9.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/26

3. mail 2011 esitatud hagi — Sigma Alimentos Exterior versus komisjon

(Kohtuasi T-239/11)

2011/C 204/47

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Sigma Alimentos Exterior, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: M. Ferre Navarrete)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles tunnistatakse, et Hispaania ettevõtte tulumaksu seaduse konsolideeritud versiooni (TRLIS) artikli 12 lõikes 5 esinevad riigiabi elemendid;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõige 1 osas, milles tunnistatakse, et TRLIS-i artikli 12 lõikes 5 esinevad riigiabi elemendid, kui seda kohaldatakse kontrollosaluste omandamisele;

—

kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 4 osas, kus pannakse kohustus saada abi tagasi nende tehingute pealt, mis tehti enne hagi esemeks oleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva kohtuasja hageja on omandanud osalusi Ameerika Ühendriikides ja Peruus asutatud äriühingutes majandusaastatel 2008–2010, kohaldades kontrollosaluste omandamise käigus tekkinud firmaväärtuse amortiseerimist vastavalt TRLIS-i artikli 12 lõikele 5.

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu vaidlustatud otsuse K(2010) 9566 lõplik, firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel C 45/07 (ex NN 51/2007, ex CP 9/2007), mida Hispaania rakendas (ELT L 135, lk 1). Selle otsuse tulemusel algatas Hispaania maksuamet kontrollimenetlused, et parandada hageja teostatud amortisatsioone.

Oma hagi toetuseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide tugineb sellele, et ei ole täidetud meetme riigiabiks tunnistamiseks vajalikke nõudeid.

—

Hageja väidab sellega seoses, et peamine põhjus, miks käsitletud maksustamiskorda ei saa lugeda riigiabiks, on see, et kõnealune meede ei ole valikuline. Nimelt eksib komisjon, kui ta leiab, et faktiline valikulisus esineb siseriiklike omandamiste eelistamise ja vähemalt 5 % osaluse nõude tõttu. Hageja arvates jõuab komisjon selle järelduseni, jättes arvestamata analüüsi tüübist ja tegevusvaldkondadest, milles tegutsevad seda korda kohaldanud ettevõtjad.

2.

Teine väide tugineb sellele, et vaidlustatud otsust ei ole põhjendatud.

—

Hageja leiab, et igal juhul on ebapiisavad need põhjendused, mille alusel komisjon leiab, et puuduvad otsesed õiguslikud takistused Ameerika Ühendriikides ja Peruus asutatud äriühingute omandamisele.