Kohtuasi T‑319/11
ABN Amro Group NV
versus
Euroopa Komisjon
„Riigiabi — Finantssektor — Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks — ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks — Abi lubatavuse tingimused — Omandamise keeld — Kooskõla komisjoni teatistega, mis puudutavad finantssektorile antavat abi finantskriisi kontekstis — Proportsionaalsus — Võrdne kohtlemine — Hea halduse põhimõte — Põhjendamiskohustus — Omandiõigus”
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 8. aprill 2014
Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid – Siduv mõju – Kohtulik kontroll
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatised 2008/C 270/02, 2009/C 10/03, 2009/C 72/01 ja 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Finantssektorile antav abi finantskriisi kontekstis – Abi piiramine rangelt hädavajaliku miinimumiga – Ettevõtete omandamise keeld – Ulatus ja kestus
(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teatis 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Finantssektorile antav abi finantskriisi kontekstis – Õigus komisjoni otsust kehtetuks tunnistada või muuta
(ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 7; komisjoni teatis 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Ettevõtete omandamise keeld – Proportsionaalsuse põhimõte – Kohtulik kontroll
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatised 2008/C 270/02, 2009/C 10/03, 2009/C 72/01 ja 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi saanud ettevõtja ümberkorraldusmeetmete uurimine – Võrdlus sama sektori teiste ettevõtjate poolt vastu võetud meetmetega – Tõendamiskoormis
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatis 2009/C 195/04)
Euroopa Liidu õigus – Õiguse üldpõhimõtted – Õigus heale haldusele – Kohtuasja materjalide hoolikas ja erapooletu uurimine – Komisjoni otsus riigiabi kohta
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)
Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus abi kokkusobivuse kohta siseturuga – Kokkuvõtlik põhjendus – Lubatavus – Tingimused
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatised 2008/C 270/02, 2009/C 10/03, 2009/C 72/01 ja 2009/C 195/04)
Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, mis on tehtud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus
(ELTL artikkel 296)
Euroopa Liit – Omandi õiguslik režiim – Neutraalsuse põhimõte – Aluslepingute põhieeskirjade kohaldamine – Täpsustamine riigiabi valdkonna sätetega
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikkel 345)
Komisjonil on ELTL artikli 107 lõike 3 rakendamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine tähendab liidu raames elluviidavate keerukate majanduslike ja sotsiaalsete hinnangute andmist. Ta võib selle õiguse teostamiseks võtta vastu suunavaid eeskirju nagu teatised, niivõrd kui need ei kaldu kõrvale aluslepingu sätetest. Sellega seoses, kui komisjon võtab vastu selliseid käitumisnorme ja annab nende avaldamisega teada, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, siis piirab see institutsioon oma kaalutlusõigust ega saa neist normidest kõrvale kalduda, ilma et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse. Seega on komisjon riigiabi valdkonnas kohustatud järgima omaenda juhiseid ja teatisi selles osas, milles need ei erine aluslepingu sätetest, ja osas, milles liikmesriigid on nendega nõustunud. Liidu kohus peab kontrollima, kas komisjon on järginud tema enda poolt vastu võetud eeskirju.
(vt punktid 27–29)
Komisjon ei riku ümberkorraldamisteatist, kui ta järeldab, et põhimõte, et abi (mis anti pangandussektori ettevõtjale eesmärgiga kõrvaldada tõsine häire liikmesriigi majanduses) peab piirama hädavajaliku miinimumiga, annab talle õiguse kehtestada keeld omandada enam kui 5% suurust osalust, mis kehtestati maksimaalselt viieks aastaks allpool esitatud tingimustel.
Esiteks, omandamise keeld ei puuduta üksnes osalust finantssektoris või abi saava ettevõtja liikmesriigis tegutsevaid ettevõtjaid, vaid võib potentsiaalselt puudutada mis tahes omandamist, kuivõrd eesmärgiks on, et abisaaja panga raha kasutataks abi tagasimaksmiseks enne teiste äriühingute omandamist. Nimelt peab omandamise eesmärk olema abisaaja elujõulisuse taastamine. Seega võib mis tahes omandamine, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga, iseenesest kaasa tuua turu moonutusi. See kehtib omandamiste kohta, mida rahastatakse riigiabist ja mis ei ole rangelt vajalikud abisaaja äriühingu elujõulisuse tagamiseks ja mis seetõttu rikuvad põhimõtet, et abi peab piirama hädavajaliku miinimumiga.
Teiseks ei ole osakute omandamise või uute investeeringute tegemise keeld piiratud kontrollosalusega.
Mis puudutab lõpuks keelu kestust, siis ehkki ümberkorraldamisteatis ei määratle konkreetselt, kui pikk on omandamise keeld, mis on kehtestatud eesmärgiga piirata abi hädavajaliku miinimumiga, viitab ümberkorraldamisteatise punkt 23 abisaaja ümberkorraldamisele, ja võib seega järeldada, et taoline meede on põhjendatud nii kaua, kuni selline kontekst eksisteerib.
(vt punktid 40, 42–46, 54, 63, 169 ja 177)
Komisjoni õigus lubada omandamisi pärast otsust, millega lubati riigiabi (mis anti pangandussektorisse kuuluvale ettevõtjale eesmärgiga kõrvaldada tõsine häire liikmesriigi majanduses, kusjuures otsusele lisati omandamise keeld), tuleneb tema üldisest haldusvõimust, mis tähendab, et tema kui selle valdkonna otsuse autor võib oma otsuse kehtetuks tunnistada või seda muuta. Seda õigust puudutava konkreetse märke puudumist sellises otsuses ei saa seega lugeda ümberkorraldamisteatise rikkumiseks.
(vt punkt 66)
Proportsionaalsuse põhimõte kui liidu õiguse üldpõhimõte on liidu institutsioonide mis tahes meetmete õiguspärasuse kriteerium, sealhulgas komisjoni kui konkurentsiasutuse otsuste õiguspärasuse kriteerium.
Pangandussektorisse kuuluvale ettevõtjale kehtestatud omandamise keelu (mis kehtestati riigiabi lubamise tingimusena, et kõrvaldada liikmesriigi majanduses tõsist häiret) õiguspärasust ei saa hinnata nii, et see meede eraldatakse oma kontekstist, vaid seda tuleb tingimata hinnata asjaomase liikmesriigi esitatud restruktureerimise kavade raames.
Lisaks on riigiabi siseturuga kokkusobivuse hindamise laadi arvestades komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus, kui tuleb hinnata eelkõige seda, kas mingid meetmed koostoimes võimaldavad tal järeldada, et abi on siseturuga kokkusobiv, mistõttu Üldkohtu kontroll selle üle on tingimata piiratud.
(vt punktid 75, 80 ja 81)
Hindamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist pangandussektoris restruktureerimise kava põhjal riigiabi lubavate otsuste puhul, millele kehtivad erinevad tingimused, siis isegi kui ei saa välistada, et võiks in abstracto võrrelda erinevates otsustes sätestatud spetsiifilisi ümberkorraldamismeetmeid ja tingimusi, peavad ettevõtja ümberkorraldamine ja abi lubamise tingimused siiski vastama selle ettevõtja sisemistele probleemidele, ja teiste ettevõtjate erinevates kontekstides saadud kogemused võivad olla asjakohatud. Igal juhul, kui Üldkohus peaks hindama teistes komisjoni otsustes käsitletud olukordade võrreldavust hageja olukorraga, langeb nende olukordade võrreldavuse tõendamise koormis igal juhul hagejale.
(vt punktid 113, 114, 184 ja 185)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 128, 213 ja 214)
Riigiabi valdkonnas on põhjendus, mis on suhteliselt kokkuvõtlik ja seisneb peamiselt ümberkorraldamisteatise kordamises, lubatav, kui sellest ilmneb selgelt ja ühemõtteliselt komisjoni arutluskäik, eelkõige kuna komisjon kohaldas viidatud teatise ühte põhimõtet. Pealegi on hageja poolt pakutud kahe alternatiivse meetme hindamata jätmine õigustatud, kuna põhjendusest ilmneb, et põhimõtete (näiteks põhimõtte, et abi peab olema piiratud hädavajaliku miinimumiga) range kohaldamine on vajalik, mis välistab seega alternatiivsed paindlikumad lahendused.
Lisaks, ehkki komisjoni teatised, mis puudutavad finantssektorit finantskriisi kontekstis, tõid kaasa uue poliitika, ei olnud komisjonil siiski suurenenud põhjendamiskohustust.
Igal juhul on mõne teise otsuse põhjenduse ulatusel vähe tähtsust, et Üldkohus saaks hinnata, kas vaidlustatud otsus on õiguslikult piisavalt põhjendatud.
