1

Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik on kehtestanud ja kehtima jätnud maksusoodustuse, mis kuulub kogumispensioni sissemaksetele kohaldamisele üksnes siis, kui maksed tehakse Belgias asuvale finantsasutusele või fondile, on ta rikkunud ELTL artiklitest 56 ja 63 tulenevaid kohustusi.

2

1992. aasta tulumaksuseadustiku (code des impôts sur les revenus 1992, edaspidi „CIR 1992”) artikli 34 lõiked 1–3 sätestavad:

„1.   Pensionid ning pensionidega samaväärsed hüvitised ja toetused hõlmavad, sõltumata maksjast, soodustatud isikust, liigitusest või kindlaksmääramise ja andmise üksikasjalikest eeskirjadest, järgmist:

[...]

2.   Kogumispensioni tulu hõlmab:

[...]

3.   Lõike 2 punktis 1 nimetatud hoiuse maksustatav väärtus võrdub summaga, mis vastab kõigi selliste säästukontole kantud summade kogu netoväärtuse kapitaliseerimisele määraga 4,75% aastas, mida võetakse arvesse maksu mahaarvamisel.

[...]”

3

CIR 1992 artikli 39 lõike 2 punkt 3 sätestab, et pensionid, täiendavad pensionid, hüvitised, kapital, hoiused ja tagasiostuväärtus on maksust vabastatud, kui need pärinevad selliselt säästukontolt või tulenevad niisugusest kindlustuskonto lepingust, mille suhtes ei ole seadustiku artikli 145/1 punktis 5 sätestatud maksusoodustust ette nähtud.

4

CIR 1992 artikkel 145/1 sätestab:

„Artiklites 145/2–145/16 sätestatud tingimustel ja ulatuses on lubatud vähendada maksu, mis on arvutatud kuludelt, mis on tehtud seoses [...]:

[...]

[...]”

5

CIR 1992 artikli 145/8 esimene lõik on sõnastatud järgmiselt:

„Artikli 145/1 punkti 5 kohaselt kogumispensioniga seoses tasumisele kuuluva maksu vähendamisel arvesse võetavad summad on need, mis tasuti lõplikult Belgias:

6

CIR 1992 artikkel 145/11 sätestab, et seadustiku artikli 145/16 kohase akrediteeritud kogumispensionifondi valitseja on kohustatud kasutama fondi vara ja varalt saadud tulu, millest on kulud maha arvatud, üksnes artiklis 145/11 ette nähtud investeeringuteks ja ainult selles artiklis ette nähtud ulatuses.

7

Seadustiku artiklite 145/12 ja 145/13 kohaselt kuuluvad artikli 145/11 sätted kohaldamisele ka isiklikele säästukontodele ja kindlustuskontodele.

8

CIR 1992 artikkel 145/15 sätestab:

„Ühise või isikliku säästukonto võivad avada üksnes artikli 56 lõikes 1 nimetatud asutused ja ettevõtjad. Kuningas võib ministrite nõukogus läbi arutatud dekreediga anda selle loa enda kehtestatud tingimustel Belgia õiguse alusel asutatud väärtpaberivahendajatele.

Kindlustuskonto lepinguid võivad sõlmida üksnes kindlustusettevõtjad, kes tegutsevad elukindlustuse valdkonnas vastavalt 9. juuli 1975. aasta seadusele kindlustusseltside järelevalve kohta.”

9

CIR 1992 artikli 145/16 punktis 1 on ühine säästukonto defineeritud kui rahandusministri poolt kuninga kehtestatud tingimustel kinnitatud kogumispensionifondi osad, mis on ette nähtud väljamaksete tegemiseks isiku eluajal või surma korral.

