Kohtuasi T‑384/11

Safa Nicu Sepahan Co.

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

„Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Iraani vastu suunatud piiravad meetmed tuumarelvade leviku tõkestamiseks — Rahaliste vahendite külmutamine — Hindamisviga — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele — Kahju hüvitamise ja intresside nõue”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 25. november 2014

  1. Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste

  2. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Tuumarelvade leviku vastase võitluse raames võetud meetmed – Kontrolli ulatus

    (ELTL artikli 275 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP)

  3. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise hagi tervikuna rahuldamata jätmine

    (ELTL artikli 340 teine lõik)

  4. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Liidu institutsiooni kaalutlusõiguse piiratus või puudumine akti vastuvõtmisel – Lepingutingimuste arvesse võtmise vajadus

    (ELTL artikli 340 teine lõik)

  5. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Isikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Iraani vastu suunatud piiravate meetmete vastuvõtmise tingimused – Hõlmamine

    (ELTL artikli 340 teine lõik; nõukogu määrused nr 961/2010 ja 267/2012)

  6. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Tegelik ja kindel kahju – Tõendamiskoormis

    (ELTL artikli 340 teine lõik)

  7. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Mõiste – Tõendamiskoormis

    (ELTL artikli 340 teine lõik)

  8. Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitatav kahju – Mittevaraline kahju, mis on tekitatud selliste piiravate meetmete avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas, mis kahjustavad sellise üksuse mainet, keda nende meetmetega on silmas peetud – Hõlmamine

    (ELTL artikli 340 teine lõik; nõukogu määrused nr 961/2010 ja 267/2012)

  9. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastase aktiga tekitatud tegelik ja kindel kahju – Piiravate meetmete vastuvõtmisega tekitatud mittevaraline kahju – Sellise vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju piisavat hüvitamist

    (ELTL artikli 340 teine lõik; nõukogu määrused nr 961/2010 ja 267/2012)

  10. Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitatav kahju – Mõiste – Suhete katkemine tarnijatega – Väljajätmine

    (ELTL artikli 340 teine lõik)

  11. Lepinguväline vastutus – Kahju – Hüvitis – Viivitusintress – Arvutusmeetod

    (ELTL artikli 340 teine lõik)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 30)

  2.  Liidu kohtud peavad vastavalt neile aluslepinguga antud pädevusele tagama põhimõtteliselt täieliku kontrolli kõigi liidu õigusaktide seaduslikkuse üle põhiõiguste seisukohast, mis moodustavad liidu õiguskorra lahutamatu osa. Nende põhiõiguste hulka kuulub muu hulgas õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.

    Kohtuliku kontrolli tõhusus, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, nõuab eelkõige, et liidu kohus peab veenduma, et asjaomane akt, millel on puudutatud isiku või üksuse jaoks üksikakti tunnused, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See hõlmab selle otsuse aluseks olevates põhjendustes väidetud asjaolude kontrollimist, nii et kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjuste abstraktse tõepärasuse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida on peetud iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud.

    Selleks peab liidu kohus alustama seda kontrolli, nõudes vajaduse korral liidu pädevalt asutuselt selle kontrolli jaoks asjakohaste konfidentsiaalsete või mittekonfidentsiaalsete andmete või tõendite esitamist. Nimelt peab vaidlustamise korral tõendama liidu pädev asutus, et puudutatud isiku vastu kasutatud põhjendused on põhjendatud, mitte puudutatud isik ise ei pea vastupidi tõendama, et need põhjendused on alusetud.

    (vt punktid 32–36)

  3.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 47 ja 48)

  4.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 50–55)

  5.  Kuigi määruse nr 961/2010 ja määruse nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, peamine eesmärk on võimaldada nõukogul tuumarelvade leviku ja selle rahastamise takistamiseks kehtestada teatavad piirangud eraõiguslike isikute õigustele, siis sätted, kus on ammendavalt loetletud tingimused, millal niisugused piirangud on lubatud, seavad peamiseks eesmärgiks hoopis kaitsta asjassepuutuvate eraõiguslike isikute õigusi, piirates nende piiravate meetmete kohaldamist, ulatust või tugevust, mida neile võidakse seaduslikult kohaldada.

