17.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 80/7


Centrotherm Systemtechnik GmbH 29. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-434/09: Centrotherm Systemtechnik GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-610/11)

2012/C 80/09

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Centrotherm Systemtechnik GmbH (esindajad: Rechtsanwalt A. Schulz ja Rechtsanwalt C. Onken)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 15. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-434/09;

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 25. augusti 2009. aasta otsus asjas R 6/2008-4 niivõrd, kuivõrd sellega rahuldati ühenduse kaubamärgi nr 1 301 019 CENTROTHERM kehtetuks tunnistamise taotlus;

mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG–lt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu otsuse peale jätta rahuldamata apellandi hagi, mille viimane esitas Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja poolt 25. augusti 2009. aastal centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG ja Centrotherm Systemtechnik GmbH vahelises tühistamismenetluses tehtud otsuse peale.

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuses järgmised väited.

1.

Apellatsioonkaebuse esemeks olev kohtuotsus rikub määruse nr 207/2009 (1) artikli 51 lõike 1 punkti a, kuna apellandi poolt tühistamisosakonnale esitatud apellandi ärijuhi vande all antud ütluse tõendusjõudu ei arvestatud. Vastupidi apellatsioonikoja ja Üldkohtu seisukohale on vande all antud ütlus isegi Üldkohtu enda praktika kohaselt lubatav tõend määruse nr 207/2009 artikli 78 lõike 1 punkti f tähenduses.

2.

Ka tõlgendas Üldkohus valesti määruse nr 207/2009 artikli 76 lõiget 1. Vastupidi apellatsioonikoja ja Üldkohtu seisukohale kohaldub määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punktis a ette nähtud tühistamismenetluses selle määruse artikli 76 lõike 1 konkreetse sõnastuse põhjal ning määruse ülesehitusest tulenevalt pädeva asutuse kohustus uurida fakte omal algatusel.

3.

Apellandi poolt apellatsioonikojale esitatud dokumente ei oleks tulnud hilinenult esitatutena kõrvale jätta. See tuleneb esiteks määruse nr 207/2009 ülesehitusest ning eelkõige tühistamist käsitlevate sätete võrdlusest sätetega vastulause ja kehtetuks tunnistamise kohta absoluutsete keeldumispõhjuse korral ja teiseks tõendamiskoormise üldpõhimõtetest.

Sellises kontekstis tuleb määruse (EÜ) nr 2868/95 (2) eeskirja 40 lõiget 5 tõlgendada teleoloogiliselt kitsalt.

4.

Kui Euroopa kohus määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 40 lõike 5 teleoloogiliselt kitsa tõlgenduse kõrvale jätab, ei saa seda sätet kohaldada, sest see oleks vastuolus ühenduse kaubamärgi määruse sätete ja ülesehitusega ning rikuks õigusriigile omast üldist proportsionaalsuse põhimõtet.


(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

(2)  Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).