10

Kuninga 1992. aasta tulumaksuseadustiku rakendusdekreedi (arrêté royal d’exécution du code des impôts sur les revenus 1992, edaspidi „AR/CIR 1992”) artikli 63/5 lõige 1 näeb ette, et kahe kuu jooksul, mis järgnevad igale sellisele kalendriaastale, mille jooksul kogumispensioni sissemakseid tehti, esitavad CIR 1992 artiklis 145/15 nimetatud asutused ja ettevõtjad otseste maksude kogumisega tegelevale asutusele koopia sertifikaatidest, mille nad on väljastanud igale säästukonto omanikule ja kindlustuskonto lepingu sõlminud isikule.

11

AR/CIR 1992 artikli 63/6 lõige 1 sätestab, millised dokumendid tuleb fondivalitsejal esitada sellise taotluse põhjenduseks, millega soovitakse Belgia investeerimisfondi akrediteerimist kogumispensionfondina. Sama artikli lõige 2 kohustab fondivalitsejat teavitama rahandusministrit muudatustest, mis tuleb dokumentidesse sisse viia, ja edastama talle aastaaruande.

12

AR/CIR 1992 artikli 63/7 kohaselt tuvastatakse see, kas CIR 1992 artiklis 145/11 sätestatud tingimusi on järgitud, nende dokumentide alusel, mille fondivalitseja esitab rahandusministrile hiljemalt pärast ühe kuu möödumist igast kvartalist, mis järgneb fondi akrediteerimisele, ja milles on üksikasjaliselt esitatud akrediteeritud fondi olukord iga nimetatud kvartalisse kuuluva kuu viimase pangapäeva lõpus.

13

AR/CIR 1992 artikkel 63/8 täpsustab, millistel asjaoludel võib pensionifondi akrediteeringu kehtetuks tunnistada.

14

Komisjon andis Belgia Kuningriigile 18. oktoobri 2006. aasta kirjas võimaluse esitada oma seisukoht selle kohta, kas teatavad kogumispensioniga seoses tehtud maksete suhtes maksusoodustuse andmist käsitlevad Belgia õigusnormid on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (EÜT L 1, lk 3; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3). Nimetatud liikmesriik vastas kirjale 8. veebruaril 2007.

15

Komisjon esitas 22. märtsil 2010 Belgia Kuningriigile põhjendatud arvamuse, milles ta leidis, et see liikmesriik on rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad ELTL artiklitest 56 ja 63 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitest 31 ja 40, ning palus liikmesriigil võtta põhjendatud arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul selle kättesaamisest.

16

Kuna komisjon ei jäänud rahule Belgia Kuningriigi 13. juuli 2010. aasta vastusega põhjendatud arvamusele, esitas ta käesoleva hagi.

17

Komisjon väidab esiteks, et kogumispensionifondide valitsemine on teenus ELTL artikli 56 tähenduses. Tema arvates takistab see, et neisse fondidesse tehtud sissemaksed annavad õiguse maksu vähendada üksnes siis, kui sissemaksed tehakse Belgias asuvatele finantsasutustele, teenuste vaba liikumist nii kõnealuste teenuste saajate kui ka selliste teenuste osutajate jaoks, kes ei asu Belgia territooriumil.

18

Teiseks on nii isiklikul või ühisel kontol olevate hoiuste kui ka elukindlustusmaksete näol tegemist kapitali liikumisega ELTL artikli 63 tähenduses. See, kui maksu lubatakse vähendada üksnes seoses nende summade ja maksetega, mida hoiustatakse Belgias asuvas finantsasutuses, piirab kapitali vaba liikumist, kuna Belgia hoiustajatel ja kindlustusvõtjatel ei ole huvi kanda kogumispensionisummasid sellistesse finantsasutustesse, mis ei asu Belgia territooriumil.

19

Komisjoni arvates ei saa seda piirangut põhjendada vajadusega tagada Belgia maksusüsteemi ühtsus. Selles küsimuses ei nõustunud Euroopa Kohus kohtuasjas C-150/04: komisjon vs. Taani (EKL 2007, lk I-1163)30. jaanuaril 2007 tehtud otsuses argumendiga, et liikmesriikide õigusnormid on ühtsed osas, milles nende kohaselt ei maksustata makseid juhul, kui maksetega seotud hoiused või kindlustusmaksed ei anna alust maksu vähendamiseks.

