Kohtuasi C-275/12

Samantha Elrick

versus

Bezirksregierung Köln

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Hannover)

„Liidu kodakondsus — ELTL artiklid 20 ja 21 — Õigus vabalt liikuda ja riigis elada — Liikmesriigi kodanik — Õppimine teises liikmesriigis — Õppetoetus — Tingimused — Õpe, mis kestab vähemalt kaks aastat — Kutsehariduse omandamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 24. oktoober 2013

1. Liidu kodakondsus – Asutamislepingu sätted – Isikuline kohaldamisala – Liikmesriigi kodanik, kes õpib teises liikmesriigis – Hõlmamine – Mõju – Liidu kodakondsusega seotud õiguste kasutamine

   (ELTL artikli 6 punkt e, artiklid 20 ja 21 ning artikli 165 lõige 1)

2. Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Liikmesriigi kodanikest õpilastele teises liikmesriigis õppimiseks antav õppetoetus – Teises liikmesriigis õppimiseks õppetoetuse andmise seadmine sõltuvusse tingimusest, et õpe kestaks vähemalt kaks aastat – Võimalus saada õppetoetust seda toetust maksvas liikmesriigis kursuse läbimiseks, mis kestab vähem kui kaks aastat – Lubamatus – Õigustatus – Puudumine

   (ELTL artiklid 20 ja 21)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 18–24)

2.  ELTL artikleid 20 ja 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis seavad õppetoetuse andmise selle liikmesriigi kodanikule, kelle elukoht on selles riigis ja kes soovib õppida teises liikmesriigis, sõltuvusse tingimusest, et see õpe annaks kutsehariduse, mis vastaks toetust maksvas liikmesriigis asuvates kutsekeskkoolides vähemalt kahe aasta jooksul omandatavale haridusele, olgugi et asjaomasele isikule oleks tema konkreetses olukorras makstud õppetoetust, kui ta oleks otsustanud läbida vähem kui kaks aastat kestva õppe viimati nimetatud liikmesriigis, mis oleks samaväärne õppega, mida ta soovis läbida teises liikmesriigis.

   Selliste õigusnormide puhul on nimelt tegemist piiranguga ELTL artikli 21 tähenduses, kui võtta arvesse seda, kuidas selle vabaduse kasutamine võib mõjutada õppetoetuse saamise õigust.

   Aluslepinguga tagatud põhivabadust piiravad õigusnormid on aga liidu õiguse seisukohalt õigustatud üksnes juhul, kui need põhinevad objektiivsetel, asjaomaste isikute kodakondsusest sõltumatutel üldise huviga seotud kaalutlustel ja on proportsionaalsed siseriikliku õigusega taotletava legitiimse eesmärgi suhtes.

   Seda silmas pidades ei ole kaheaastase kestuse nõue ilmselgelt kuidagi seotud valitud õppe tasemega ja seega puudub igasugune seos kõnealuste õigusnormide väidetava eesmärgiga. Sellise kestuse nõude kehtestamine näib nimelt olevat vastuoluline ning seda ei saa pidada saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalseks.

   (vt punktid 28–30, 32–34 ja resolutsioon)

Kohtuasi C-275/12

Samantha Elrick

versus

Bezirksregierung Köln

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Hannover)

„Liidu kodakondsus — ELTL artiklid 20 ja 21 — Õigus vabalt liikuda ja riigis elada — Liikmesriigi kodanik — Õppimine teises liikmesriigis — Õppetoetus — Tingimused — Õpe, mis kestab vähemalt kaks aastat — Kutsehariduse omandamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 24. oktoober 2013

1. Liidu kodakondsus — Asutamislepingu sätted — Isikuline kohaldamisala — Liikmesriigi kodanik, kes õpib teises liikmesriigis — Hõlmamine — Mõju — Liidu kodakondsusega seotud õiguste kasutamine

   (ELTL artikli 6 punkt e, artiklid 20 ja 21 ning artikli 165 lõige 1)

2. Liidu kodakondsus — Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil — Liikmesriigi kodanikest õpilastele teises liikmesriigis õppimiseks antav õppetoetus — Teises liikmesriigis õppimiseks õppetoetuse andmise seadmine sõltuvusse tingimusest, et õpe kestaks vähemalt kaks aastat — Võimalus saada õppetoetust seda toetust maksvas liikmesriigis kursuse läbimiseks, mis kestab vähem kui kaks aastat — Lubamatus — Õigustatus — Puudumine

   (ELTL artiklid 20 ja 21)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 18–24)

2.  ELTL artikleid 20 ja 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis seavad õppetoetuse andmise selle liikmesriigi kodanikule, kelle elukoht on selles riigis ja kes soovib õppida teises liikmesriigis, sõltuvusse tingimusest, et see õpe annaks kutsehariduse, mis vastaks toetust maksvas liikmesriigis asuvates kutsekeskkoolides vähemalt kahe aasta jooksul omandatavale haridusele, olgugi et asjaomasele isikule oleks tema konkreetses olukorras makstud õppetoetust, kui ta oleks otsustanud läbida vähem kui kaks aastat kestva õppe viimati nimetatud liikmesriigis, mis oleks samaväärne õppega, mida ta soovis läbida teises liikmesriigis.

   Selliste õigusnormide puhul on nimelt tegemist piiranguga ELTL artikli 21 tähenduses, kui võtta arvesse seda, kuidas selle vabaduse kasutamine võib mõjutada õppetoetuse saamise õigust.

   Aluslepinguga tagatud põhivabadust piiravad õigusnormid on aga liidu õiguse seisukohalt õigustatud üksnes juhul, kui need põhinevad objektiivsetel, asjaomaste isikute kodakondsusest sõltumatutel üldise huviga seotud kaalutlustel ja on proportsionaalsed siseriikliku õigusega taotletava legitiimse eesmärgi suhtes.

   Seda silmas pidades ei ole kaheaastase kestuse nõue ilmselgelt kuidagi seotud valitud õppe tasemega ja seega puudub igasugune seos kõnealuste õigusnormide väidetava eesmärgiga. Sellise kestuse nõude kehtestamine näib nimelt olevat vastuoluline ning seda ei saa pidada saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalseks.

   (vt punktid 28–30, 32–34 ja resolutsioon)