Kohtuasi C‑274/12 P
Telefónica SA
versus
Euroopa Komisjon
„Apellatsioonkaebus — Tühistamishagi — ELTL artikli 263 neljas lõik — Õigus õiguskaitsevahendile — Õigus esitada hagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Neid isiklikult puudutav akt — Üldkohaldatav akt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid — Otsus, millega tunnistatakse riigiabi kava ühisturuga kokkusobimatuks — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 19. detsember 2013
Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatavad aktid, mis sisaldavad või ei sisalda rakendusmeetmeid – Mõiste – Nende aktide peale edasikaebuse esitamise võimalus – Tingimused õigusvastasuse hindamiseks hagi või kehtivuse hindamiseks eelotsusetaotluse esitamiseks
(ELL artikkel 19, ELTL artikli 263 neljas lõik, artiklid 267 ja 277 ning artikli 288 neljas lõik)
Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Rakendusmeetmeid sisaldav õigusakt – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse sektoriaalne riigiabi kava ühisturuga kokkusobimatuks – Liidu kohtule esitatud hagi vastuvõetamatus – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kohustus kasutada nende meetmete vaidlustamisel siseriiklikke õiguskaitsevahendeid
(ELTL artikli 263 neljas lõik, artikkel 267 ja artikli 288 neljas lõik)
Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklikult puudutav üldakt – Tingimused – Komisjoni otsus, millega keelatakse sektoriaalne abikava – Et otsus puudutaks ettevõtjat isiklikult, ei piisa sellest, et ta üksnes kuulub vastavasse sektorisse
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
Põhiõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Liidu aktide õiguspärasuse kontroll – Üksikasjalikud eeskirjad – Selle õiguse kaitse liidu kohtu või siseriikliku kohtu poolt, vastavalt vaidlustatud akti õiguslikule vormile – Võimalus esitada kehtivuse hindamiseks tühistamishagi või eelotsusetaotlus
(ELL artikkel 19, ELTL artikli 263 neljas lõik, artiklid 267 ja 277)
Mõistet „üldkohaldatav akt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid” ELTL artikli 263 neljanda lõigu lõpuosa tähenduses tuleb tõlgendada kooskõlas selle sätte eesmärgiga, mis seisneb selles – nagu nähtub ka sätte tekkeloost –, et vältida olukorda, kus isik peab käituma õigusvastaselt, et saada seejärel võimalus kohtusse pöörduda. Kui üldkohaldatav akt mõjutab otseselt füüsilise või juriidilise isiku õiguslikku olukorda, ilma selleks rakendusmeetmeid vajamata, võib isikult võtta tõhusa kohtuliku kaitse see, kui tal puudub võimalus esitada hagi otse liidu kohtule, et vaidlustada selle üldkohaldatava akti õiguspärasus.
Esiteks, kui üldkohaldatav akt sisaldab rakendusmeetmeid, on liidu õiguskorra säilitamise kohtulik kontroll tagatud sõltumatult küsimusest, kas need meetmed kehtestab liit või liikmesriigid. Füüsilised või juriidilised isikud, kes ei saa ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimustest tulenevalt vaidlustada otse liidu kohtus liidu üldkohaldatavaid akte, on nende suhtes nimetatud aktide kohaldamise eest kaitstud võimalusega vaidlustada nendes aktides sisalduvaid rakendusmeetmeid. Kui selliste aktide rakendamine kuulub liidu institutsioonide, organite või asutuste pädevusse, võivad füüsilised või juriidilised isikud esitada ELTL artikli 263 neljandas lõigus toodud tingimustel nende rakendusaktide peale hagi otse liidu kohtutele ning nad võivad hagi põhjendamisel tugineda ELTL artikli 277 kohaselt asjaomase alusakti ebaseaduslikkusele. Kui nende õigusaktide kohaldamine kuulub liikmesriikide pädevusse, võivad need isikud tugineda asjaomase alusakti kehtetusele siseriiklikus kohtus ning paluda viimasel pöörduda ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtu poole eelotsuse küsimustega.
Teiseks tuleb selleks, et hinnata, kas üldkohaldatav akt sisaldab rakendusmeetmeid, võtta aluseks sellise isiku seisund, kes tugineb õigusele esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu lõpuosa alusel. Seega ei ole oluline, kas vaidlusalune akt sisaldab rakendusmeetmeid teiste õigussubjektide suhtes.