20

Lisaks leiab komisjon, et Belgia Kuningriik ei ole teiste liikmesriikidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutes järginud maksusüsteemi ühtsuse nõuet, kuna paljudes nendes lepingutes on pensionide ja muu sarnase tulu maksustamise õigus antud soodustatud isiku elukohaliikmesriigile. Selliste lepingute puhul, kus nimetatud õigus on antud tulu päritolu liikmesriigile, ei õigusta maksusüsteemi ühtsuse nõue kõnesolevaid piiranguid, kuna mainitud liikmesriik võib maksustada maksukohustuslasele tehtud makseid ka juhul, kui viimane asub muus liikmesriigis kui lepinguosaline liikmesriik.

21

Seoses õigustusega, mis põhineb kogumispensioniskeemi investeeringuid teinud kodanike kaitsel, leiab komisjon, et investeeritud summade turvalisuse saab tagada ka ilma, et oleks vaja nõuda, et sissemaksed ja kindlustusmaksed tehtaks üksnes Belgias asuvatesse finantsasutustesse või fondidesse, kuna Belgia õigusnormides kehtestatud kohustusi investeeringute tegemisel ning aruannete kooskõlastamisel ja koostamisel on võimalik järgida ka teistes liikmesriikides asuvatel finantsasutustel. Samuti on aruannete koostamisel ette nähtud kohustuste täitmist võimalik kontrollida, kuna aruannete esitamine on üks finantsasutusele või fondile akrediteeringu andmiseks ja säilitamiseks kehtestatud tingimustest. Lisaks on Belgia Kuningriigil võimalik selleks, et saada maksukohustuslastelt teavet ja kontrollida välisriigi finantsasutusi, tugineda nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivile 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas (EÜT L 336, lk 15; ELT eriväljaanne 09/01, lk 63), mida on muudetud nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/12/EMÜ (EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179; edaspidi „direktiiv 77/799”).

22

Belgia Kuningriik möönab, et arutusel olev Belgia kogumispensionisüsteem piirab teenuste osutamise vabadust ja kapitali vaba liikumist. Ta märgib samas, et seda piirangut võib põhjendada ülekaaluka üldise huviga.

23

Selles küsimuses tugineb Belgia Kuningriik esiteks siseriikliku maksusüsteemi ühtsusele ja väidab, et Belgia kogumispensionisüsteem on kooskõlas 28. jaanuari 1992. aasta otsustega kohtuasjas C-204/90: Bachmann (EKL 1992, lk I-249) ja kohtuasjas C-300/90: komisjon vs. Belgia (EKL 1992, lk I-305), kus Euroopa Kohus nõudis, et maksusoodustuse ja tegeliku ebasoodsa olukorra vahel peab olema vahetu seos. Kuigi kogumispensionifondimaksed kuuluvad CIR 1992 artikli 34 lõike 1 punkti 3 kohaselt põhimõtteliselt maksustamisele, on nad samas selle seadustiku artikli 39 lõike 2 punkti 3 alusel maksust vabastatud juhul, kui artikli 145/1 punktis 5 ette nähtud maksu vähendamist ei ole kogumispensioni kontodele kantud summadelt ja kindlustuskontodele kantud kindlustusmaksetelt lubatud teha – olukord, mis tekib siis, kui neid kontosid ja kindlustuskontosid haldab finantsasutus, mis ei asu Belgias.

24

Veel märgib Belgia Kuningriik, et ta on püüdnud tagada, et topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise tulemusel säiliks maksusüsteemi ühtsus, andes pensionide ja muu sarnase tulu maksustamise õiguse tulu päritolu riigile, kuid möönab, et tal ei ole õnnestunud seda teatavate liikmesriikidega sõlmitud lepingutes teha.

