|
1.
|
Kuna Prantsuse Vabariik ei ole võtnud meetmeid, mis on vajalikud nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 5 lõikest 4 koostoimes selle direktiivi II lisa punkti A alapunktidega 1–3 ja 5 ning III lisa punkti 1 alapunktidega 1–3 ja punktiga 2 temale tulenevate kõikide nõuete täielikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi, kuivõrd selle direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike normide kohaselt:
|
—
|
ei ole ette nähtud I tüübi väetiste kasutamise keeluaegu suurte sügiskultuuride ja rohumaa puhul, mille külv toimus rohkem kui kuus kuud tagasi;
|
|
—
|
on suurte kevadkultuuride puhul I tüübi väetiste kasutamise keeluaeg ette nähtud ainult juuliks ja augustiks;
|
|
—
|
on suurte sügiskultuuride puhul II tüübi väetiste kasutamise keeld ette nähtud ainult 1. novembrist kuni 15. jaanuarini ning samade kultuuride puhul ei ole III tüübi väetiste kasutamise keeldu pikendatud 15. jaanuarile järgnevale ajale;
|
|
—
|
ei ole suurte kevadkultuuride puhul II tüübi väetiste kasutamise keeldu pikendatud 15. jaanuarile järgnevale ajale;
|
|
—
|
on rohumaa puhul, mille külv toimus rohkem kui kuus kuud tagasi, ette nähtud II tüübi väetiste kasutamise keeld ainult alates 15. novembrist ja ei ole nende rohumaade ja mägiste piirkondade puhul III tüübi väetiste kasutamise keeldu pikendatud kuni veebruari lõpuni;
|
|
—
|
on kuni 1. juulini 2016 ladustamismahu arvutamisel lubatud endiselt lähtuda väetiste kasutamise keeluaegade ajakavast, mis ei vasta nimetatud direktiivi nõuetele;
|
|
—
|
on lubatud ladustada kompaktset põhusõnnikut põllul kümme kuud;
|
|
—
|
ei taga need normid, et põllumajandustootjatel ja kontrolliasutustel oleks võimalik korrektselt arvutada kasutamiseks lubatud lämmastikukogus, et tagada tasakaalustatud väetamine;
|
|
—
|
on lüpsilehmade puhul eritatava lämmastiku väärtused kindlaks määratud eritatud lämmastiku koguse põhjal, mille puhul ei ole võetud arvesse piima tootmise erinevaid koguseid, ja lendumiskoefitsiendi 30 % põhjal;
|
|
—
|
on muude veiste puhul eritatava lämmastiku väärtused kindlaks määratud lendumiskoefitsiendi 30 % põhjal;
|
|
—
|
ei ole sigade puhul kindlaks määratud eritatava lämmastiku väärtusi tahesõnniku jaoks;
|
|
—
|
on kodulindude puhul eritatava lämmastiku väärtused kindlaks määratud lendumiskoefitsiendi 60 % põhjal, mis ei ole õige koefitsient;
|
|
—
|
on lammaste puhul eritatava lämmastiku väärtused kindlaks määratud lendumiskoefitsiendi 30 % põhjal;
|
|
—
|
on kitsede puhul eritatava lämmastiku väärtused kindlaks määratud lendumiskoefitsiendi 30 % põhjal;
|
|
—
|
on hobuste puhul eritatava lämmastiku väärtused kindlaks määratud lendumiskoefitsiendi 30 % põhjal;
|
|
—
|
on küülikute puhul eritatava lämmastiku väärtused kindlaks määratud lendumiskoefitsiendi 60 % põhjal;
|
|
—
|
ei sisalda nimetatud normid õiguskindluse põhimõtte nõuetega kooskõlas olevaid selgeid, täpseid ja objektiivseid kriteeriume seoses väetiste kasutamise tingimustega tugeva kaldega maa-alal, ja
|
|
—
|
on lubatud I ja III tüüpi väetiste kasutamine külmunud maa-alal, I tüüpi väetiste kasutamine lumega kaetud maa-alal, väetiste kasutamine ainult pealispinnal külmunud maa-alal, mis 24 tunni jooksul vaheldumisi külmub ja sulab, ning kompaktse põhusõnniku ja komposteeritud loomasõnniku kasutamine külmunud maa-alal.
|
|