HGA Srl jt 25. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. septembri 2011. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-394/08, T-408/08, T-453/08 ja T-454/08: Regione autonoma della Sardegna jt versus komisjon

(Kohtuasi C-630/11 P)

2012/C 118/12

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: HGA Srl jt (esindajad: advokaadid G. Dore, F. Ciulli ja A. Vinci)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Regione autonoma della Sardegna, Selene di Alessandra Cannas Sas jt

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid kuus väidet.

Esimene väide, et eelkõige on rikutud materiaalõiguse norme, et on rikutud ja ebaõigelt kohaldatud määruse (EÜ) nr 659/99 (1) artikleid 4, 6, 7 ja 16, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid ning Üldkohtu kodukorra artiklit 81. Komisjoni otsus on ebaseaduslik, sest see on vastu võetud pärast abi määratluse parandamist, ilma et see parandamine oleks mõnes sättes ette nähtud. Peale selle saadeti teatis parandusele järgnenud menetluse kohta kolm ja pool aastat pärast seda, kui komisjon oli kätte saanud kõik asjaomase abiga seotud dokumendid. Kõnealune väide esitati esimeses kohtuastmes, kuid Üldkohus selle üle ei otsustanud.

Teine väide, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ning et on rikutud ja ebaõigelt kohaldatud määruse (EÜ) nr 659/99 artikleid 4, 7, 10 ja 16. Komisjoni otsus võeti vastu ettenähtud menetlustähtaegu rikkudes.

Kolmas väide, et on rikutud ELTL artiklit 108 ja määruse (EÜ) nr 659/99 artikleid 1, 7, 14 ja 16. Selle väite põhjenduseks kinnitavad apellandid, et komisjoni otsus on ebaseaduslik, sest Regione ei muutnud kunagi abi vastavalt maakonnavalitsuse aktis 9/1998 sätestatule.

Neljas väide, et on rikutud ja ebaõigelt kohaldatud vajalikkuse põhimõtet, ergutava mõju põhimõtet ja konkurentsi tagamise põhimõtet ning sellest tulenevalt ka määruse (EÜ) nr 659/99 artikleid 7 ja 14; et on rikutud ja ebaõigelt kohaldatud ELTL artiklit 108; et puuduvad põhjendused; et on rikutud Üldkohtu kodukorra artiklit 81. Apellantide arvates on komisjoni otsus ebaseaduslik, kuna tegelikkuses oli abil ergutav mõju, mida komisjon oleks pidanud kontrollima ka siis, kui taotlus esitati pärast tööde algust. Üldkohus selle üle ei otsustanud.

Viies väide, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet veel teisest aspektist ning määruse (EÜ) nr 659/99 artiklit 14. Kohtuotsus põhineb vääral eeldusel, et ühenduse kohus ei saa hinnata õiguspärast ootust, mille on abi saajatel tekitanud liikmesriigi asutused.

Viimane väide, et rikutud on erapooletuse põhimõtet ja konkurentsi tagamise põhimõtet. Üldkohus eksis, kui sedastas, et komisjon ei kohelnud vaidlusaluse otsusega kedagi erinevalt, kui kohustas apellantidele antud abi tagasi nõudma ning teatas samas, et esines ergutav mõju ülejäänud kümne ettevõtja osas, kes alustasid töid pärast taotluse esitamist, sõltumata sellest, et taotlus ei taga abi saamist.

(1)  EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339.