25

Teiseks tugineb Belgia Kuningriik vajadusele tagada tõhus maksukontroll. Ta rõhutab esiteks, et Belgia maksuhalduril on võimalik teostada kogumispensionifondi sissemaksetelt tasumisele kuuluva maksu vähendamise üle maksukontrolli ja tagada, et tasumisele kuuluv maks nõutakse sisse, eeskätt vastavalt AR/CIR 1992 artiklile 63/5, mis näeb ette finantsasutuste ja kogumispensionifondide kohustuse teavitada maksuhaldurit maksukohustuslastele väljastatud sertifikaatidest.

26

Teiselt poolt tugineb Belgia Kuningriik hoiustajate huvide kaitsele, et tagada neile tasumisele kuuluva pensioni maksmine. Selle kaitse tagavad nimetatud seadustiku artikkel 145/11 ja AR/CIR 1992 artiklid 63/6–63/8, mis sätestavad eeskätt kogumispensionifondide akrediteerimise korra, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise alused ning fondide kohustused investeeringute tegemisel ja aruannete koostamisel. See liikmesriik leiab, et liikmesriikidevahelist teabevahetust käsitlevate liidu õigusnormidega on kehtestatud keeruline ja aeganõudev kord, mis seetõttu ei taga, et teistes liikmesriikides asuvad finantsasutused ja fondid neid kohustusi täidavad.

27

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuuluvad otsesed maksud küll liikmesriikide pädevuse hulka, kuid viimased peavad tegutsema liidu õigust järgides (vt 25. oktoobri 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑387/11: komisjon vs. Belgia, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Kõigepealt olgu märgitud, et finantsasutuste ja kindlustusettevõtjate, seal hulgas akrediteeritud kogumispensionifonde valitsevate äriühingute kogumispensioni alased teenused on teenused ELTL artikli 57 tähenduses. Nimelt hõlmavad need teenused niisuguseid teenuseid, mis on üldjuhul tasulised ja mille põhiline tunnus on see, et tasu on majanduslik vastusooritus asjaomase teenuse eest (vt 3. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-136/00: Danner, EKL 2002, lk I-8147, punkt 26).

29

Samuti tuleb rõhutada, et ühtse turuga seoses ja selle eesmärkide saavutamisel on ELTL artikliga 56 vastuolus mis tahes sellise siseriikliku õigusnormi kohaldamine, mille toimel muutub ELTL artikli 57 kohaste teenuste osutamine erinevates liikmesriikides raskemaks kui teenuste osutamine ühe liikmesriigi territooriumil (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Taani, punkt 38, ja 6. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑383/10: komisjon vs. Belgia, punkt 42).

30

Käesolevas asjas ei vaidlusta Belgia Kuningriik seda, et vaidlusalused CIR 1992 sätted kujutavad endast teenuste vaba liikumise piirangut.

31

Nimelt muudab see, et kogumispensioniskeemi tehtud sissemaksed annavad õiguse CIR 1992 artikli 145/1 punktis 5 sätestatud maksusoodustusele üksnes juhul, kui sissemaksed tehakse Belgias asuvale finantsasutusele, kogumispensioni alaste teenuste osutamise muudest liikmesriikidest tunduvalt raskemaks kui teenuste osutamise Belgia Kuningriigis. Niisugune kogumispensionisüsteem võib vähendada nii Belgia maksukohustuslaste soovi avada isiklikku või ühist säästukontot või kindlustuskontot finantsasutustes, mis asuvad muus liikmesriigis kui Belgia Kuningriik, kui ka viimaste soovi pakkuda Belgia turul oma teenuseid (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Danner, punkt 31, ja 5. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-522/04: komisjon vs. Belgia, EKL 2007, lk I-5701, punkt 39).

