12.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 331/10

Euroopa Komisjoni 26. augustil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 16. juuni 2011. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-208/08 ja T-209/08: Euroopa Komisjon ja Stichting Administratiekantoor Portielje versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-440/11 P)

2011/C 331/17

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet, S. Noë ja Ronkes Agerbeek)

Teised menetlusosalised: Gosselin Group NV, varem Gosselin World Wide Moving NV ja Stichting Administratiekantoor Portielje

Apellandi nõuded

Apellant palub:

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus, niivõrd kui sellega tühistati Stichting Administratiekantoor Portielje’t puudutavas osas otsus K(2008) 926 (muudetud otsusega K(2009) 5810);

—

jätta Portielje hagiavaldus rahuldamata,

—

mõista Portieljelt välja Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

I.    Apellatsioonkaebuse esimene väide ELTL artikli 101 isikulise kohaldamisala kohta

Üldkohus rikkus õigusnormi mõiste „ettevõtja” tõlgendamisel ning seoses tõendamiskoormise jagamist reguleerivate sätetega, mis puudutab vastutust EÜ artikli 81 (nüüd ELTL artikkel 101) rikkumises osalemise eest. Kohus keskendus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 36–50 valele küsimusele, nimelt kas Portielje on ettevõtja. Ta oleks pidanud kontrollima, kas komisjon leidis oma otsuses õigesti, et Portielje kuulus rikkumise toime pannud ettevõtjate hulka. Selle probleemistiku suhtes kehtivad tingimusteta otsuses kohtuasjas C-97/08 P (1): Akzo Nobel jt sõnastatud põhimõtted, sealhulgas 100 % osaluse eeldus.

II.    Apellatsioonkaebuse teine väide otsustava mõju eelduse ümberlükkamise kohta

A.    Esimene osa

Üldkohus hindas tõendeid ilmselgelt valesti, tuvastades, et Portielje ja Gosselini vaheline isikuline kattumine puudutas pelgalt poolt Portielje juhatusest, vähemalt niivõrd kui Üldkohus tahtis sellega sisendada, et kõnealustel juhatuse liikmetel ei saanud olla määravat mõju Portielje poliitikale. Siiski oli asjaomastel isikutel kokku piisav häälte arv juhatuses, et määrata kindlaks Portielje poliitika.

B.    Teine osa

Üldkohus otsustas siiski õiguslikult valesti, et vaatamata isikulisele kattumisele, kummutas Portielje kohtupraktikas sõnastatud 100 % osaluse eelduse, kuna asjaomasel perioodil ei võtnud Portielje vastu ühtegi ametlikku haldusotsust. Üldkohtu seisukoht ei ole kooskõlas ettevõtja mõiste eesmärgi ja otsuses kohtuasjas Akzo Nobel jt väljatöötatud põhimõtetega.

C.    Kolmas osa

Lisaks otsustas Üldkohus õiguslikult valesti, et Portielje kummutas kohtupraktikas sõnastatud 100 % osaluse eelduse, kuna asjaomasel perioodil ei toimunud Gosselini aktsionäride üldkoosolekut. Ka see seisukoht ei ole kooskõlas ettevõtja mõiste eesmärgi ja otsuses kohtuasjas Akzo Nobel jt väljatöötatud põhimõtetega.

(1)  Euroopa Kohtu 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-97/08 P: Akzo Nobel jt (EKL 2009, lk I-8237).