    Sellised sätted tagavad nii isikute ja üksuste, kes võivad olla puudutatud, individuaalsete huvide kaitse ning neid tuleb seega lugeda eraõiguslikele isikutele õigusi andvateks õigusnormideks. Kui vaadeldavad sisulised tingimused ei ole täidetud, on puudutatud isikul või üksusel nimelt õigus, et talle asjaomaseid meetmeid ei kohaldataks. Niisugune õigus eeldab tingimata, et eraõiguslik isik, kelle suhtes kehtestatakse piirangud tingimustel, mida ei ole kõnealustes sätetes ette nähtud, võib nõuda hüvitist nende meetmete kahjulike tagajärgede eest, kui osutub tõeks, et nende kehtestamisel rikuti piisavalt selgelt nõukogu kohaldatud alusnorme.

    (vt punktid 56–58)

  6.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 70)

  7.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 71)

  8.  Kui üksusele kohaldatakse piiravaid meetmeid toetuse tõttu, mis ta on väidetavalt andnud tuumarelvade levikule, seostatakse ta avalikult tegevusega, mida loetakse tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, mille tagajärjel tekib tema suhtes hukkamõist ja usaldamatus, mis mõjutab nii tema mainet ja tekitab temale seeläbi mittevaralist kahju.

    Ühest küljest ei puuduta piiravate meetmete tõttu tekkinud hukkamõist ja usaldamatus puudutatud üksuse majanduslikku ja kaubanduslikku võimekust, vaid tema soovi olla seotud tegevusega, mida rahvusvaheline üldsus loeb taunitavaks. Puudutatud üksusele avaldatakse seega mõju nii, et see ületab tema tavapärast majanduslike huvide sfääri. Teisest küljest on vaadeldava üksuse maine kahjustamine seda tõsisem, kui see tuleneb mitte isikliku arvamuse avaldusest, vaid liidu institutsiooni ametlikust seisukohast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja millega kaasnevad kohustuslikud õiguslikud tagajärjed.

    Lisaks moodustab piiravate meetmete avaldamine Euroopa Liidu teatajas osa nende vastuvõtmise menetlusest, võttes nimelt arvesse, et see on tingimuseks nende kehtimisele kolmandate isikute suhtes. Neil asjaoludel ja vastupidi nõukogu väitele ei ole nimetatud meetmete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas selline tingimus, mis võiks katkestada põhjusliku seose asjaomaste piiravate meetmete vastuvõtmise ja jätkamise ning puudutatud üksuse kahjustamise vahel.

    (vt punktid 80 ja 82–84)

  9.  Üksuse nime kande kustutamine nende puudutatud üksuste loetelust, keda seostatakse tuumarelvade levikuga, kujutab endast sellele üksusele tekitatud mittevaralise kahju teatavas vormis hüvitamist, arvestades et akti tühistavas kohtuotsuses on sedastatud, et ta seostati põhjendamatult ja seega õigusvastaselt tuumarelvade levikuga.

    Siiski, juhul kui väide, et hageja on seotud tuumarelvade levikuga, mõjutas selliste kolmandate üksuste käitumist tema suhtes, kes asuvad väljaspool liitu, võib selle üksuse kande tühistamine vähendada väljamõistetava hüvitise summat, kuid mitte täielikult hüvitada tekitatud kahju. Seda mõju ei tasakaalusta täielikult hiljem vaidlustatud aktide õigusvastaseks tunnistamine, kuna piiravate meetmete võtmine üksuse vastu äratab rohkem tähelepanu ja tekitab rohkem reaktsioone, eelkõige väljaspool liitu, kui nende hilisem tühistamine.

    Lisaks on nõukogu poolt puudutatud üksuse vastu esitatud väide eriti tõsine selles osas, milles see seostab tema Iraani tuumarelva leviku alase tegevusega, s.o tegevusega, mis kujutab endast nõukogu arvates ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

    (vt punktid 86–89)

  10.  Seoses liidu lepingu välise vastutusega ei kujuta toodete tarnimisest keeldumine endast iseenesest kahju. See tekib nimelt ainult siis, kui keeldumine mõjutab puudutatud äriühingu majandustulemusi. Sellega on nimelt tegemist, kui äriühing on sunnitud ostma samu tooteid teistelt tarnijatelt tingimustel, mis on vähem soodsad, või kui tarnimisest keeldumise tõttu hilineb klientidega sõlmitud lepingute täitmine ja see tekitab äriühingule rahalisi sanktsioone. Samuti, juhul kui ei ole võimalik leida alternatiivsed tarnijaid, võidakse olemasolevad lepingud üles öelda ja asjaomase äriühingu osalemine käimasolevates hangetes võib olla takistatud

    (vt punkt 110)

  11.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 151)