Kolmandaks tuleb seda hinnates, kas vaidlustatud õigusakt sisaldab rakendusmeetmeid, juhinduda üksnes hagi esemest, ja juhul kui hageja palub akti tühistada vaid osaliselt, tuleb arvesse võtta üksnes rakendusmeetmed, mida see osa aktist sisaldab.
(vt punktid 27–31 ja 56–58)
Komisjoni otsust, millega tunnistatakse riigiabi kava ühisturuga osaliselt kokkusobimatuks ja mis sisaldab rakendusmeetmeid, võib vaidlustada siseriiklikus kohtus, kui otsus on adresseeritud üksnes asjaomasele liikmesriigile ja kui otsus ei määratle iga maksumaksja jaoks sellise tuvastamise erilisi tagajärgi, mis saavad konkreetse kuju vaidlustatavates haldusaktides. Eeltoodust tuleneb, et kui ettevõtja, keda selline otsus puudutab ja kes ei saa ELTL artikli 263 neljandas lõigus toodud vastuvõetavuse tingimustest tulenevalt seda otsust otse liidu kohtus vaidlustada, võib ta siiski tugineda selle otsuse kehtetusele siseriiklikes kohtutes ja paluda neil esitada ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused, eelkõige siis, kui ta vaidlustab nendes kohtutes haldusakti, mis keelab tal kasutamast asjaomases kavas ette nähtud soodustust.
(vt punktid 34–36, 58 ja 59)
Teisi isikuid kui otsuse adressaate puudutab otsus isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu esimese lauseosa tähenduses vaid siis, kui see otsus mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga. Võimalus vaidlusaluse meetme vastuvõtmisel enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arvu ja isegi neid isikuid, kellele meedet kohaldatakse, ei tähenda mingil moel, et meede neid subjekte isiklikult puudutab, kui seda kohaldatakse vaidlusaluse aktiga määratletud õiguslikult või faktiliselt objektiivse olukorra alusel. Sellises olukorras ei saa põhimõtteliselt olla vastuvõetav ettevõtja poolt esitatud hagi komisjoni sellise otsuse tühistamiseks, millega keelatakse abikava, kui see otsus puudutab teda vaid põhjusel, et ta kuulub vastavasse sektorisse ja ta võib selle kava alusel toetust saada.
(vt punktid 46, 47 ja 49)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 56, 57 ja 59)
Kohtuasi C‑274/12 P
Telefónica SA
versus
Euroopa Komisjon
„Apellatsioonkaebus — Tühistamishagi — ELTL artikli 263 neljas lõik — Õigus õiguskaitsevahendile — Õigus esitada hagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Neid isiklikult puudutav akt — Üldkohaldatav akt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid — Otsus, millega tunnistatakse riigiabi kava ühisturuga kokkusobimatuks — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 19. detsember 2013
Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Üldkohaldatavad aktid, mis sisaldavad või ei sisalda rakendusmeetmeid — Mõiste — Nende aktide peale edasikaebuse esitamise võimalus — Tingimused õigusvastasuse hindamiseks hagi või kehtivuse hindamiseks eelotsusetaotluse esitamiseks
(ELL artikkel 19, ELTL artikli 263 neljas lõik, artiklid 267 ja 277 ning artikli 288 neljas lõik)
Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Rakendusmeetmeid sisaldav õigusakt — Komisjoni otsus, millega tunnistatakse sektoriaalne riigiabi kava ühisturuga kokkusobimatuks — Liidu kohtule esitatud hagi vastuvõetamatus — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Kohustus kasutada nende meetmete vaidlustamisel siseriiklikke õiguskaitsevahendeid
(ELTL artikli 263 neljas lõik, artikkel 267 ja artikli 288 neljas lõik)
Tühistamishagi — Füüsilised või juriidilised isikud — Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid — Isiklikult puudutav üldakt — Tingimused — Komisjoni otsus, millega keelatakse sektoriaalne abikava — Et otsus puudutaks ettevõtjat isiklikult, ei piisa sellest, et ta üksnes kuulub vastavasse sektorisse
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
Põhiõigused — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Liidu aktide õiguspärasuse kontroll — Üksikasjalikud eeskirjad — Selle õiguse kaitse liidu kohtu või siseriikliku kohtu poolt, vastavalt vaidlustatud akti õiguslikule vormile — Võimalus esitada kehtivuse hindamiseks tühistamishagi või eelotsusetaotlus
(ELL artikkel 19, ELTL artikli 263 neljas lõik, artiklid 267 ja 277)
Mõistet „üldkohaldatav akt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid” ELTL artikli 263 neljanda lõigu lõpuosa tähenduses tuleb tõlgendada kooskõlas selle sätte eesmärgiga, mis seisneb selles – nagu nähtub ka sätte tekkeloost –, et vältida olukorda, kus isik peab käituma õigusvastaselt, et saada seejärel võimalus kohtusse pöörduda. Kui üldkohaldatav akt mõjutab otseselt füüsilise või juriidilise isiku õiguslikku olukorda, ilma selleks rakendusmeetmeid vajamata, võib isikult võtta tõhusa kohtuliku kaitse see, kui tal puudub võimalus esitada hagi otse liidu kohtule, et vaidlustada selle üldkohaldatava akti õiguspärasus.