32

Selgelt väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb siiski, et siseriiklikud meetmed, mis võivad takistada Euroopa Liidu toimimise lepinguga tagatud põhivabaduste teostamist või muuta selle vähem atraktiivseks, võivad olla lubatud tingimusel, et need järgivad üldise huvi eesmärki, on selle saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale, kui on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt eelkõige eespool viidatud 6. juuni 2013. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Sama väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liidu õiguses kehtestatud põhimõttest erandit tegevad ametiasutused igal konkreetsel juhul tõendama, et see tingimus on täidetud. Liikmesriigi võimalike põhjendustega peab kaasnema riigi võetud meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning tõendid tema argumentatsiooni toetuseks (vt 14. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑542/09: komisjon vs. Madalmaad, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Belgia Kuningriik tugineb esiteks vajadusele tagada Belgia maksusüsteemi ühtsus, väites et vaidlusalune kord, mis näeb ette, et kogumispensionist saadud tulu maksustatakse siis, kui kogumispensioniskeemi alusel tehtud maksed annavad õiguse maksu vähendada, kuid on maksust vabastatud juhul, kui sellist vähendamist ei tehta, on ühtne.

35

Euroopa Kohus on juba nõustunud sellega, et maksusüsteemi ühtsuse säilitamise vajadus võib õigustada Euroopa Liidu toimimise lepinguga tagatud põhivabaduste teostamise piiramist, kuid selle ühtsuse säilitamise vajadus nõuab, et maksusoodustuse ja vastava ebasoodsa asjaolu vahel on olemas otsene seos (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Taani, punkt 70, ja 4. juuli 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑350/11: Argenta Spaarbank, punktid 41 ja 42).

36

Käesolevas asjas on kogumispensioniskeemimaksete alusel tekkiva maksu vähendamise õiguse ja kogumispensionist saadud tulu maksustamise vahel tõesti olemas seos. Nimelt sätestab CIR 1992 artikli 39 lõike 2 punkt 3, et pensionid, täiendavad pensionid, hüvitised, kapital, hoiused ja tagasiostuväärtus on maksust vabastatud, kui need pärinevad selliselt säästukontolt või tulenevad niisugusest kindlustuskonto lepingust, mille suhtes ei ole seadustiku artikli 145/1 punktis 5 sätestatud maksusoodustust ette nähtud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Bachmann, punkt 21, ja 28. jaanuari 1992. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, punkt 14).

37

Siiski, nagu Euroopa Kohus märkis eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Taani punktis 71 sellise korra kohta, mis näeb ette sarnase seose pensioniskeemi tehtud sissemaksete mahaarvatavuse ja vastavate maksete maksustamise vahel, võib Belgia maksusüsteemi ühtsust kahjustada see, et maksukohustuslase elukoha vahetus toimub kogumispensioniskeemi sissemakse tegemise ja sellest tulu saamise vahelisel ajal, mitte sedavõrd see, et kogumispensionifondi valitsev finantsasutus asub teises liikmesriigis.

38

Kui maksukohustuslasel, kes on liitunud kogumispensionisüsteemiga Belgias asuva finantsasutuse juures, on õigus vähendada selle kogumispensionisüsteemi raames tehtud sissemaksetelt tasumisele kuuluvat maksu, kuid hiljem, enne kogumispensionifondist väljamaksete tegemise tähtaja lõppemist, viib ta oma elukoha üle teise liikmesriiki, ei ole Belgia Kuningriik enam pädev seda tulu maksustama, vähemalt juhul, kui ta on sõlminud liikmesriigiga, kuhu maksukohustuslane oma elukoha üle viis, topeltmaksustamise vältimise lepingu, mille kohaselt kuulub pension ja muu sarnane tulu maksustamisele üksnes soodustatud isiku elukohaliikmesriigis (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Taani, punkt 72).

39

Samas ei kahjusta see, et kogumispensionikonto avatakse finantsasutuses, mis asub muus liikmesriigis kui Belgia Kuningriik, iseenesest vaidlusaluse maksusüsteemi ühtsust. Nimelt ei takista miski viimati nimetatud liikmesriiki kasutamast oma pädevust maksustada tulu, mida teises liikmesriigis asuv kogumispensionifond maksab maksukohustuslasele, kes elab tulu saamise ajal endiselt Belgias, tasuna nende sissemaksete eest, mille osas lubati maksu vähendada (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Taani, punkt 73).

