Kohtuasi C-86/12
Adzo Domenyo Alokpa jt
versus
Ministre du Travail, de l’Emploi et de l’Immigration
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative (Luxembourg))
„Liidu kodakondsus — ELTL artiklid 20 ja 21 — Direktiiv 2004/38/EÜ — Kolmanda riigi kodaniku, kes on liidu kodanikest väikelaste üleneja lähisugulane, elamisõigus — Liidu kodanikud, kes on sündinud muus liikmesriigis kui liikmesriik, mille kodakondsus neil on, ning kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda — Põhiõigused”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 10. oktoober 2013
Liidu kodakondsus – Aluslepingu sätted – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Alaealised liidu kodanikud, kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabale liikumisele, kes on alati elanud oma elukoha liikmesriigis ja kellel on teise liikmesriigi kodakondsus – Liikmesriigi keeldumine andmast elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, kes on nimetatud liidu kodanike lapsevanem – Lubatavus – Kohustus täita elukoha liikmesriigis piisavate vahendite ja üldise ravikindlustuse omamise tingimus
(ELTL artiklid 20 ja 21; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 7 lõige 1)
Liidu kodakondsus – Aluslepingu sätted – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Alaealised liidu kodanikud, kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabale liikumisele, kes on alati elanud oma elukoha liikmesriigis ja kellel on teise liikmesriigi kodakondsus – Liikmesriigi keeldumine andmast elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, kes on nimetatud liidu kodanike lapsevanem – Lubatavus – Tingimus – Keeldumine, millega nende kodanike jaoks ei kaasne ilmajäämine võimalusest reaalselt kasutada põhilisi õigusi, mida liidu kodaniku staatus neile annab
(ELTL artikkel 20)
ELTL artikleid 20 ja 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast oma territooriumil elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, isegi kui viimase ainuülalpidamisel on tema väikesed lapsed, kes on liidu kodanikud ja kes on temaga koos selles liikmesriigis elanud oma sünnist saati, ilma et neil oleks selle sama riigi kodakondsus ja ilma et nad oleks kasutanud oma õigust vabale liikumisele, kui need liidu kodanikud ei vasta direktiivis 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ette nähtud tingimustele. Viimatinimetatud direktiivi artikli 7 lõike 1 punkti b, mis näeb ette, et niisugustel liidu kodanikel peavad olema piisavad vahendid ning üldine ravikindlustus, tuleb muidugi tõlgendada nii, et selle kohaselt piisab, kui liikmesriigi kodanikul on kõnesolevad vahendid, ilma et selles sättes oleks esitatud mingeid nõudmisi vahendite päritolu suhtes, kusjuures need vahendid võib tagada muu hulgas kolmanda riigi kodanik, kes on asjaomaste väikelastest kodanike lapsevanem. Kui aga direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, siis tuleb ELTL artiklit 21 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui lapsevanemale keeldutakse andmast elamisõigust tema elukoha liikmesriigis.
(vt punktid 27, 29–31, 36 ja resolutsioon)
Mis puudutab ELTL artiklit 20, siis esineb väga erilisi olukordi, kus vaatamata sellele, et kolmandate riikide kodanike elamisõigust käsitlev teisene õigus ei ole kohaldatav ja asjaomane liidu kodanik ei saa kasutada liikumisvabadust, ei saa erandkorras keelduda andmast elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, kes on liikmesriigi kodaniku pereliige, kuna muidu kaotaks sellele liikmesriigi kodanikule kuuluv liidu kodakondsus oma kasuliku mõju, sest sellise keeldumise tagajärjena on see kodanik tegelikult kohustatud lahkuma kogu liidu territooriumilt, mille tagajärjel jääb liidu kodanik ilma võimalusest reaalselt kasutada põhilisi õigusi, mida liidu kodaniku staatus talle annab. Samas võib kolmanda riigi kodanikul, kelle ainuülalpidamisel on tema väikesed lapsed, kes on liidu kodanikud ja kes on temaga koos selles liikmesriigis elanud oma sünnist saati, ilma et neil oleks selle sama riigi kodakondsus, olla tuletatud õigus nendega koos olla ja nendega koos elada selles liikmesriigis, mille kodakondsus neil on. Sellest tuleneb põhimõtteliselt, et nende liidu kodanike elukoha liikmesriigi ametiasutuste poolt nende kolmanda riigi kodanikust vanemale elamisõiguse andmata jätmise tagajärjel ei tohi tekkida viimase lastel kohustust lahkuda kogu liidu territooriumilt.
