12. detsembril 2011 esitatud hagi — Kreeka Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-632/11)

(2012/C 39/37)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: I. Chalkias, S. Papaϊoannou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada osaliselt või täielikult komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, teatavaks tehtud numbri K(2011) 7105 all ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 270, 15.10.11, lk 33, või muuta seda hagiavalduses osutatud viisil;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Kreeka Vabariik palub oma hagis tühistada komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, teatavaks tehtud numbri K(2011) 7105 all ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 270, 15.10.11, lk 33, osas, mis puudutab Kreeka Vabariigi suhtes kohaldatud finantskorrektsioone seoses otsemaksete kava, viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, destilleerimise ja toetusega teatavatele viinamarjavirde kasutusviisidele.

Otsemaksete kava puudutava korrektsiooni osas väidab hageja esiteks, et finantskorrektsioonide tegemine otsemaksete kava suhtes on õigusvastane, sest: a) finantskorrektsioonide kohaldamine ühise põllumajanduspoliitika esimesel rakendusaastal rikub võrdsuse ja koostöö üldpõhimõtteid; b) puudub kehtiv õiguslik alus dokumendis VI/5530/1997 sisalduvate vanade suuniste kohaldamiseks uue ühise põllumajanduspoliitika ja otsemaksete kava suhtes, või teise võimalusena, et vanade suuniste kohaldamine uue ühise põllumajanduspoliitika suhtes rikub jämedalt proportsionaalsuse põhimõtet.

Teiseks rõhutab hageja, et komisjoni hinnang, mille järgi riikliku reservi jaotamise kriteeriumid ei olnud kooskõlas määruse nr 1782/2003 (1) artikliga 42 ega määruse nr 795/2004 (2) artikliga 21, põhineb nende sätete väärtõlgendusel ja faktilistele asjaoludele antud vääral hinnangul.

Kolmandaks väidab hageja kohaldatud kindla määraga 10 % korrektsiooni osas, et komisjoni tuvastused riikliku reservi jaotamise asjus, mille järgi kogu söödamaad ei ole arvestatud võrdluspindalade/summade hulka ega ka piirkondliku keskmise arvutamisel, ei kujuta endast määruse nr 1290/2005 rikkumisi ning et komisjon kohaldas finantskorrektsioone selle määruse alusel õigusvastaselt. Igal juhul väidab hageja, et komisjon tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse nr 1290/2005 (3) artiklit 31 ja dokumendis VI/5530/1997 sisalduvaid suuniseid, sest a) komisjoni etteheidetest, mis puudutavad riikliku reservi jaotamise kriteeriume, ei tulene — isegi kui need osutuvad tõesteks —, et toetust makstaks isikutele, kel ei ole selleks õigust või et esineks EAGGF-i kahjustamise oht; b) kõnealused etteheited ei käsitle puudulikku aluskontrolli ega õigusta seetõttu kindla määraga 10 % korrektsiooni kohaldamist.

Veinisektori korrektsiooni kohta väidab hageja, et komisjon andis väära hinnangu faktilistele asjaoludele järgmiste seikade osas: istandusregister, destilleerimine ja viinamarjavirde kasutamise toetus, kõrvalsaaduste kohustuslik destilleerimine, viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, mis kooskõlas raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluses kohaldatavaid finantskorrektsioone puudutavate suunistega ilmselgelt ei õigusta 10 % korrektsiooni, mis on ilmselgelt kontrollisüsteemis tuvastatud puudustega ebaproportsionaalne.

---

(1)  Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, lk 1, ELT eriväljaanne 3/40, lk 269).

(2)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 41, lk 1; ELT eriväljaanne 3/44, lk 226).

2 Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).

(3)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).