Kohtuasi C‑328/12

Ralph Schmid

versus

Lilly Hertel

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

„Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 1346/2000 — Maksejõuetusmenetlused — Maksejõuetusel põhinev tagasivõitmise hagi — Kostja elu- või asukoha asumine kolmandas riigis — Asja allumine selle liikmesriigi kohtute, kus asub võlgniku põhihuvide kese”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 16. jaanuar 2014

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Kohaldamisala – Piiriülene element, mis tuleneb üksnes seosest liikmesriigiga ja kolmanda riigiga – Hõlmamine

   (Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikli 3 lõige 1)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Maksejõuetusmenetlused – Määrus nr 1346/2000 – Maksejõuetusmenetluse algatamise rahvusvaheline kohtualluvus – Maksejõuetusel põhinev tagasivõitmise hagi kostja vastu, kelle elu või asukoht ei ole mõne liikmesriigi territooriumil – Allumine selle liikmesriigi kohtutele, kus algatati maksejõuetusmenetlus – Asjaolu, et selle kohtu otsused ole kolmandatele riikidele siduvad – Mõju puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikli 3 lõige 1)

1.  Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 3 lõike 1 kohaldamine ei tohiks üldjuhul sõltuda teist liikmesriiki puudutava piiriülese elemendi olemasolust.

   (vt punkt 29)

2.  Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et maksejõuetusel põhinev tagasivõitmise hagi kostja vastu, kelle elu‑ või asukoht ei ole mõne liikmesriigi territooriumil, allub selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil algatati maksejõuetusmenetlus.

   Maksejõuetusel põhinevate tagasivõitmise hagide kohtualluvust käsitlevate õigusnormide ühtlustamine liidus aitab saavutada nimetatud sätte eesmärke, milleks on soodustada kohtualluvuse ettenähtavust pankrotiasjades ja seeläbi ka õiguskindlust, olenemata sellest, kas kostja elu‑ või asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis.

   Asjaolu, et selle määruse sätted, mis reguleerivad maksejõuetusmenetluse avanud kohtulahendite tunnustamist ja täitmist, ei ole kolmandatele riikidele siduvad, ei takista selle määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud kohtualluvuse eeskirja kohaldamist. Pealegi, isegi kui konkreetsel juhul puudub võimalus tugineda kohtulahendite tunnustamiseks ja täitmiseks määrusele endale, võib vahel olla võimalik saavutada pädeva kohtu tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine kahepoolse lepingu alusel. Isegi kui niisuguse kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine kahepoolse lepingu alusel pole kostja elu‑ või asukohajärgses riigis võimalik, võivad teised liikmesriigid seda kohtuotsust tunnustada ja täita määruse nr 1346/2000 artikli 25 alusel eelkõige juhtudel, kus kostja vara asub mõne nimetatud riigi territooriumil.

   (vt punktid 33, 37–39 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑328/12

Ralph Schmid

versus

Lilly Hertel

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

„Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 1346/2000 — Maksejõuetusmenetlused — Maksejõuetusel põhinev tagasivõitmise hagi — Kostja elu- või asukoha asumine kolmandas riigis — Asja allumine selle liikmesriigi kohtute, kus asub võlgniku põhihuvide kese”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 16. jaanuar 2014

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Maksejõuetusmenetlused — Määrus nr 1346/2000 — Kohaldamisala — Piiriülene element, mis tuleneb üksnes seosest liikmesriigiga ja kolmanda riigiga — Hõlmamine

   (Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikli 3 lõige 1)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Maksejõuetusmenetlused — Määrus nr 1346/2000 — Maksejõuetusmenetluse algatamise rahvusvaheline kohtualluvus — Maksejõuetusel põhinev tagasivõitmise hagi kostja vastu, kelle elu või asukoht ei ole mõne liikmesriigi territooriumil — Allumine selle liikmesriigi kohtutele, kus algatati maksejõuetusmenetlus — Asjaolu, et selle kohtu otsused ole kolmandatele riikidele siduvad — Mõju puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1346/2000, artikli 3 lõige 1)

1.  Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 3 lõike 1 kohaldamine ei tohiks üldjuhul sõltuda teist liikmesriiki puudutava piiriülese elemendi olemasolust.

   (vt punkt 29)

2.  Määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et maksejõuetusel põhinev tagasivõitmise hagi kostja vastu, kelle elu‑ või asukoht ei ole mõne liikmesriigi territooriumil, allub selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil algatati maksejõuetusmenetlus.

   Maksejõuetusel põhinevate tagasivõitmise hagide kohtualluvust käsitlevate õigusnormide ühtlustamine liidus aitab saavutada nimetatud sätte eesmärke, milleks on soodustada kohtualluvuse ettenähtavust pankrotiasjades ja seeläbi ka õiguskindlust, olenemata sellest, kas kostja elu‑ või asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis.

   Asjaolu, et selle määruse sätted, mis reguleerivad maksejõuetusmenetluse avanud kohtulahendite tunnustamist ja täitmist, ei ole kolmandatele riikidele siduvad, ei takista selle määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud kohtualluvuse eeskirja kohaldamist. Pealegi, isegi kui konkreetsel juhul puudub võimalus tugineda kohtulahendite tunnustamiseks ja täitmiseks määrusele endale, võib vahel olla võimalik saavutada pädeva kohtu tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine kahepoolse lepingu alusel. Isegi kui niisuguse kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine kahepoolse lepingu alusel pole kostja elu‑ või asukohajärgses riigis võimalik, võivad teised liikmesriigid seda kohtuotsust tunnustada ja täita määruse nr 1346/2000 artikli 25 alusel eelkõige juhtudel, kus kostja vara asub mõne nimetatud riigi territooriumil.

   (vt punktid 33, 37–39 ja resolutsioon)