EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(kolmas koda)
13. juuni 2012
Kohtuasi F‑63/11
Luigi Macchia
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Hoolitsemiskohustus – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 8 – OLAF‑i peadirektori 30. juuni 2005. aasta otsuse, mis puudutab OLAF‑i uut poliitikat ajutiste teenistujate töölevõtmise korra ja töötingimuste suhtes, artikkel 4 – Ajutise teenistuja lepingu maksimaalne kestus
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega L. Macchia palub eelkõige tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektori kohusetäitja 12. augusti 2010. aasta otsus, millega jäeti hageja taotlus tema ajutise teenistuja lepingu pikendamiseks vaikimisi rahuldamata.
Otsus: Tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektori kohusetäitja 12. augusti 2010. aasta otsus, millega jäeti L. Macchia taotlus ajutise teenistuja lepingu pikendamiseks rahuldamata. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi vaikimisi tehtud otsuse peale jätta taotlus rahuldamata – Väide, et põhjendus puudub – Kaebuse rahuldamata jätmise otsuses sisalduvate põhjenduste arvessevõtmine
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 46)
2. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 8 ja artikli 47 lõike 1 punkt b)
3. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid
(Personalieeskirjad, artikkel 24; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 11)
4. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, millele ei eelne teenistuja olukorra hindamine teenistuse huve arvestades – Õigusvastasus
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 8 esimene lõik)
5. Ametnikud – Hagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Ulatus – Ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise otsuse tühistamine – Hüvitise puudumine seoses tühistatud akti tagasiulatuvalt asendamise võimalusega
(ELTL artikkel 266)
1. Kohtueelse menetluse arengut arvestades tuleb siis, kui administratsiooni otsus, millega kaebus rahuldamata jäeti, sisaldab põhjendusi, mida ei olnud igal juhul esitatud vaikimisi rahuldamata jätmise otsuses, mille peale eelnevalt nimetatud kaebus oli esitatud, võtta algselt huve kahjustava akti õiguspärasuse hindamiseks arvesse kaebuse rahuldamata jätmise otsuses sisalduvat põhjendust, kuivõrd see on mõeldud nimetatud akti täienduseks. Pealegi tuleb hinnata just algselt huve kahjustava akti õiguspärasust, võttes arvesse kaebuse rahuldamata jätmise otsuses sisalduvaid põhjendusi.
(vt punktid 18 ja 41)
Viide:
Euroopa Liidu Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (punktid 58 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika).
2. Isegi kui ajutistel teenistujatel ei ole mingit õigust tähtajalise lepingu pikendamisele ja kuigi administratsioonil on selles valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus, ei vähenda see niisuguse kaalutlusõiguse alusel vastu võetud akti peale esitatud tühistamishagi menetleva liidu kohtu teostatavat õiguspärasuse kontrolli, mis avaldub mitmes aspektis, olenemata sellest, kas formaalne põhjendamiskohustus esineb või mitte.
Seega on liidu kohtul õigus kontrollida, kas administratsioon on tuginenud oma otsuses ebatäpsetele või mittetäielikele faktilistele asjaoludele. Tal tuleb sellega seoses kontrollida, kas administratsioon on kasutanud tõhusalt oma pädevust, mis talle otsuse aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks on antud, et kõik olulised asjaolud oleksid arvesse võetud. Liidu kohtul võib tekkida ka vajadus kontrollida, kas administratsioon on antud juhtumi olulisi asjaolusid põhjalikult ja konkreetselt hinnanud, mida tuleb teha hoolsalt ja erapooletult.
Järelikult tuleb liidu kohtul kontrollida, kas administratsioon on teinud vaidlustatud otsuses arvesse võetud asjaolude hindamisel ilmselge vea. Selleks et administratsiooni ulatusliku kaalutlusõiguse olemasolul teha kindlaks, kas administratsioon on teinud asjaolude hindamisel ilmselge vea, mis õigustaks niisuguse hinnangu alusel tehtud otsuse tühistamist, peavad tõendid, mille esitamise kohustus on hagejal, olema piisavad, et administratsiooni antud hinnang muutuks ebausutavaks.
(vt punktid 43, 45 ja 47–49)
Viited:
Euroopa Kohus: 15. veebruar 2005, kohtuasi C‑12/03 P: komisjon vs. Tetra Laval (punkt 39); 10. juuli 2008, kohtuasi C‑413/06 P: Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala (punkt 145).
Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑78/92: Perakis vs. parlament (punkt 16); 12. detsember 1996, kohtuasi T‑380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon (punkt 59); 8. mai 2001, kohtuasi T‑182/99: Caravelis vs. parlament (punkt 32); 17. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad T‑330/00 ja T‑114/01: Cocchi ja Hainz vs. komisjon (punkt 82); 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (punkt 64); 26. oktoober 2004, kohtuasi T‑55/03: Brendel vs. komisjon (punkt 60); 13. juuli 2006, kohtuasi T‑413/03: Shandong Reipu Biochemicals vs. nõukogu (punkt 63); 27. september 2006, liidetud kohtuasjad T‑44/02 OP, T‑54/02 OP, T‑56/02 OP, T‑60/02 OP ja T‑61/02 OP: Dresdner Bank vs. komisjon (punkt 67); 12. veebruar 2008, kohtuasi T‑289/03: BUPA jt vs. komisjon (punkt 221).
