Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vestre Landsret (Taani) 14. novembril 2011. aastal — Agroferm A/S versus Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri

(Kohtuasi C-568/11)

(2012/C 25/67)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vestre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Agroferm A/S

Kostja: Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri

Eelotsuse küsimused

Kas bakteri Corynebacterium glutamicum abil suhkrust kääritamise teel valmistatud toode, mis koosneb vastavalt eelotsusetaotluse I lisas olevale üksikasjalikumale kirjeldusele ligikaudu 65 % lüsiinsulfaadist ja peale selle tootmisprotsessist pärinevatest lisanditest (lähteained algkujul, tootmisprotsessis kasutatud reaktiivid ja kõrvalsaadused), kuulub nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas oleva kombineeritud nomenklatuuri [komisjoni] 27. oktoobri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1719/2005 versiooni rubriiki 2309, rubriiki 2922 või rubriiki 3824?

Kas sellega seoses omab tähtsust see, kas lisandid on tootesse jäetud tahtlikult, muutmaks toote sööda valmistamiseks eriti sobivaks või parandamiseks selle sobivust sööda valmistamiseks, või on lisandid tootesse jäetud põhjusel, et nende kõrvaldamine ei ole vajalik või otstarbekas. Millistest kriteeriumidest tuleb küsimuse juhtumipõhisel lahendamisel lähtuda?

Kas vastuse seisukohalt omab tähtsust see, et on võimalik valmistada muid lüsiini sisaldavaid tooteid, nende hulgas „puhas” lüsiin (> 98 %) ja lüsiinmonokloriidtooted, mille lüsiinisisaldus on suurem kui eelkirjeldatud lüsiinsulfaattootes, ja kas sellega seoses omab tähtsust asjaolu, et eelkirjeldatud lüsiinsulfaattoote lüsiinsulfaadi ja lisaainete sisaldus vastab teiste tootjate lüsiinsulfaattoodete koostisele? Millistest kriteeriumidest tuleb küsimuse juhtumipõhisel lahendamisel lähtuda?

Kui õiguspärasuse põhimõttest lähtuvalt peaks tuvastatama, et tootmine ei ole toetuskavaga hõlmatud, siis kas liidu õigusega on vastuolus see, kui liikmesriigi ametivõimud jätavad siseriiklikele õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetele tuginedes käesoleva juhtumi taolises olukorras tagasi nõudmata toetussuma, mille tootja heauskselt vastu võttis?

Kui õiguspärasuse põhimõttest lähtuvalt peaks tuvastatama, et tootmine ei ole toetuskavaga hõlmatud, siis kas liidu õigusega on vastuolus see, kui liikmesriigi ametivõimud järgivad siseriiklikele õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tuginedes tähtajalisi võetud kohustusi (toetussertifikaadid), mille tootja sai heauskselt?