|
14.1.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 13/3 |
Fuchshuber Agrarhandel GmbH 26. septembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 21. juuli 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-451/10: Fuchshuber Agrarhandel GmbH versus komisjon
(Kohtuasi C-491/11 P)
2012/C 13/07
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Fuchshuber Agrarhandel GmbH (esindaja: advokaat G. Lehner)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
viia läbi kohtuistung; |
|
— |
kohustada Euroopa Komisjoni tasuma apellandile 14 kalendripäeva jooksul 2 623 282,31 euro suurune summa, millele lisandub summalt suurusega 1 641 372,50 eurot intress 6 % aastas alates 24. septembrist 2007 ning summalt suurusega 981 909,81 eurot intress 6 % aastas alates 16. oktoobrist 2007; |
|
— |
tuvastada, et Euroopa Komisjon on kohustatud hüvitama apellandile kogu võimaliku täiendava kahju, mis on seotud 3. septembril 2007 edukaks tunnistatud partiiga KUK459 ning 17. septembril 2007 edukaks tunnistatud partiiga KUK465; |
|
— |
tuvastada, et Euroopa Komisjon on kohustatud hüvitama apellandile tema esindaja kaudu menetluskulud 14 päeva jooksul. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu määruse peale, millega viimane jättis õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata kahju hüvitamise hagi, milles palutakse hüvitada kahju, mis on apellandile väidetavalt tekkinud seetõttu, et komisjon ei kontrollinud alaliste hangete korraldamise tingimusi ühenduse turul teravilja, käesoleval juhul Ungari sekkumisasutusele kuuluva maisi edasimüügiks.
Apellant leiab, et Üldkohus on teinud vea oma õiguslikus analüüsis, kui ta kinnitas, et komisjonile ei saa ette heita õigusvastast tegevust, kuna apellandi arvates ei ole Üldkohtu viidatud kohtupraktika (1) käesoleval juhul kohaldatav.
Apellant kinnitab, et vastupidi Üldkohtu seisukohale ilmneb asjakohastest sätetest (2), et liikmesriikide sekkumisasutustele kuuluva teravilja edasimüügiks läbiviidavate alaliste hangete korraldamine on komisjoni pädevuses. Ta väidab, et selles kontekstis ei ole komisjonil mitte üksnes otsustuspädevust, vaid ka kontrollikohustus (3). Apellandi arvates ei ole viidatud sekkumisasutustel tegutsemisruumi.
Apellant väidab, et komisjoni kontrollikohustus ei ole üksnes ette nähtud liidu finantshuvide kaitsmiseks, vaid ka turul tegutsevate erinevate ettevõtjate huvide kaitseks. Ta täpsustab, et määruses nr 884/2006 (4) konkretiseeritakse kontrollikohustust selles tähenduses, et kõik sekkumisvarud tuleb vähemalt kord aastas üle kontrollida makseasutuste poolt, et kontrollida nende nõuetekohast säilitamist ja nende puutumatust, mille järel tuleb kontrolliakti koopia saata komisjonile. Apellandi arvates on neid sätteid käesoleval juhul oluliselt rikutud.
Apellant järeldab, et komisjon pani toime kvalifitseeritud ja raske rikkumise, kuna ta ei teostanud oma kontrollipädevust enne vaidlusalust hanget.
Lisaks märgib apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kvalifitseerides apellandi esitatud asjaolud valesti, ilma et ta oleks tõendeid uurinud ja kohtuistungi läbi viinud.
(1) Euroopa Kohtu 1. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas C-247/98: Kreeka vs. komisjon, EKL 2001, lk I-1, ning Üldkohtu 13. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-224/04: Itaalia vs. komisjon, EKL 2008, lk II-258.
(2) Eeskätt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, lk 78; ELT eriväljaanne 03/40, lk 346) artiklid 6 ja 24.
(3) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1) artikkel 37.
(4) Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 884/2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt (ELT L 171, lk 35).