Kohtuasi C-334/12 RX-II
Oscar Orlando Arango Jaramillo jt
versus
Euroopa Investeerimispank (EIP)
„Kohtuotsuse T-234/11 P uuesti läbivaatamine — Tühistamishagi — Vastuvõetavus — Hagi esitamise tähtaeg — Liidu õigusnormiga sätestamata tähtaeg — Mõiste „mõistlik aeg” — Tõlgendamine — Liidu kohtu kohustus võtta arvesse juhtumile omased asjaolud — Tõhus õiguskaitsevahend — Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 — Liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamine”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 28. veebruar 2013
Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Mõistliku aja nõude järgimine – Haldusmenetlus – Kohtumenetlus – Hinnang, mis tuleb anda lähtuvalt juhtumi asjaoludest – Hindamiskriteeriumid – Euroopa Investeerimispanga teenistujate hagi – Liidu õigusnormiga sätestamata esitamistähtaeg – Liidu ametnike personalieeskirjade kohaldamine analoogia alusel – Lubamatus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 1; personalieeskirjad, artikli 91 lõige 3; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)
Uuesti läbivaatamine – Liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Selle tagajärjed – Kohtuotsuse tühistamine ja asja tagasisaatmine apellatsioonikohtule
(ELL artikkel 6; Euroopa Liidu põhiõiguste harta; artikkel 47; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 62b esimene lõik)
Seoses küsimusega, milline on mõistlik aeg, mille jooksul hagi või nõue tuleb esitada ja mis ei ole ette nähtud üheski liidu õigusenormis, peab liidu kohus võtma arvesse juhtumi asjaolusid sarnaselt haldusmenetluste mõistlikkuse küsimusega, mille jaoks liidu õigusnormid ei näe samuti ette täpset läbiviimise tähtaega. Mõistlikku aega ei saa kindlaks määrata lähtuvalt täpsest, abstraktselt määratletud ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata lähtuvalt iga üksikjuhtumi asjaoludest ja eriti lähtuvalt vaidluse tähtsusest huvitatud isiku jaoks, asja keerukusest ning poolte käitumisest. Samas ei saa mõistliku aja mõistet käsitada õigustlõpetava eritähtajana.
Kuna üheski liidu õigusaktis ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul Euroopa Investeerimispanga (EIP) teenistuja peaks esitama tühistamishagi tema huve kahjustava EIP akti peale, ei saa personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3 ette nähtud kolmekuulist tähtaega kohaldada analoogia alusel kui EIP teenistujate poolt niisuguste hagide esitamise õigust lõpetavat tähtaega.
Lisaks, kuna tähtaega EIP teenistujate poolt nende huve kahjustavate aktide peale hagi esitamiseks ei ole eelnevalt kehtestatud ei liidu õigusnormiga ega piiratud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikele 1, on huvitatud teenistujatel õigus oodata, et nende hagile ei kohaldata eelnevalt kindlaksmääratud õigustlõpetavat tähtaega, vaid selle hagi vastuvõetavuse hindamisel piirdutakse mõistlikku aega käsitleva Euroopa Kohtu praktika kohaldamisega. Mõistliku aja mõiste moonutamine paneb huvitatud teenistujad olukorda, kus neil on võimatu kaitsta oma palgaga seotud õigusi tõhusa õiguskaitsevahendi abil kohtus vastavalt harta artiklis 47 ette nähtud tingimustele.
(vt punktid 25, 28, 29, 33, 39, 44 ja 45)
Liidu õiguse ühtsust või järjepidevust kahjustavaks otsuseks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 62b esimese lõigu tähenduses on kohtuotsus, millega apellatsioonikohtuna tegutsev Üldkohus ei järgi Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat seoses mõistliku aja mõiste ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, mis on kohaldatavad olenemata vaidluse liigist ja on liidu õiguskorras tähtsal kohal, juhul kui selles kohtuotsuses käsitletakse esimest korda küsimust, millest võib saada pretsedent tulevaste kohtuasjade jaoks. Täpsemalt on harta artikliga 47 tagatud õigusel tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus tulenevalt ELL artiklist 6 aluslepingute sätetega samaväärne õigusjõud.
Sellega seoses on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 62b esimeses lõigus sätestatud, et kui Euroopa Kohus leiab, et Üldkohtu otsus mõjutab liidu õiguse järjepidevust, saadab ta kohtuasja tagasi Üldkohtusse, kelle jaoks on Euroopa Kohtu otsused õigusküsimustes siduvad. Euroopa Kohus võib lisaks teatada, millised Üldkohtu otsuse tagajärjed loetakse vaidluse poolte suhtes lõplikuks. Sellest järeldub, et Euroopa Kohus ei või piirduda liidu õiguse järjepidevuse või ühtsuse kahjustamise tuvastamisega, märkimata, millised tagajärjed tulenevad sellest asjaomase kohtuasja jaoks. Seetõttu tuleb niisugune kohtuotsus mõistliku aja mõiste moonutamise tõttu tühistada ja kohtuasi tuleb saata tagasi Üldkohtule.