(vt punktid 135, 136, 139 ja 141)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 138)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 147, 148 ja 153)
Kohtuasi T‑319/11
ABN Amro Group NV
versus
Euroopa Komisjon
„Riigiabi — Finantssektor — Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks — ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks — Abi lubatavuse tingimused — Omandamise keeld — Kooskõla komisjoni teatistega, mis puudutavad finantssektorile antavat abi finantskriisi kontekstis — Proportsionaalsus — Võrdne kohtlemine — Hea halduse põhimõte — Põhjendamiskohustus — Omandiõigus”
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 8. aprill 2014
Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid – Siduv mõju – Kohtulik kontroll
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatised 2008/C 270/02, 2009/C 10/03, 2009/C 72/01 ja 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Finantssektorile antav abi finantskriisi kontekstis – Abi piiramine rangelt hädavajaliku miinimumiga – Ettevõtete omandamise keeld – Ulatus ja kestus
(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teatis 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Finantssektorile antav abi finantskriisi kontekstis – Õigus komisjoni otsust kehtetuks tunnistada või muuta
(ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 7; komisjoni teatis 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Ettevõtete omandamise keeld – Proportsionaalsuse põhimõte – Kohtulik kontroll
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatised 2008/C 270/02, 2009/C 10/03, 2009/C 72/01 ja 2009/C 195/04)
Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi saanud ettevõtja ümberkorraldusmeetmete uurimine – Võrdlus sama sektori teiste ettevõtjate poolt vastu võetud meetmetega – Tõendamiskoormis
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatis 2009/C 195/04)
Euroopa Liidu õigus – Õiguse üldpõhimõtted – Õigus heale haldusele – Kohtuasja materjalide hoolikas ja erapooletu uurimine – Komisjoni otsus riigiabi kohta
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)
Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus abi kokkusobivuse kohta siseturuga – Kokkuvõtlik põhjendus – Lubatavus – Tingimused
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b; komisjoni teatised 2008/C 270/02, 2009/C 10/03, 2009/C 72/01 ja 2009/C 195/04)
Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, mis on tehtud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus
(ELTL artikkel 296)
Euroopa Liit – Omandi õiguslik režiim – Neutraalsuse põhimõte – Aluslepingute põhieeskirjade kohaldamine – Täpsustamine riigiabi valdkonna sätetega
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja ELTL artikkel 345)
Komisjonil on ELTL artikli 107 lõike 3 rakendamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine tähendab liidu raames elluviidavate keerukate majanduslike ja sotsiaalsete hinnangute andmist. Ta võib selle õiguse teostamiseks võtta vastu suunavaid eeskirju nagu teatised, niivõrd kui need ei kaldu kõrvale aluslepingu sätetest. Sellega seoses, kui komisjon võtab vastu selliseid käitumisnorme ja annab nende avaldamisega teada, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, siis piirab see institutsioon oma kaalutlusõigust ega saa neist normidest kõrvale kalduda, ilma et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse. Seega on komisjon riigiabi valdkonnas kohustatud järgima omaenda juhiseid ja teatisi selles osas, milles need ei erine aluslepingu sätetest, ja osas, milles liikmesriigid on nendega nõustunud. Liidu kohus peab kontrollima, kas komisjon on järginud tema enda poolt vastu võetud eeskirju.
(vt punktid 27–29)
Komisjon ei riku ümberkorraldamisteatist, kui ta järeldab, et põhimõte, et abi (mis anti pangandussektori ettevõtjale eesmärgiga kõrvaldada tõsine häire liikmesriigi majanduses) peab piirama hädavajaliku miinimumiga, annab talle õiguse kehtestada keeld omandada enam kui 5% suurust osalust, mis kehtestati maksimaalselt viieks aastaks allpool esitatud tingimustel.
Esiteks, omandamise keeld ei puuduta üksnes osalust finantssektoris või abi saava ettevõtja liikmesriigis tegutsevaid ettevõtjaid, vaid võib potentsiaalselt puudutada mis tahes omandamist, kuivõrd eesmärgiks on, et abisaaja panga raha kasutataks abi tagasimaksmiseks enne teiste äriühingute omandamist. Nimelt peab omandamise eesmärk olema abisaaja elujõulisuse taastamine. Seega võib mis tahes omandamine, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga, iseenesest kaasa tuua turu moonutusi. See kehtib omandamiste kohta, mida rahastatakse riigiabist ja mis ei ole rangelt vajalikud abisaaja äriühingu elujõulisuse tagamiseks ja mis seetõttu rikuvad põhimõtet, et abi peab piirama hädavajaliku miinimumiga.
