Kohtuasi C-259/12

Teritorialna direktsia na Natsionalnata agentsia za prihodite – Plovdiv

versus

Rodopi-M 91 OOD

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Plovdiv)

„Maksustamine — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtted — Arve tühistamise hilinenud kajastamine ja deklareerimine — Rikkumise heastamine — Maksu tasumine — Riigieelarve — Kahju puudumine — Halduskaristus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kaheksas koda), 20. juuni 2013

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse – Küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud

   (ELTL artikkel 267)

2. Liikmesriigid – Endiselt liikmesriikidele kuuluv pädevus – Karistused käibemaksu valdkonnas – Kohustus teostada seda pädevust liidu õigust ja selle üldpõhimõtteid järgides

3. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Neutraalse maksustamise põhimõte – Ulatus – Liikmesriigi karistus maksukohustuslasele, kes ei täitnud ettenähtud tähtajaks raamatupidamises kajastamise kohustust – Rikkumise heastamine – Maksu tasumine – Lubatavus – Teatud asjaolude hindamine siseriikliku kohtu poolt direktiivi 2006/112 artiklite 242 ja 273 ning proportsionaalsuse põhimõtte alusel

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artiklid 242 ja 273)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 27)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 31)

3.  Neutraalse maksustamise põhimõttega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi maksuhaldur määrab maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud siseriiklikes õigusnormides ettenähtud tähtajaks kohustust kajastada enda raamatupidamises ja deklareerida asjaolusid, mis mõjutavad selle käibemaksu arvestamist, mille tasumiseks ta on kohustatud, rahatrahvi tähtajaks tasumata jäänud käibemaksu summas, kui maksukohustuslane on rikkumise hiljem heastanud ja tasunud kogu võlgnetava maksusumma ja sellelt arvestatud intressi. Siseriiklik kohus peab direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 242 ja 273 arvesse võttes hindama, kas põhikohtuasja asjaoludel, eelkõige arvestades rikkumise kõrvaldamise aega, rikkumise raskust ja võimaliku maksupettuse toimepanemist või kehtivast seadusandlusest kõrvalehoidumist maksukohustuslase poolt, ei ületa määratud trahvi suurus seda, mis on vajalik käibemaksu nõuetekohase kogumise ning maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmise eesmärkide saavutamiseks.

   Nimelt ei tohi õigussubjektid kasutada liidu õigusnorme ära pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Siiski tuleb rõhutada, et käibemaksu hilinenud tasumist ei saa iseenesest käsitada maksupettusena.

   (vt punktid 41–43 ja resolutsioon)