Avaliku Teenistuse Kohus: 7. juuli 2009, kohtuasi F‑54/08: Bernard vs. Europol (punkt 44); 23. november 2010, kohtuasi F‑8/10: Gheysens vs. nõukogu (punkt 75).
3. Hoolitsemiskohustus ja hea halduse põhimõte tähendavad muu hulgas seda, et kui pädev asutus otsustab ametniku või teenistuja olukorra üle, isegi kui ta teeb seda ulatusliku kaalutlusõiguse raames, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsust mõjutada; ta peab sellise otsuse tegemisel arvestama mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku või teenistuja huve. Võttes konkreetselt arvesse institutsioonide kaalutlusõiguse ulatust teenistuse huvide hindamisel, peab liidu kohtu kontroll siiski piirduma küsimusega, kas pädev asutus jäi mõistlikkuse piiresse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.
(vt punkt 50)
Viited:
Euroopa Kohus: 28. mai 1980, liidetud kohtuasjad 33/79 ja 75/79: Kuhner vs. komisjon (punkt 22); 29. oktoober 1981, kohtuasi 125/80: Arning vs. komisjon (punkt 19).
Esimese Astme Kohus: 6. juuli 1999, liidetud kohtuasjad T‑112/96 ja T‑115/96: Séché vs. komisjon (punktid 147–149); 2. märts 2004, kohtuasi T‑14/03: Di Marzio vs. komisjon (punktid 99 ja 100).
4. Kuigi liidu kohtu pädevuses ei ole kontrollida institutsiooni valitud personalipoliitikat, mida ta kavatseb talle antud ülesannete paremaks täitmiseks ellu viia, võib kohus juhul, kui ta vaatab läbi ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise tühistamise nõuet, kontrollida, kas administratsiooni esitatud põhjendused võivad seada kahtluse alla personalieeskirjades seadusandja poolt kehtestatud kriteeriumid ja põhitingimused, mille eesmärk on muu hulgas tagada lepingulistele töötajatele võimalus saada sõltuvalt asjaoludest lõpuks teatud määral püsiv töösuhe. Just nii tuleb tõlgendada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku, mis näeb ette, et muude teenistuja teenistustingimuste artikli 2 punktis a sätestatud ajutise teenistuja lepingut võib pikendada ainult üks kord ja seejärel pikendatakse lepingut tähtajatult, mida võib konkreetselt pidada üheks ennetusmeetmeks ebakindlate töösuhete vastu võitlemiseks. Sellist tõlgendust kinnitab hoolitsemiskohustus, mis nõuab, et juhul kui pädevale asutusele esitatakse lepingu pikendamise taotlus, peab ta eelkõige kontrollima, kas on olemas veel mõni artikli 2 punktis a sätestatud ajutise teenistuja ametikoht, kus asjaomase isiku lepingut oleks saanud teenistuse huvides ja antud juhtumi peamisi nõudmisi arvestades nõuetekohaselt pikendada.
Eeltoodust tuleneb, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus rikkus hoolitsemiskohustust ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 8, kui ta muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel sõlmitud ajutise teenistuja lepingu pikendamise taotluse rahuldamata jätmisel viitas abstraktselt eelarvevõimalustele ning asjaomase isiku teenetele ja oskustele, jättes asjaomase isiku konkreetse olukorra ja tema poolt institutsiooni heaks täidetavate teenistusülesannete eraldi hindamise raames välja selgitamata, kas teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse poolt järgitavad teenistuse huvid saab sobitada asjaomasele isikule uute ülesannete ja kohustuste määramisega ning seega võimalusega tema lepingut pikendada või sõlmida uus ajutise teenistuja leping.
(vt punktid 54, 60 ja 61)
Viited:
Euroopa Kohus: 8. märts 2012, kohtuasi C‑251/11: Huet (punkt 37).
Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2010, kohtuasi F‑87/08: Schuerings vs. ETF (punktid 58 ja 60); 9. detsember 2010, kohtuasi F‑88/08: Vandeuren vs. ETF (punktid 59 ja 60).
5. Liidu kohtu poolt akti tühistamise tagajärjel kõrvaldatakse see akt tagasiulatuvalt õiguskorrast ning kui tühistatud akt on juba täidetud, nõuab selle tagajärgede tühistamine sama õigusliku olukorra taastamist, milles hageja oli enne akti vastuvõtmist. Lisaks peab vastavalt ELTL artiklile 266 institutsioon, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, võtma talle suunatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.
Mis puudutab siiski ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise otsuse tühistamist, siis ei saa igal juhul välistada, et institutsioon leiab pärast toimiku täielikku ja üksikasjalikku uuesti läbivaatamist ja tühistava kohtuotsuse põhjendusi arvesse võttes, et tal on taas kord õigus teha otsus jätta hageja ajutise teenistuja leping pikendamata.
Järelikult ei saa liidu kohus mõista institutsioonilt välja asjaomase isiku töötasu alates õigusvastase otsuse kuupäevast.
(vt punktid 64, 66 ja 67)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 92); 26. mai 2011, kohtuasi F‑83/09: Kalmár vs. Europol (punkt 88), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑455/11 P.