Kohtuasi C‑314/12

UPC Telekabel Wien GmbH

versus

Constantin Film Verleih GmbH

ja

Wega Filmproduktionsgesellschaft mbH

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof)

„Eelotsusetaotlus — Õigusaktide ühtlustamine — Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused — Infoühiskond — Direktiiv 2001/29/EÜ — Veebileht, millel tehakse kinematograafiateosed üldsusele kättesaadavaks autoriõigusega kaasneva õiguse valdaja nõusolekuta — Artikli 8 lõige 3 — Mõiste „vahendajad, kelle teenuseid kolmandad isikud kasutavad autoriõiguse või sellega kaasneva õiguse rikkumiseks” — Internetiühenduse pakkuja — Kohtu ettekirjutus, millega keelatakse internetiühenduse pakkujal võimaldada oma klientidele juurdepääsu teatud veebilehele — Põhiõiguste kaalumine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 27. märts 2014

  1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse – Küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud – Euroopa Kohtu pädevuse puudumine

    (ELTL artikkel 267)

  2. Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Vahendaja direktiivi artikli 8 lõike 3 tähenduses – Internetiühenduse pakkuja, kes võimaldab juurdepääsu veebilehele, mille kaudu on kaitstavad objektid autoriõigusega kaasneva õiguse valdaja nõusolekuta üldsusele kättesaadavaks tehtud – Hõlmamine

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 8 lõige 3)

  3. Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Veebileht, mille kaudu on kaitstavad objektid autoriõigusega kaasneva õiguse valdaja nõusolekuta üldsusele kättesaadavaks tehtud – Kohtumäärus, millega keelatakse internetiühenduse pakkujal võimaldada oma klientidele juurdepääsu sellisele veebilehele – Tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad – Põhiõiguste kaalumine – Siseriikliku kohtu hinnang

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 11, 16, artikli 17 lõige 2 ja artikkel 51; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 8 lõige 3)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 19–21)

  2.  Direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et isik, kes teeb kaitstavaid objekte õiguste valdaja nõusolekuta veebilehel üldsusele kättesaadavaks direktiivi artikli 3 lõike 2 tähenduses, kasutab sellise isiku teenuseid, kes pakub internetiühendust kaitstavaid objekte kasutavatele isikutele ning keda tuleb pidada vahendajaks direktiivi artikli 8 lõike 3 tähenduses.

    Internetiühenduse pakkuja, kes võimaldab oma klientidele juurdepääsu kaitstavatele objektidele, mille on internetis üldsusele kättesaadavaks teinud kolmas isik, on vahendaja, kelle teenuseid kasutatakse autoriõiguse või sellega kaasneva õiguse rikkumiseks direktiivi 2001/29 artikli 8 lõike 3 tähenduses. Sellist järeldust kinnitab direktiiviga 2001/29 taotletav eesmärk. Nimelt, kui internetiühenduse pakkujad direktiivi 2001/29 artikli 8 lõike 3 kohaldamisalast välja jätta, väheneks oluliselt õiguste valdajate kaitse, mida direktiiviga soovitakse tagada.

    (vt punktid 32, 33, 40 ja resolutsiooni punkt 1)

  3.  Liidu õiguses sätestatud põhiõigusi tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui kohtu ettekirjutusega keelatakse internetiühenduse pakkujal võimaldada oma klientidele juurdepääsu veebilehele, mille kaudu on kaitstavad objektid õiguste valdajate nõusolekuta internetti laaditud, kui ettekirjutuses ei ole täpsustatud, milliseid meetmeid ühenduse pakkuja peab võtma, ja kui viimane saab ettekirjutuse rikkumise eest määratavat rahatrahvi vältida, kui ta tõendab, et ta on võtnud kõik jõukohased meetmed, tingimusel et esiteks ei võeta meetmetega internetikasutajatelt tarbetult võimalust kättesaadavale teabele seaduslikult juurde pääseda ning teiseks takistavad need või vähemalt muudavad keeruliselt teostatavaks kaitstavate objektide lubamatu kasutamise ja tõsiselt heidutavad ettekirjutuse adressaadi teenuseid tarbivaid internetikasutajaid kasutamast objekte, mis on neile kättesaadavaks tehtud intellektuaalomandi õigust rikkudes, ning selle kontrollimine on siseriiklike kohtute ülesanne.

    (vt punkt 64 ja resolutsiooni punkt 2)