Esiteks, kui üldkohaldatav akt sisaldab rakendusmeetmeid, on liidu õiguskorra säilitamise kohtulik kontroll tagatud sõltumatult küsimusest, kas need meetmed kehtestab liit või liikmesriigid. Füüsilised või juriidilised isikud, kes ei saa ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimustest tulenevalt vaidlustada otse liidu kohtus liidu üldkohaldatavaid akte, on nende suhtes nimetatud aktide kohaldamise eest kaitstud võimalusega vaidlustada nendes aktides sisalduvaid rakendusmeetmeid. Kui selliste aktide rakendamine kuulub liidu institutsioonide, organite või asutuste pädevusse, võivad füüsilised või juriidilised isikud esitada ELTL artikli 263 neljandas lõigus toodud tingimustel nende rakendusaktide peale hagi otse liidu kohtutele ning nad võivad hagi põhjendamisel tugineda ELTL artikli 277 kohaselt asjaomase alusakti ebaseaduslikkusele. Kui nende õigusaktide kohaldamine kuulub liikmesriikide pädevusse, võivad need isikud tugineda asjaomase alusakti kehtetusele siseriiklikus kohtus ning paluda viimasel pöörduda ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtu poole eelotsuse küsimustega.
Teiseks tuleb selleks, et hinnata, kas üldkohaldatav akt sisaldab rakendusmeetmeid, võtta aluseks sellise isiku seisund, kes tugineb õigusele esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu lõpuosa alusel. Seega ei ole oluline, kas vaidlusalune akt sisaldab rakendusmeetmeid teiste õigussubjektide suhtes.
Kolmandaks tuleb seda hinnates, kas vaidlustatud õigusakt sisaldab rakendusmeetmeid, juhinduda üksnes hagi esemest, ja juhul kui hageja palub akti tühistada vaid osaliselt, tuleb arvesse võtta üksnes rakendusmeetmed, mida see osa aktist sisaldab.
(vt punktid 27–31 ja 56–58)
Komisjoni otsust, millega tunnistatakse riigiabi kava ühisturuga osaliselt kokkusobimatuks ja mis sisaldab rakendusmeetmeid, võib vaidlustada siseriiklikus kohtus, kui otsus on adresseeritud üksnes asjaomasele liikmesriigile ja kui otsus ei määratle iga maksumaksja jaoks sellise tuvastamise erilisi tagajärgi, mis saavad konkreetse kuju vaidlustatavates haldusaktides. Eeltoodust tuleneb, et kui ettevõtja, keda selline otsus puudutab ja kes ei saa ELTL artikli 263 neljandas lõigus toodud vastuvõetavuse tingimustest tulenevalt seda otsust otse liidu kohtus vaidlustada, võib ta siiski tugineda selle otsuse kehtetusele siseriiklikes kohtutes ja paluda neil esitada ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused, eelkõige siis, kui ta vaidlustab nendes kohtutes haldusakti, mis keelab tal kasutamast asjaomases kavas ette nähtud soodustust.
(vt punktid 34–36, 58 ja 59)
Teisi isikuid kui otsuse adressaate puudutab otsus isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu esimese lauseosa tähenduses vaid siis, kui see otsus mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga. Võimalus vaidlusaluse meetme vastuvõtmisel enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arvu ja isegi neid isikuid, kellele meedet kohaldatakse, ei tähenda mingil moel, et meede neid subjekte isiklikult puudutab, kui seda kohaldatakse vaidlusaluse aktiga määratletud õiguslikult või faktiliselt objektiivse olukorra alusel. Sellises olukorras ei saa põhimõtteliselt olla vastuvõetav ettevõtja poolt esitatud hagi komisjoni sellise otsuse tühistamiseks, millega keelatakse abikava, kui see otsus puudutab teda vaid põhjusel, et ta kuulub vastavasse sektorisse ja ta võib selle kava alusel toetust saada.
(vt punktid 46, 47 ja 49)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 56, 57 ja 59)