Teiseks ei ole osakute omandamise või uute investeeringute tegemise keeld piiratud kontrollosalusega.
Mis puudutab lõpuks keelu kestust, siis ehkki ümberkorraldamisteatis ei määratle konkreetselt, kui pikk on omandamise keeld, mis on kehtestatud eesmärgiga piirata abi hädavajaliku miinimumiga, viitab ümberkorraldamisteatise punkt 23 abisaaja ümberkorraldamisele, ja võib seega järeldada, et taoline meede on põhjendatud nii kaua, kuni selline kontekst eksisteerib.
(vt punktid 40, 42–46, 54, 63, 169 ja 177)
Komisjoni õigus lubada omandamisi pärast otsust, millega lubati riigiabi (mis anti pangandussektorisse kuuluvale ettevõtjale eesmärgiga kõrvaldada tõsine häire liikmesriigi majanduses, kusjuures otsusele lisati omandamise keeld), tuleneb tema üldisest haldusvõimust, mis tähendab, et tema kui selle valdkonna otsuse autor võib oma otsuse kehtetuks tunnistada või seda muuta. Seda õigust puudutava konkreetse märke puudumist sellises otsuses ei saa seega lugeda ümberkorraldamisteatise rikkumiseks.
(vt punkt 66)
Proportsionaalsuse põhimõte kui liidu õiguse üldpõhimõte on liidu institutsioonide mis tahes meetmete õiguspärasuse kriteerium, sealhulgas komisjoni kui konkurentsiasutuse otsuste õiguspärasuse kriteerium.
Pangandussektorisse kuuluvale ettevõtjale kehtestatud omandamise keelu (mis kehtestati riigiabi lubamise tingimusena, et kõrvaldada liikmesriigi majanduses tõsist häiret) õiguspärasust ei saa hinnata nii, et see meede eraldatakse oma kontekstist, vaid seda tuleb tingimata hinnata asjaomase liikmesriigi esitatud restruktureerimise kavade raames.
Lisaks on riigiabi siseturuga kokkusobivuse hindamise laadi arvestades komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus, kui tuleb hinnata eelkõige seda, kas mingid meetmed koostoimes võimaldavad tal järeldada, et abi on siseturuga kokkusobiv, mistõttu Üldkohtu kontroll selle üle on tingimata piiratud.
(vt punktid 75, 80 ja 81)
Hindamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist pangandussektoris restruktureerimise kava põhjal riigiabi lubavate otsuste puhul, millele kehtivad erinevad tingimused, siis isegi kui ei saa välistada, et võiks in abstracto võrrelda erinevates otsustes sätestatud spetsiifilisi ümberkorraldamismeetmeid ja tingimusi, peavad ettevõtja ümberkorraldamine ja abi lubamise tingimused siiski vastama selle ettevõtja sisemistele probleemidele, ja teiste ettevõtjate erinevates kontekstides saadud kogemused võivad olla asjakohatud. Igal juhul, kui Üldkohus peaks hindama teistes komisjoni otsustes käsitletud olukordade võrreldavust hageja olukorraga, langeb nende olukordade võrreldavuse tõendamise koormis igal juhul hagejale.
(vt punktid 113, 114, 184 ja 185)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 128, 213 ja 214)
Riigiabi valdkonnas on põhjendus, mis on suhteliselt kokkuvõtlik ja seisneb peamiselt ümberkorraldamisteatise kordamises, lubatav, kui sellest ilmneb selgelt ja ühemõtteliselt komisjoni arutluskäik, eelkõige kuna komisjon kohaldas viidatud teatise ühte põhimõtet. Pealegi on hageja poolt pakutud kahe alternatiivse meetme hindamata jätmine õigustatud, kuna põhjendusest ilmneb, et põhimõtete (näiteks põhimõtte, et abi peab olema piiratud hädavajaliku miinimumiga) range kohaldamine on vajalik, mis välistab seega alternatiivsed paindlikumad lahendused.
Lisaks, ehkki komisjoni teatised, mis puudutavad finantssektorit finantskriisi kontekstis, tõid kaasa uue poliitika, ei olnud komisjonil siiski suurenenud põhjendamiskohustust.
Igal juhul on mõne teise otsuse põhjenduse ulatusel vähe tähtsust, et Üldkohus saaks hinnata, kas vaidlustatud otsus on õiguslikult piisavalt põhjendatud.
(vt punktid 135, 136, 139 ja 141)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 138)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 147, 148 ja 153)