26.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 347/15


Mitsubishi Electric Corp.-i 23. septembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 12. juuli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-133/07: Mitsubishi Electric Corp. versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-489/11 P)

2011/C 347/24

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Mitsubishi Electric Corp. (esindajad: Solicitor R. Denton, Solicitor J. J Vyavaharkar ja advokaat K. Haegeman)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Üldkohtul:

tühistada kohtuotsus osas, milles jäeti Melco poolt Üldkohtule esitatud hagiavaldus rahuldamata;

tühistada komisjoni otsuse need artiklid, mida kohtuotsusega juba ei tühistatud ja mis puudutavad Melcot ja TMT&D-d ajavahemiku osas, mille eest Melco on Toshibaga solidaarselt vastutav TMT&D tegevuse eest;

igal juhul jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Melco kohtukulud apellatsioonimenetluses ja Üldkohtu menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Üldkohus on oluliselt rikkunud õigusnorme hinnates tõendeid seoses väidetava „ühise tahte” olemasoluga, sest Üldkohus:

moonutab „ühise tahte” olemasoluga seotud teavet;

ei ole kohaldanud tõendite hindamisel õigeid kriteeriume ja on vääralt kohaldanud kohtupraktikast tulenevat põhimõtet, et neid avaldusi, mis on vastuolus avaldaja huvidega, tuleb üldjuhul pidada eriti usaldusäärseteks;

kohaldas vääralt kohtupraktikat tõendite piisavuse ja kaalumise kohta, järeldades, et M-i avaldus on usaldusväärne ja tõendusliku väärtusega;

kohaldas vääralt üksteist toetavaid tõendeid puudutavaid õigusnorme vastuväiteteatisele esitatud Fuji vastuse suhtes;

ei ole arvesse võtnud komisjoni poolt toime pandud erialdiseisvate rikkumiste — Melco kaitseõiguste ja õiguse õiglasele asja arutamisele rikkumise — kogumõju;

rikkus Melco kaitseõigusi, eriti süütuse põhimõtet, nõudes, et Melco tõendaks negatiivset asjaolu, st näitaks, et ta ei ole rikkumist toime pannud;

rikkus süütuse põhimõtet ja kohaldas vääralt õiguspõhimõtteid, keeldudes kaalumast alternatiivset võimalikku selgitust.

Apellant väidab ka, et Üldkohus on oluliselt rikkunud õigusnorme hinnates rikkumise väidetavat kestust, sest Üldkohus:

ei suutnud õiguslikult piisaval tasemel tõendada rikkumise väidetavat kestust.