40

Järelikult ei saa vajadusega tagada maksusüsteemi ühtsus põhjendada vaidlusalust korda, mis ei luba ühelgi juhul vähendada sellisest kogumispensionifondist tehtud maksetelt tasumisele kuuluvat maksu, mille valitseja on finantsasutus, mis asub muus liikmesriigis kui Belgia Kuningriik.

41

Teiseks püüdis Belgia Kuningriik kõne all olevat korda põhjendada vajadusega tagada tõhus maksukontroll.

42

Selles küsimuses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et põhivabaduste piiramist võib õigustada vajadusega tagada maksukontrolli tõhusus (eespool viidatud 6. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. Belgia, punkt 51).

43

Tuleb meenutada, et liikmesriik võib tugineda nõukogu direktiivile 77/799 selleks, et saada teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt mis tahes teavet, mis võimaldab tal õigesti kindlaks määrata nimetatud direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude suuruse (vt 19. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-540/07: komisjon vs. Itaalia, EKL 2009, lk I-10983, punkt 60).

44

Lisaks ei takista miski Belgia maksuhaldurit nõudmast maksukohustuslaselt tõendeid, mida maksuhaldur peab vajalikuks selleks, et asjaomaste maksude suurust õigesti kindlaks määrata, ja olukorrast olenevalt võib ta taotletud maksusoodustuse andmisest keelduda, kui neid tõendeid ei esitata (vt selle kohta 11. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-451/05: ELISA, EKL 2007, lk I-8251, punkt 95, ja eespool viidatud 6. juuni 2013. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, punkt 54).

45

Neil asjaoludel ei saa nõustuda sellega, et arutusel olevat korda saab põhjendada vajadusega tagada tõhus maksukontroll.

46

Lisaks ei saa Belgia Kuningriik õigustatult tugineda sellele, et ta kaitseb seoses maksupettuste vastu võitlemise eesmärki teeniva tõhusa maksukontrolli tagamisega hoiustajate huvi, et neile oleks garanteeritud tasumisele kuuluva pensioni maksmine (vt analoogia alusel 13. märtsi 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑248/06: komisjon vs. Hispaania, punkt 34, ja 5. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑318/10: SIAT, punkt 44), mitte maksukohustuslaste huve.

47

Kuna sellist kaitset võib pidada üldisest huvist tulenevaks ülekaalukaks põhjuseks, mis seisneb tarbijakaitses, siis tuleb märkida, et Belgia Kuningriik ei ole tõendanud, et kõnesolevad õigusnormid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamise tagamiseks.

48

Selles küsimuses ei ole Belgia Kuningriik kostja vastuses tõendanud, et tarbijate kaitsmiseks ei ole muid vahendeid kui see, et ühegi teises liikmesriigis asuvale finantsasutustele või seal valitsetavale fondile tehtud makse suhtes ei ole lubatud kohaldada kogumispensionile ette nähtud maksusoodustust.

49

Neil asjaoludel ei saa nõustuda maksukohustuslaste kaitsest tuleneva põhjendusega.

50

Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et teenuste osutamise vabaduse piirangut, mille arutusel olev kord kaasa toob, ei saa põhjendada Belgia Kuningriigi esitatud eesmärkidega.

51

Kuna vaidlusalused õigusnormid on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu teenuste osutamise vabadust käsitlevate sätetega, ei ole nimetatud õigusnorme vaja eraldi uurida lähtuvalt ELTL artiklist 63, mis käsitleb kapitali vaba liikumist (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Taani, punkt 76, ja eespool viidatud 6. juuni 2013. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, punkt 74).

52

Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kuna Belgia Kuningriik on kehtestanud ja kehtima jätnud maksusoodustuse, mis kuulub kogumispensioni sissemaksetele kohaldamisele üksnes siis, kui maksed tehakse Belgias asuvale finantsasutusele või fondile, on ta rikkunud ELTL artiklist 56 tulenevaid kohustusi.

53

Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Belgia Kuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab: