7.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 260/18


Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 18. juuli 2013. aasta otsus (Højestereti eelotsusetaotlus — Taani) — Metro Cash & Carry Danmark ApS versus Skatteministeriet

(Kohtuasi C-315/12) (1)

(Aktsiis - Direktiiv 92/12/EMÜ - Artiklid 7 - 9 - Direktiiv 2008/118/EÜ - Artiklid 32–34 - Aktsiisikauba ühendusesisene liikumine - Määrus (EMÜ) nr 3649/92 - Artiklid 1 ja 4 - Lihtsustatud saatedokument - 1. eksemplar - „Cash & carry” tegevus - Ühes liikmesriigis tarbimiseks ringlusse lubatud kaup, mida hoitakse teises liikmesriigis kaubanduslikul eesmärgil, või kaup, mille eraisikud on omandanud enda tarbeks ja mida nad veavad ise - Piiritusjoogid - Kaubasaatjal kontrollimise kohustuse puudumine)

2013/C 260/30

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Højesteret

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Metro Cash & Carry Danmark ApS

Vastustaja: Skatteministeriet

Ese

Eelotsusetaotlus — Højesteret — Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1, ELT eriväljaanne 09/01, lk 176) artikli 7 lõike 4 ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, lk 12), artikli 34 lõike 1 ning komisjoni 17. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3649/92 aktsiisiga maksustatavate lähteliikmesriigis tarbimisse lastud toodete ühendusesisesel liikumisel kasutatava lihtsustatud saatedokumendi kohta (EÜT L 369, lk 17, ELT eriväljaanne 09/01, lk 216) tõlgendamine — Aktsiis — Eraisikute poolt enda tarbeks omandatud kaubad — Ühe liikmesriigi ettevõtja kohustus või kohustuse puudumine tagada, et ta saab lihtsustatud saatedokumendi 1. eksemplari alkoholi müügi eest, mida ta müüb selles liikmesriigis asuvates kauplustes teise liikmesriigi kodanikele, kes sooritavad ostu esitades kliendikaardi, mis on väljastatud ettevõtete nimel, mis asuvad teistes liikmesriikides, ja juhul kui kaardiomanik veab alkohoolsed joogid ise teise liikmesriiki, kus ta elab.

Resolutsioon

1.

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta, muudetud nõukogu 14. detsembri 1992. aasta direktiiviga 92/108/EMÜ, artikleid 7–9, samuti komisjoni 17. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3649/92 aktsiisiga maksustatavate lähteliikmesriigis tarbimisse lastud toodete ühendusesisesel liikumisel kasutatava lihtsustatud saatedokumendi kohta artikleid 1 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et need ei pane sellisele majandustegevust teostavale ettevõtjale, nagu on arutusel põhikohtuasjas, kohustust kontrollida, kas teistest liikmesriikidest pärit ostjad kavatsevad importida aktsiisikauba teise liikmesriiki ja olenevalt olukorrast, kas nad impordivad seda oma tarbeks või kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks.

2.

Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ, artikleid 32–34 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole tehtud sisulisi muudatusi direktiiviga 92/108 muudetud direktiivi 92/12 artiklitesse 7–9, mis sellistel asjaoludel, nagu on arutusel põhikohtuasjas, põhjendaksid teistsugust vastust esimesele küsimusele.

3.

Direktiiviga 92/108 muudetud direktiivi 92/12 artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et selle tähendus võib hõlmata aktsiisikauba ostmist niisugustel asjaoludel, nagu on arutusel põhikohtuasjas, juhul kui kauba soetavad eraisikud oma tarbeks ja veavad seda ise, mida pädevatel siseriiklikel asutustel tuleb üksikjuhtude kaupa kontrollida.


(1)  ELT C 258, 25.8.2012.