaomaseid ettevõtjaid rikkumast liidu konkurentsiõigust tulevikus, tuleb arvestada nende suurust ja koguvahendeid vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise hetkel.

    (vt punktid 84–86)

  7.  Konkurentsieeskirjade rikkumise eest ettevõtjale määratava trahvisumma ülempiiri, milleks on määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 teises lõigus kehtestatud 10% käibest, eesmärk on kohandada toimepandud rikkumise eest määratud trahvi summat vastutava ettevõtja majandusliku võimsusega, isegi kui arvessevõetava käibe arvutamise aluseks olev ajavahemik on sellele ettevõtjale komisjoni trahvi määrava otsuse tegemisele eelnev majandusaasta.

    Rahalise karistuse hoiatava mõju eesmärk on aga peamiselt distsiplineerida komisjoni otsuse adressaadiks oleva majandusüksuse käitumist tulevikus. Selline mõju peab tingimata avalduma asjaomase ettevõtja suhtes seisundis, milles ta on selle otsuse tegemise hetkel.

    (vt punktid 90 ja 91)

  8.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 95)