(vt punktid 32, 34 ja 35)
Kohtuasi C-86/12
Adzo Domenyo Alokpa jt
versus
Ministre du Travail, de l’Emploi et de l’Immigration
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative (Luxembourg))
„Liidu kodakondsus — ELTL artiklid 20 ja 21 — Direktiiv 2004/38/EÜ — Kolmanda riigi kodaniku, kes on liidu kodanikest väikelaste üleneja lähisugulane, elamisõigus — Liidu kodanikud, kes on sündinud muus liikmesriigis kui liikmesriik, mille kodakondsus neil on, ning kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda — Põhiõigused”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 10. oktoober 2013
Liidu kodakondsus — Aluslepingu sätted — Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil — Direktiiv 2004/38 — Alaealised liidu kodanikud, kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabale liikumisele, kes on alati elanud oma elukoha liikmesriigis ja kellel on teise liikmesriigi kodakondsus — Liikmesriigi keeldumine andmast elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, kes on nimetatud liidu kodanike lapsevanem — Lubatavus — Kohustus täita elukoha liikmesriigis piisavate vahendite ja üldise ravikindlustuse omamise tingimus
(ELTL artiklid 20 ja 21; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 7 lõige 1)
Liidu kodakondsus — Aluslepingu sätted — Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil — Alaealised liidu kodanikud, kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabale liikumisele, kes on alati elanud oma elukoha liikmesriigis ja kellel on teise liikmesriigi kodakondsus — Liikmesriigi keeldumine andmast elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, kes on nimetatud liidu kodanike lapsevanem — Lubatavus — Tingimus — Keeldumine, millega nende kodanike jaoks ei kaasne ilmajäämine võimalusest reaalselt kasutada põhilisi õigusi, mida liidu kodaniku staatus neile annab
(ELTL artikkel 20)
ELTL artikleid 20 ja 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast oma territooriumil elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, isegi kui viimase ainuülalpidamisel on tema väikesed lapsed, kes on liidu kodanikud ja kes on temaga koos selles liikmesriigis elanud oma sünnist saati, ilma et neil oleks selle sama riigi kodakondsus ja ilma et nad oleks kasutanud oma õigust vabale liikumisele, kui need liidu kodanikud ei vasta direktiivis 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ette nähtud tingimustele. Viimatinimetatud direktiivi artikli 7 lõike 1 punkti b, mis näeb ette, et niisugustel liidu kodanikel peavad olema piisavad vahendid ning üldine ravikindlustus, tuleb muidugi tõlgendada nii, et selle kohaselt piisab, kui liikmesriigi kodanikul on kõnesolevad vahendid, ilma et selles sättes oleks esitatud mingeid nõudmisi vahendite päritolu suhtes, kusjuures need vahendid võib tagada muu hulgas kolmanda riigi kodanik, kes on asjaomaste väikelastest kodanike lapsevanem. Kui aga direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, siis tuleb ELTL artiklit 21 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui lapsevanemale keeldutakse andmast elamisõigust tema elukoha liikmesriigis.
(vt punktid 27, 29–31, 36 ja resolutsioon)
Mis puudutab ELTL artiklit 20, siis esineb väga erilisi olukordi, kus vaatamata sellele, et kolmandate riikide kodanike elamisõigust käsitlev teisene õigus ei ole kohaldatav ja asjaomane liidu kodanik ei saa kasutada liikumisvabadust, ei saa erandkorras keelduda andmast elamisõigust kolmanda riigi kodanikule, kes on liikmesriigi kodaniku pereliige, kuna muidu kaotaks sellele liikmesriigi kodanikule kuuluv liidu kodakondsus oma kasuliku mõju, sest sellise keeldumise tagajärjena on see kodanik tegelikult kohustatud lahkuma kogu liidu territooriumilt, mille tagajärjel jääb liidu kodanik ilma võimalusest reaalselt kasutada põhilisi õigusi, mida liidu kodaniku staatus talle annab. Samas võib kolmanda riigi kodanikul, kelle ainuülalpidamisel on tema väikesed lapsed, kes on liidu kodanikud ja kes on temaga koos selles liikmesriigis elanud oma sünnist saati, ilma et neil oleks selle sama riigi kodakondsus, olla tuletatud õigus nendega koos olla ja nendega koos elada selles liikmesriigis, mille kodakondsus neil on. Sellest tuleneb põhimõtteliselt, et nende liidu kodanike elukoha liikmesriigi ametiasutuste poolt nende kolmanda riigi kodanikust vanemale elamisõiguse andmata jätmise tagajärjel ei tohi tekkida viimase lastel kohustust lahkuda kogu liidu territooriumilt.
(vt punktid 32, 34 ja 35)