(vt punktid 50–54, 56, 57 ja 59)
Kohtuasi C-334/12 RX-II
Oscar Orlando Arango Jaramillo jt
versus
Euroopa Investeerimispank (EIP)
„Kohtuotsuse T-234/11 P uuesti läbivaatamine — Tühistamishagi — Vastuvõetavus — Hagi esitamise tähtaeg — Liidu õigusnormiga sätestamata tähtaeg — Mõiste „mõistlik aeg” — Tõlgendamine — Liidu kohtu kohustus võtta arvesse juhtumile omased asjaolud — Tõhus õiguskaitsevahend — Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 — Liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamine”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 28. veebruar 2013
Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Mõistliku aja nõude järgimine – Haldusmenetlus – Kohtumenetlus – Hinnang, mis tuleb anda lähtuvalt juhtumi asjaoludest – Hindamiskriteeriumid – Euroopa Investeerimispanga teenistujate hagi – Liidu õigusnormiga sätestamata esitamistähtaeg – Liidu ametnike personalieeskirjade kohaldamine analoogia alusel – Lubamatus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rikkumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 1; personalieeskirjad, artikli 91 lõige 3; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)
Uuesti läbivaatamine – Liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Selle tagajärjed – Kohtuotsuse tühistamine ja asja tagasisaatmine apellatsioonikohtule
(ELL artikkel 6; Euroopa Liidu põhiõiguste harta; artikkel 47; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 62b esimene lõik)
Seoses küsimusega, milline on mõistlik aeg, mille jooksul hagi või nõue tuleb esitada ja mis ei ole ette nähtud üheski liidu õigusenormis, peab liidu kohus võtma arvesse juhtumi asjaolusid sarnaselt haldusmenetluste mõistlikkuse küsimusega, mille jaoks liidu õigusnormid ei näe samuti ette täpset läbiviimise tähtaega. Mõistlikku aega ei saa kindlaks määrata lähtuvalt täpsest, abstraktselt määratletud ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata lähtuvalt iga üksikjuhtumi asjaoludest ja eriti lähtuvalt vaidluse tähtsusest huvitatud isiku jaoks, asja keerukusest ning poolte käitumisest. Samas ei saa mõistliku aja mõistet käsitada õigustlõpetava eritähtajana.
Kuna üheski liidu õigusaktis ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul Euroopa Investeerimispanga (EIP) teenistuja peaks esitama tühistamishagi tema huve kahjustava EIP akti peale, ei saa personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3 ette nähtud kolmekuulist tähtaega kohaldada analoogia alusel kui EIP teenistujate poolt niisuguste hagide esitamise õigust lõpetavat tähtaega.
Lisaks, kuna tähtaega EIP teenistujate poolt nende huve kahjustavate aktide peale hagi esitamiseks ei ole eelnevalt kehtestatud ei liidu õigusnormiga ega piiratud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikele 1, on huvitatud teenistujatel õigus oodata, et nende hagile ei kohaldata eelnevalt kindlaksmääratud õigustlõpetavat tähtaega, vaid selle hagi vastuvõetavuse hindamisel piirdutakse mõistlikku aega käsitleva Euroopa Kohtu praktika kohaldamisega. Mõistliku aja mõiste moonutamine paneb huvitatud teenistujad olukorda, kus neil on võimatu kaitsta oma palgaga seotud õigusi tõhusa õiguskaitsevahendi abil kohtus vastavalt harta artiklis 47 ette nähtud tingimustele.
(vt punktid 25, 28, 29, 33, 39, 44 ja 45)
Liidu õiguse ühtsust või järjepidevust kahjustavaks otsuseks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 62b esimese lõigu tähenduses on kohtuotsus, millega apellatsioonikohtuna tegutsev Üldkohus ei järgi Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat seoses mõistliku aja mõiste ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, mis on kohaldatavad olenemata vaidluse liigist ja on liidu õiguskorras tähtsal kohal, juhul kui selles kohtuotsuses käsitletakse esimest korda küsimust, millest võib saada pretsedent tulevaste kohtuasjade jaoks. Täpsemalt on harta artikliga 47 tagatud õigusel tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus tulenevalt ELL artiklist 6 aluslepingute sätetega samaväärne õigusjõud.
Sellega seoses on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 62b esimeses lõigus sätestatud, et kui Euroopa Kohus leiab, et Üldkohtu otsus mõjutab liidu õiguse järjepidevust, saadab ta kohtuasja tagasi Üldkohtusse, kelle jaoks on Euroopa Kohtu otsused õigusküsimustes siduvad. Euroopa Kohus võib lisaks teatada, millised Üldkohtu otsuse tagajärjed loetakse vaidluse poolte suhtes lõplikuks. Sellest järeldub, et Euroopa Kohus ei või piirduda liidu õiguse järjepidevuse või ühtsuse kahjustamise tuvastamisega, märkimata, millised tagajärjed tulenevad sellest asjaomase kohtuasja jaoks. Seetõttu tuleb niisugune kohtuotsus mõistliku aja mõiste moonutamise tõttu tühistada ja kohtuasi tuleb saata tagasi Üldkohtule.
(vt punktid 50–54, 56, 57 ja 59)